4-20-646/12

Väärteoasi nr 4-20-646 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 27.mail 2020 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus, Natalia Senkevitš juuresolekul Kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalituse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu esindaja Meeli Alviste ja Kaebuse esitanud isiku Aljona Ždanova Isikukood: 49203210225 Elukoht: xxxx Töökoht xxxx Vaatas 10.03.2020, 27.05.2020 avalikul kohtuistungil läbi Aljona Ždanova kaebuse Tallinna Linnavalituse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu vaneminspektor S V 27.01.2020 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr K003376 tühistamiseks. Tallinna Linnavalituse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu vaneminspektor S V 27.01.2020 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr K003376 kohaselt Aljona Ždanova 27.01.20208 kell 09.45 xxxx vastas juhtis taksona kasutatavat mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ja kasutas ühissõidukirada, kuid ei osutanud taksoteenust (klient ei olnud autos). Rikkus ÜTS § 64 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav ühistranspordiseaduse § 86 lg 2 järgi. Aljona Ždanovale määrati ühistranspordiseaduse § 64 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut s.o 120 eurot. Aljona Ždanova vaidlustas 27.01.2020 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr K003376 paludes tühistada otsus. Kaebust põhjendab ta sellega, et 27.01.2020 ei osutanud ta taksoteenust, mistõttu oli plafoon eemaldatud. Aljona Ždanova jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik Aljona Ždanova ja tunnistajad S V ja L K. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Fototabelid (lk 2); - Kiirmenetluse otsus (lk 4); - õiend (lk 5); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 4-5); - kaebus koos lisadega (kohtutoimik lk 1-3). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, uurinud ja analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, alljärgnevale seisukohale: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. (vt nt RKKKo 3-1-1-55-08, p 8; nr 3-1-1-74-08, p 7 ja nr 3-1-1-71-09, p 12). Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03). Seega ei saa kohus ise tuvastada väärteoprotokollis/kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse kohaselt juhtis Aljona Zdanova taksona kasutatavat mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx ja kasutas ühissõidurada, kuid ei osutanud taksoteenust (klient ei olnud autos). Rikkus ÜTS § 64 lg 2 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud ÜTS § 86 lg 2 järgi. ÜTS § 64 lg 2 rikkumise eest määrati rahatrahv 30 trahviühikut s.o 120 eurot ÜTS § 64 kehtestab nõuded taksoveol kasutatavatele mootorsõidukitele. Paragrahvi lg 2 näeb ette, et taksoveol võib teenindada sõitjat taksopeatusest ja kasutada sõitja vedamisel ühissõidukirada, kui sõidukile on paigaldatud plafoon ja sõiduki parempoolsel välisküljel on nähtav vedaja nimi või kaubamärgiseaduse § 5 tähenduses õiguskaitset omav vedajale kuuluv või talle lepingu alusel kasutada antud kaubamärk. Nõuded vedaja nime tähistamisele sõidukil kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on lubava normiga ja mitte keeldu kehtestava normiga, samuti ei näe nimetatud lõige ette sanktsiooni. Kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetluse norme, määrates isikule karistuse seaduse paragrahvi järgi, mis ei näe sanktsiooni ette. ÜTS § 86 lg 2 näeb ette vastutuse bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammitrollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest ja selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kiirmenetluse otsuses on küll märgitud väärteo kvalifikatsiooniks ÜTS § 86 lg 2, kuid selle sätte järgi ei ole kohtuväline menetleja isikut karistanud. Isikut on otsuse kohaselt karistatud ÜTS § 64 lg 2 järgi, millega on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetluse norme, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Aljona Ždanova ütluste kohaselt sõitis tavalises reas, tema ees hakkas auto järsult keerama, selleks, et kokkupõrget vältida, reastus ümber ühistranspordi ritta. Ei jõudnud tagasi reastuda tavalisse sõiduritta, sõitis alla minuti ühissõidukireas. Ühissõidukireast ei olnud vaja paremale pöörata. Autol olid taksotunnused, kuid taksoteenust ei osutanud. Kinni pidas tavaline politsei, edasi menetles mupo. Kohapeal oli rikkumisega nõus. Ei teadnud, et ei tohi mingil juhul keerata ühissõidukiritta, et vältida kokkupõrget. Eessõitev auto tegi järsu pöörde, ja ei olnud võimalik pidurdada. Tavareas sõitis teine auto, ootas millal see auto möödub, et tagasi reastuda. On osutanud taksoteenust umbes 2 kuud. Oli sunnitud nõustuma, sest ta oli sunnitud istuma autos ja ei tahtnud vaielda. Ühissõidukireal tohib sõita reisija, plafooni ja vastavate eraldusmärkide olemasolul. S V ütluste kohaselt oli reid koos politseiga. Eesmärgiks oli kontrollida sõidukeid, mis rikuvad seadust ja sõidavad mööda ühissõidukirada. Menetlemisel on tegemist inimliku eksitusega. Mäletas, et kui on klient, siis takso võib kasutada, kui ei ole, siis ei või. Autol olid taksotunnused. Iga liikluses olev taksotunnustega autojuht ei osuta taksoteenust, kuid ta ei tohi sõita ühistranspordirajal. Liiklusseaduse järgi karistamine ei ole nende pädevuses. Politsei peatas kinni ja V oli menetleja, tegeles edasi, ei oska täpsemalt vastata. Sai aru, et on korraldus karistada selle sätte järgi kõiki taksojuhte, kellel ei ole klienti peal. Inimene oli rahulik, tutvus oma õigustega, ütles, et tal ei ole taksoveo lepingut kaasas. Selgitasid rikkumist, ta oli valmis kiirmenetlusega ja muud ei olnud midagi. Ei näinud rikkumist ega sõiduki kinni pidamist. Kuulasid isiku üle enne protokolli koostamist. Ei mäleta kas tal plafoon oli. Tsiteeritud tunnistaja ütlustest nähtub, et menetleja ise ei oska ühissõidukirajal sõitmise fakti kohta ütlusi anda. Tunnistaja L K ütluste kohaselt oli politsei ja mupoga ühisreid, prioriteet oli ühissõidukite rajad. Kontrollis taksosid, politsei kontrollis teisi sõidukeid. Xxxx sõitis suunaga xxxx linna poole, pidas sõiduki kinni xxxx tänaval, raadiomaja juures, ühissõidukiraja peal. Takso oli tühi. Äpp oli tal lahti, liiklus oli tihe. Plafooni ei mäleta. Autol olid kleepsud ukse peal. Oli küllalt pime aeg. Välijuht oli tükk maad eemal ja andis raadiojaama teel teada, kes on ühissõidukirajal. Kui isik sõidab äpiga, siis see kuulub mupo kompetentsi. Suunas kolleegile. Tsiteeritud ütlused ja fototabel kinnitavad, et Aljona Ždanova sõitis ühissõidukireas, autol olid taksotunnused, plafooni autol ei olnud ja kliente autos ei olnud. A.Ždanova kinnitas, et ei osutanud sel hetkel taksoteenust ja ei soovinud sooritada parempööret. Kuna A.Ždanova ei osutanud sel hetkel taksoteenust, ei pidanud autol ka plafooni olema. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kiirmenetluse otsuses toodud teokirjeldusest ei rikkunud A.Ždanova mitte ÜTS § 64 lg 2 sätteid, vaid liiklusseaduse § 37 lg 3 sätteid, mis sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata sõiduki juhile on keelatud ühissõidukiraja kasutamine, välja arvatud järgmistel juhtudel ja korras: 1) ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee pärisuunavööndi serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, võib reastuda vahetult enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda; 2) ühissõidukirajaga teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita; 3) ümberpõikeks, kui see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit ning pärisuunavööndis puuduvad muud sõidurajad, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda. Väärteoasjas on tuvastatud, et A.Ždanova ei soovinud sooritada ühissõidukirea kaudu parempööret, ei soovinud sõitjad peale võtta ega autost välja lasta, samuti ei sõitnud ühissõidukirajast risti üle. Seega ei ole kohaldatavad LS § 37 lg 3 punktides 1 ja 2 sätestatud erandid. A.Ždanova ütluste kohaselt, sõitis ta ühissõidukiritta, kuna tahtis mööduda vasakpööret tegevast autost, kuid ei saanud kohe tagasi reastuda kuna kõrval reas sõitis teine auto. Kui A.Ždanova reastus ühissõiduki ritta seetõttu, et tema ees soovis auto sooritada vasakpööret ja takistas tema edasi sõitu, siis oleks see auto olnud sõidurajal ees ka veel A.Ždanova taga sõitnud autol ning Ždanova taga sõitnud auto ei oleks nii kiiresti jõudnud A.Ždanova kõrvale, kui Ždanova oleks tõepoolest kohe peale ümberpõiget tahtnud tagasi reastuda oma sõiduritta. A.Ždanova kirjeldatud olukord sai tekkida ainult juhul, kui Ždanova ei teinud mitte ümberpõiget vaid sõitis veel mõnda aega ühissõidukireas ja ei asunud koheselt pärast autost möödumist oma ritta tagasi reastuma, mis andis tagant poolt lähenenud sõidukile võimaluse jõuda kõrvalreas Ždanova kõrvale. Seega ei ole kohaldatav LS § 37 lg 3 punktis 3 sätestatud erand. LS § 37 lg 1 kohaselt võib ühissõidukirajal sõita sõitjat vedava ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastava taksoga. Kuna vaidlust ei ole faktist, et A.Ždanova ei osutanud ühistranspordirajal sõitmise ajal taksoteenust ja autos ei viibinud sõitjat, ei ole liiklusseaduse § 37 lg 1 kohaldatav kõnealusel juhul A.Ždanova suhtes. Kuna liiklusseaduse § 37 lg 1 on tehtud viide ÜTS § 64 lg 2 lubavale normile, mis sätestab üksnes millistele tunnustele peab takso vastama, siis kiirmenetluse otsuses toodud teokirjelduse, mis kirjeldab ühissõidukirajal sõitmist, alusel tuleb Aljona Ždanova tegevus kvalifitseerida LS § 37 lg 1,3 sätete rikkumisena. Liiklusseaduse § 37 lg 1,3 sätete rikkumise eest on vastutus ettenähtud liiklusseaduse § 242 lg 1 ja 2 järgi. Liiklusseaduse 263 kohaselt on seaduse §-des 201–2619 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Valla- või linnavalitsus võib olla seaduse §-des 241 ja 261 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja ja liiklusseaduse §-des 2612–2615 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja väärteo toimepanemise korral kohaliku omavalitsuse teel. Seega puudus Tallinna Linnavalitusele munitsipaal politsei kaudu pädevus menetleda liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu ja liiklusseaduse § 37 sätete rikkumist. Eeltoodust tulenevalt on 27.01.2020 kiirmenetluse otsus K003376 tehtud antud õiguserikkumise teokirjeldust arvestades selleks mitte pädeva menetleja poolt. Tõendamiseseme asjaolusid saab väärteomenetluses tuvastatuks lugeda üksnes menetlemiseks pädev kohtuväline menetleja. Kuna Tallinna Linnavalituses munitsipaalpolitsei inspektoril puudus pädevus tuvastada A.Ždanova käitumises liiklusseaduses § 242 lg 1 sätestatud väärteo tunnuseid, on rikutud oluliselt väärteomenetluse norme. Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 2 järgi on väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel maakohtu pädevuse osas erisusi. Näiteks on kohtul nii üld- kui ka kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2005. a otsus nr 3-1-1-133-05, p 9). Riigikohus on lõpetanud nn kiirmenetluse asjades väärteomenetluse eeskätt siis, kui esines mõni VTMS § 55 lg-s 3 loetletud asjaolu, mille tõttu oli kiirmenetluse kohaldamine algusest peale välistatud ja väärteoasja oleks pidanud menetlema üldmenetluses. Kuna väärteomenetluse seadustik ei näe ette väärteoasja kohtuvälisele menetlejale tagastamist, tuleb väärteomenetlus sellises olukorras lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2003. a otsus nr 3-1-175-03, p 6; 9. oktoobri 2003. a otsus nr 3-1-1-109-03, p 6). Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 loetletakse asjaolud, mille esinemisel on väärteomenetlus välistatud ja juba alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada. Selles õigusnormis ei nähta väärteomenetlust välistava asjaoluna ette menetlemist ebaseadusliku menetleja poolt. Riigikohtu üldkogu hinnangul saab aga kujunenud olukorras menetluse lõpetamisel tugineda VTMS § 29 lg 1 p-le 1, mille kohaselt tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui isiku teos puuduvad väärteo tunnused (3-1-1-6-08). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada nii menetlemise tõttu ebaseadusliku menetleja poolt kui ka karistamise tõttu seaduse paragrahvi järgi, mis ei näe ette sanktsiooni. Kuivõrd kohus on tulenevalt VTMS § 87-st seotud väärteoprotokolli piiridega/kiirmenetluse otsusega, ei saa materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tingitud eksimusega kaasnenud menetlusõiguse rikkumist enam kohtumenetluses kõrvaldada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07, p-d 11 ja 12). Seega, tuleb väärteomenetlus Aljona Ždanova suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p3, § 29 lg 1p1, 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada Aljona Ždanova kaebus. 2. Tallinna Linnavalituse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu vaneminspektor S V 27.01.2020 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr K003376 tühistada ja lõpetada VtMS § 29 lg 1p1 alusel väärteomenetlus Aljona Ždanova suhtes süüdistuses ühistranspordiseaduse § 86 lg 2 järgi. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 22.06.2020