← Eesti

1-20-982/55

Obsah (8)§ 120§ 73§ 346§ 121§ 214§ 64§ 65§ 4

1-20-982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-20-982 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Jul

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 214 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Rainer Skorpion ja kannatanu K.O Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Piia Enno Süüdistatav RAINER SKORPION isikukood 37411185237, alaline elukoht puudub (viibib Tallinna Vanglas), ei tööta, Harju Maakohtu 28.02.2018 otsusega karistatud

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 214 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 aastaks 6 kuuks, millest

§ 73lg 1,2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 6 kuuks.

Sama otsusega tunnistati ta süüdi

§ 346

järgi ja karistati rahalise karistusega 500 eurot, kinni peetud 20.08.2019 Kaitsja Vandeadvokaat Liis Suik riigi õigusabi korras Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 18. märtsi 2020. a otsus Rainer Skorpioni süüdistusasjas

§

§ 120lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 214 lg 2 p 1 järgi.

  1. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Rainer Skorpioni süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 120 lg 1 järgi K.O ja I.E tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises,

§ 121

lg p 2,3 järgi nende kehalises väärkohtlemises ning

§ 214lg 2 p 1 järgi nendelt vara väljapressimises.

Konkreetsemalt seisneb talle esitatud süüdistus alljärgnevas. 1.1 Rainer Skorpioni süüdistatakse

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise: -

  1. juunil 2018 kella 20.00 paiku Tallinnas aadressil Sõle 45-55 asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K.O kahel korral rusikaga vastu vasakut näopoolt, tekitades löömisega K.O füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomi vasaku silma ümbrusesse ja vasaku põse paistetuse. -
  2. juulil 2018 eeluurimisel täpsustamata kellaajal, kuid õhtul enne kella 23.00 Tallinnas asuvas Heina tänaval, lõi enda elukaaslast K.O kahel korral rusikaga näkku suu piirkonda. Rusikaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K.O füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu suust, huulte paistetuse, ülemiste igemete paistetuse, ülemise hambakaare plaatproteesi purunemise, ülemise hambakaare kahe jäävhamba kaotuse ja ühe jäävhamba liikuvuse. Samuti tekitas Rainer Skorpion löömisega K.O hammaste raviga seotud varalise kahju 1043 euro väärtuses. -
  3. augustil 2018 eeluurimisel täpsustamata kellaajal, kuid õhtusel ajal Tallinnas aadressil Sõle 45-55 asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K.O ühel korral rusikaga näkku vasaku silma piirkonda. Rusikaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K.O füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku põse paistetuse. -
  4. oktoobril 2018 eeluurimisel täpsustamata kellaajal, kuid hommikusel ajal, Tallinnas aadressil Sõle 45-55 asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K.O korduvalt rusikaga näkku ja korduvalt jalaga vasakule poole rindkere piirkonda. Rusikaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K.O füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku ja parema põse paistetuse, silmade ümbrusesse verevalumid, rindkere vasakule poolele paistetuse. -
  5. veebruaril 2019 eeluurimisel täpsustamata ajal, kuid õhtusel ajal, Tallinnas aadressil Sõle 26-3 asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K.O rusikaga ühel korral vastu nägu suu piirkonda. Rusikaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K.O füüsilist valu ja tervisekahjustused – lahtise põrutushaava alahuule keskosasse, alumise hambakaare kahe jäävhamba liikuvuse. Samuti tekitas Rainer Skorpion löömisega K.O hammaste raviga seotud varalise kahju 520 euro väärtuses. -
  6. augustil 2019 kella 19:45 paiku Tallinnas asuvas korteris, lõi oma elukaaslast K.O rusikaga ühel korral näkku vasaku silma alla. Seejärel lõi esimest löögist kükili laskunud ja käed näo ette tõstnud K.O korduvalt vastu vasakut kehapoolt ja vastu vasakut küünarvart. Seejärel kella 22.04 paiku lõi K.O korduvalt rusikaga näkku ja rindkere piirkonda. Löömisega tekitas Rainer Skorpion K.O füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid vasaku käe õlavarrele ja 2

(11)küünarvarrele, vasakule küljele puusanuki piirkonda marrastused, ülahuule paremale poole limaskestale haava, nina vasakule küljele marrastuse. -
  1. augustil 2018 õhtusel ajal, viibides Ida-Virumaal Jõhvi linnas aadressil Kungla 10 asuva maja teisel korrusel magamistoas, lõi temaga lähisuhtes olevat naist I.E vähemalt ühel korral rusikaga näkku vasaku põse piirkonda, seejärel lõi korduvalt peegliga ülakeha piirkonda ja jalaga korduvalt vasaku puusa piirkonda tekitades I.E ile füüsilist valu ja tervisekahjustused - vasaku põse piirkonda silma juurde suure hematoomi ja paistetuse, vasakule reiele verevalumi. -
  2. septembri 2018 hommikul, viibides Ida-Virumaal Jõhvi linnas aadressil Kungla 10 asuvas majas, lõi temaga lähisuhtes olevat naist I.E vähemalt kahel korral jalaga vasaku reie ja puusa piirkonda, tekitades I.E ile füüsilist valu ja tervisekahjustused - hematoomid vasakule jalale ja puusale. -
  3. juulil 2019 eeluurimisel täpsustamata kellaajal, kuid õhtusel ajal Jõhvi linnas, Kungla 10 asuva maja teisel korrusel, lükkas jõuliselt temaga lähisuhtes olevat I.E vastu klaasust, mille tagajärjel tundis I.E füüsilist valu ning mõranes ukseklaas. Seega Rainer Skorpion, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, pani toime teise inimese tervise kahjustamise või valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

1.2 Rainer Skorpioni süüdistatakse

§ 120lg 1 järgi selles, et tema: - 6.

juulil 2018 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid õhtul enne kella 23.00 Tallinnas Heina tänaval ähvardas peale füüsilise vägivalla tarvitamist K.O tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes K.O, et kui ta karjub, siis peksab ta täiesti vigaseks. -

  1. oktoobril 2018 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid hommikusel ajal, viibides Tallinnas aadressil Sõle 45-55 asuvas korteris, peale füüsilise vägivalla kasutamist elukaaslase K.O suhtes, ähvardas K.O tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes talle, et peksab teda iga kord, kui miski ei meeldi. K.O tundis ähvardustest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes eelnevalt korduvalt vägivalda kasutanud. -
  2. veebruaril 2019 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid õhtusel ajal, viibides Tallinnas aadressil Sõle 26-3 asuvas korteris, peale füüsilise vägivalla kasutamist elukaaslase K.O suhtes, ähvardas K.O tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega, öeldes K.O, et kui ta nii jätkab ja end ei muuda vastavalt Rainer Skorpioni tahtmisele, tulistab ta K.O põlved läbi ja K.O jääb ratastooli või viib K.O Männiku karjääri. K.O tundis ähvardustest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes eelnevalt korduvalt vägivalda kasutanud. -
  3. augustil 2019 kella 19.45 paiku viibides Tallinnas aadressil Xxx asuvas korteris, peale esimest füüsilist vägivalla intsidenti elukaaslase K.O suhtes, ähvardas K.O läbi peksta, püstoliga jalad läbi lasta, et kannatanu eluks ajaks ratastooli panna. Samuti lubas Rainer Skorpion K.O Männiku karjääris ära tappa. K.O tundis ähvardustest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes eelnevalt korduvalt füüsilist vägivalda kasutanud. 3

(11)-
  1. septembril 2018 hommikul ajavahemikul kella 08.00 kuni 09.00 sõites mootorsõidukiga Tallinnas Läänemere teel koos temaga lähisuhtes oleva naise I.E iga, keeras Läänemere tee lähedal olevasse metsatukka, kus ähvardas I.E tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega, öeldes I.E ile, et lööb tal näo sisse, tapab ära, kaevab sinna samasse metsa ja mitte keegi ei leia teda võsast. I.E tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli varasemalt tema suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. -
  2. septembril 2018 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid päevasel ajal, telefonivestluse käigus I.E iga ähvardas I.E tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes I.E ile, et lööb tal näo sisse ja räägib teises keeles, kui reedeks ehk
  3. septembriks 2018 I.E Tallinnasse üürikorteri lepingut sõlminud ei ole. I.E tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli varasemalt tema suhtes korduvalt füüsilist vägivalda tarvitanud. -
  4. juunil 2019 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid õhtusel ajal, telefonivestluse käigus I.E iga ähvardas I.E tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes I.E ile, et taob tal hambad sisse kui I.E kavatseb ilma temata Austraaliasse reisile minna. I.E tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti
  5. juunil 2019 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid päevasel ajal telefonivestluse käigus I.E iga ähvardas I.E tervisekahjustuste tekitamisega, kui I.E Austraaliasse kavatseb reisile minna. I.E tundis Rainer Skorpioni sõnadest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes varasemalt korduvalt vägivalda tarvitanud. Seega pani Rainer Skorpion toime tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

1.3 Rainer Skorpioni süüdistatakse

§ 214lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, keda on varem Harju Maakohtu 28.

veebruari 2018. a otsusega süüdi tunnistatud

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises: - 8.

märtsil 2019 kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal, Tallinnas, Xxx asuvas korteris, nõudis K.Ot 1850 euro üleandmist ning kui K.O keeldus raha üle andmisest, siis Rainer Skorpion ähvardas teda sõnadega, et leiab mooduse niikuinii, kuidas raha temalt kätte saada, millest K.O sai aru, et kui ta Rainer Skorpionile raha vabatahtlikult üle ei anna, kasutab Rainer Skorpion raha kätte saamiseks tema suhtes vägivalda. Kuna Rainer Skorpion oli K.O suhtes varasemalt korduvalt vägivalda tarvitanud, siis võttis K.O tema ähvardusi reaalsena ning

  1. märtsil 2019 andis K.O Rainer Skorpionile üle 1850 eurot sularahas. -
  2. mail 2019 kella 19.00 paiku, Tallinnas Xxx asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K.O jalaga ühel korral vasakule poole rindkeresse roiete piirkonda. Jalaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K.O füüsilist valu ja tervisekahjustuse – paistetuse rindkere vasakule poolele. Vahetult peale löömist nõudis Rainer Skorpion, et K.O kirjutaks valgele A4 paberile, et K.O omal vabal soovil annab pool talle aadressil Tallinn, xxx kuuluvast korterist Rainer Skorpionile. Keeldumise korral ähvardas Rainer Skorpion K.O tappa või vigaseks lüüa ning kuna Rainer Skorpion oli nii vahetult enne kui ka varasemalt korduvalt K.O suhtes vägivalda tarvitanud, siis oli K.O alust karta ähvarduse täideviimist ja seetõttu kirjutas K.O A4 formaadis valgele paberile, et nõustub temale kuuluva Tallinn, Xxx korteriomandist poole andma Rainer Skorpionile.
  3. mail 2019 läks K.O koos Rainer Skorpioniga notar Kirsty Laidvee notaribüroosse, kus vormistati korteriomandi mõttelise osa kinkeleping, millega Rainer Skorpion sai Tallinnas, 4

(11)aadressil Xxx asuva ja K.O omandis oleva korteriomandi ½ mõttelise osa omanikuks, mille väärtuseks oli 33 500 eurot. Notaritasudeks eelnimetatud tehingute eest tasumiseks andis K.O Rainer Skorpionile 183,40 eurot. -
  1. juulil 2019 kella 21.00 ajal Jõhvi linnas, Kungla tn 10 asuvas majas, nõudis I.E ilt 600 euro üleandmist tema poolt I.E ile antud ülesande täitmata jätmiste eest. Nimelt oli Rainer Skorpioni poolt I.E ile antud ülesandeks, et
  2. juulil 2019 pidi I.E temale kuuluva sauna katuselt ära ajama seal remonti teinud mehe ning tegema sellest tõestuseks video. 21.–
  3. juulil 2019 tehtud telefonivestluste käigus nõudis Rainer Skorpion I.E ilt tema poolt antud ülesande täitmist või ülesande täitmata jätmise eest nn „trahvi“ tasumist, esialgu 500 euro väärtuses, mis kasvas aga nõudmise käigus 1700 euro väärtuseks. Telefonivestluse käigus ähvardas Rainer Skorpion raha mittemaksmise korral korduvalt I.E tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega. I.E il oli alus karta Rainer Skorpioni poolt öeldud ähvarduste täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes varasemalt korduvalt vägivalda tarvitanud ning seetõttu läks I.E
  4. juulil 2020 koos Rainer Skorpioniga Jõhvi linnas, Narva mnt 4B asuvasse Jewe keskusesse, kust I.E võttis kell 21.07 Luminor pangaautomaadist enda deebetkaardilt välja sularaha 300 eurot ja krediitkaardilt 300 eurot ning andis kokku 600 eurot sularaha üle Rainer Skorpionile. Sellega pani Rainer Skorpion toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, s.o

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

  1. Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsusega tunnistati Rainer Skorpion lühimenetluses süüdi ja karistati

§ 120

lg 1 järgi vangistusega 8 kuuks,

§ 121

lg 2 p 2,3 3 aasta vangistusega 3 aastaks ja

§ 214

lg 2 järgi vangistusega 8 aastaks.

§ 64lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 8 aastaks. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 aastaks 4 kuuks.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.

veebruari

  1. a otsuse järgi mõistatud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks vangistuse 9 aastaks 4 kuuks algusega
  2. augustist
  3. K.O tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja mõisteti Rainer Skorpionilt tema kasuks välja 37 096,40 eurot varalise kahju hüvitamiseks ja 1500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. I.E tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja mõisteti Rainer Skorpionilt tema kasuks välja 908,45 eurot varalise kahju hüvitamiseks ja 900 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Rainer Skorpionilt mõisteti välja menetluskuluna kokku 2289,20 eurot, sealhulgas sundraha 1460 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu 829,20 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kannatanute I.E ja K.O isikuõiguste kaitseks kohaldati Rainer Skorpionile lähenemiskeeld 3 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. 5

(11)
  1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav Rainer Skorpion ja kannatanu K.O. Rainer Skorpion esitas oma apellatsiooni kohta hulgaliselt täiendusi. 3.1 Süüdistatav Rainer Skorpion taotleb kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist, sest ta ei ole talle süüksarvatud tegusid toime pannud. Tsiviilhagid rahuldati alusetult ning mõisteti välja menetluskulud. Apellatsiooni motiivide kohaselt viidi kohtueelne uurimine läbi puudulikult. Rida uurimistoiminguid, näiteks kannatanutega vastastamised, jäeti tegemata. Uurijad olid tema suhtes vaenulikult meelestatud, sest olid naised. Ka kohtunik oli maakohtus naine ning väljendas oma kallutatust koostatud kohtuotsuses. Kohtuotsus on täis valeväiteid ning osade tunnistajate nimed on talle tundmatud. Kaitsja oli samuti naine, kes ei kaitsnud teda piisavalt ja andis vale nõu. Kõik kahtlused on selles kriminaalasjas tõlgendatud tema vastu. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, eelkõige videomaterjalid, mis tema süüd kinnitaksid. Kogu kriminaalasi rajaneb kannatanute valeütlustel, kelle eesmärgiks oli teda uuesti vanglasse saata. Kuna tal oli katseaeg, siis oli naistel seda kerge teha. Ta ei ole kannatanute suhtes vägivalda tarvitanud, neid ähvardanud ega midagi välja pressinud. Tunnistab, et on oma loomult kergesti ärrituv ja võis kannatanute suhtes mingeid sõnu kasutada, kuid ta ei mõelnud seda tõsiselt. Ka korterit ei ole ta K.O välja pressinud, vaid kannatanu soovis ise seda talle loovutada. Seda tõendab asjaolu, et notari juures kinkelepingut sõlmides ei avaldanud kannatanu, et tegelikult ta osa korterist Rainer Skorpionile kinkida ei soovi. Ka eelmine kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus on ebaõige, sest tegelikult ta neid kuritegusid toime pannud ei ole. Ta nõustus kokkuleppega, sest oli pikka aega viibinud vabaduses ega teadnud enam kuidas uurimist ja kohtumenetlust läbi viiakse. Määratud kaitsja Aivar Ennok teda kokkuleppe sõlmimisel ei nõustanud, vaid soovitas sellega nõustuda. Apellandile jääb arusaamatuks, mis alusel mõisteti temalt välja sundraha ja mida see üldse tähendab. Ta soovib vanglast vabaneda ja asuda elama seadusekuulekat elu. Teda motiveerib selleks tema alaealine poeg, keda ta ei näe vanglakaristust kandes pikka aega. Nii jäävad nad teineteisele võõraks. Kõige olulisemaks peab aga süüdistatav seda, et ta on leidnud praeguseks tee jumala juurde ning soovib oma apellatsioonis rahu ja jumala õnnistust ka ringkonnakohtu kohtunikele, kes tema kriminaalasja arutama hakkavad. Süüdistatav on esitanud taotluse oma apellatsioonist, apellatsiooni täiendustest ja lisadest koopiate saamiseks, et neid hiljem oma elulooraamatu kirjutamisel kasutada. 3.2 Kannatanu K.O vaidlustab kohtuotsuse Rainer Skorpionilt tema kasuks välja mõistetud 33 500 euro väljamõistmise osas, sest soovib saada korterit tagasi. Seoses sellega taotleb ta
  2. septembril 2019 koostatud vara enampakkumise akti tühistamist täiteasjas nr 034/018/
  3. Kannatanu lisab oma apellatsioonile koopia kohtutäiturile tehtud hagi tagamise avaldusest ja Harju Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrusest, millega tema taotlus rahuldati. Süüdistatavale mõistetud karistust kannatanu ei vaidlusta. Leiab, et süüdistatava teosüüd arvestades ei ole võimalik teda leebema karistusega karistada. Kuna süüdistatavalt on välja mõistetud suured summad, siis tema elukäiku arvestades ei ole ta võimeline neid iialgi tasuma.
  6. Ringkonnakohus määras vaadata esitatud apellatsioonde alusel kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses ja andis taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks
  7. aprill
  8. 6
(11)
  1. Määratud tähtajal esitasid oma seisukoha süüdistatava apellatsiooni suhtes prokurör ja kannatanu I.E, kes taotlevad jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 5.1 Prokuröri hinnangul on maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kohtuotsuse tühistamiseks ja Rainer Skorpioni õigeks mõistmiseks puudub alus. Süüdistatava väide, et tema poolt toimepandud kuriteod on tõendama, kuna tegude kohta puuduvad videosalvestised, läheb vastuollu tõendite vaba hindamise põhimõttega ning on asjakohatu. Maakohus on põhjalikult analüüsinud olemasolevaid tõendeid, toonud muuhulgas välja nii kannatanute kui ka süüdistava ütluste vastuolud, sidunud need omavahelisse konteksti ja analüüsinud põhjalikult, millist süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab. 5.2 Kannatanu I.E leiab samuti, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Süüdistatav on alati öelnud, et tema on kõige tähtsam inimene ning et tema vastu tõendeid ei ole. Ta on alati õiguskaitseorganite töötajaid vihanud. Tegemist on nn monstrumiga, kes sai lõpuks ometi õiglase karistuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja apellatsioonide väidetega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. 6.1 Rainer Skorpion leiab, et asjas uuritud tõenditega ei ole talle esitatud süüdistus tõendatud ega kaitseversioone ümber lükatud, mistõttu tuleb kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks ning ta juba ainuüksi sellel põhjusel õigeks mõista. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt ei tõlgendata kriminaalmenetluses süüdistatava süüdiolekus tema kasuks mitte igasugune kahtlus, vaid ainult kõrvaldamata kahtlus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (nt
  3. juuni 2011 otsuse nr 3-1-1-38-11 p 18). Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest maakohtu otsuses on järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt on Rainer Skorpion talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistatud. Maakohus süüdistatava süüdiolekus kõrvaldamata kahtlusi ei tuvastanud ning neid ei näe ka kohtukolleegium. Asjaolu, et süüdistatav maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist, samuti kõrvaldamata kahtluste esinemist. Süüdistatav on oma apellatsioonis kirjeldanud hulgaliselt tegevusi, mis jäävad esitatud süüdistuse perioodist väljaspoole, samuti oma varasemat eluperioodi ja süüdimõistmisi. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et apellatsiooni sellekohased väited ei ole asjakohased, sest kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi. Sellisel 7
(11)seisukohal on olnud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika (näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. mai 2013 otsus asjas nr 3-1-1-44-13). Sisuliselt taotleb süüdistatav esitatud apellatsioonis maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  2. detsembri
  3. a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatav esitas maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba ammendavalt vastanud. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
  6. aprilli
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
  8. detsembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtueelse uurimise taktika valib menetleja, mitte süüdistatav. Seetõttu on asjakohatud süüdistatava etteheited selle kohta, et kohtueelne uurimine viidi läbi puudulikult, sh ei viidud läbi tema vastastamist kannatanutega. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta loeb kannatanute K.O ja I.E ütlused usaldusväärseks ja miks ta süüdistatava ütlused ennast õigustavaks loeb. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks korrata. Kannatanud on andnud kogu menetluse kestel samasisulisi ütlusi, mis on kooskõlas teiste kohtueelses menetluses kogutud tõenditega, mis on kajastatud kohtuotsuses. Seevastu süüdistatava Rainer Skorpioni ütlused on vastuolus kannatanu K.O I.E ütlustega. Asja materjalidest nähtub, et Rainer Skorpion on eelmise kohtuotsusega süüdi mõistetud analoogsete kuritegude eest, mille ta pani toime oma elukaaslaste suhtes, kelledega tutvus suhtlusportaalides. Ka nende naiste suhtes tarvitas ta füüsilist vägivalda, ähvardas tapmisega ja 8
(11)pressis välja vara. Ka nendel kannatanutel on ta lubanud põlved läbi lasta, et nad siis elu lõpuni ratastooli jääksid. Samuti on ta lubanud neid viia Männiku karjääri ja seal ära tappa ning vara välja pressinud. Samasuguseid ähvardusi kasutas süüdistatav käesolevas kriminaalasjas olevate kannatanute suhtes. Seega on kannatanute suhtes toime pandud teod mõlemas kriminaalasjas analoogse sisuga, mis suurendab praeguses asjas kannatanute ütluste usaldusväärsust. Süüdistatav seab kannatanute ja tunnistajate ütlusi kahtluse alla ka seetõttu, et räägitakse kellestki Roy-st, kuid tema nimi on Rainer. Kohtukolleegiumi hinnangul ai ole süüdistatava sellekohane väide asjakohane, sest ta on ise suhtlusportaalis nimetanud end Roy-ks (1 kd tl 157). Kannatanute ütlustest nähtub, et Rainer Skorpion püüdis oma tegelikku eesnime juba süüdistatavaga koos elama hakates varjata. Oluline on seegi, et varem kandis süüdistatav teist perekonnanime (Toom) ning on omandanud uue perekonnanime nimevahetuse käigus. Seega on süüdistatav püüdnud oma tegelikku nime ja varasemat elukäiku kannatanute eest igati varjata. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et süüdistatavale ei ole osade tunnistajate nimed tuttavad. Tegemist on tunnistajatega, kes isiklikult ei tunnegi Rainer Skorpioni, kuid teavad rääkida tema poolt toime pandud kuritegude asjaolude kohta. Rainer Skorpioni suhtumist nii kannatanutesse kui üldse naissoosse iseloomustab ilmekalt tema enda apellatsioon. Ta peab süüditunnistamist põhjendamatuks, sest uurijad, kaitsja ja kohtunik olid naised ja hoidsid seetõttu kannatanute poole. Kuna kohtuotsus tehakse kogutud tõendite hindamise tulemusel, siis peab kohtukolleegium süüdistatava sellist etteheidet asjakohatuks. Rainer Skorpion heidab maakohtule ette, et süüdistus on tõendamata, sest kohtuistungil tõendeid vahetult ei uuritud, puuduvad videosalvestused. Kohtukolleegium süüdistatava etteheitega ei nõustu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Rainer Skorpion on esitanud ise prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (2 kd tl 329). Prokuratuur on süüdistatava taotlusega nõustunud ja saatnud kriminaalasja kohtusse arutamiseks lühimenetluse korras. Maakohtu kohtuistungil on kohus süüdistatavale kaitsja juuresolekul põhjalikult selgitanud lühimenetluse olemust ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Süüdistatav on nõustunud lühimenetlusega ning on enne nõustumist tundnud huvi vaid selle vastu, missugune karistus võidakse talle mõista. Seega on süüdistatav nõustunud kriminaalasja arutamisega kriminaaltoimikus olevate tõendite põhjal ning ei ole nende tõendite kohtuistungil uurimist, sealhulgas kannatanute ja tunnistajate kohtuistungil ristküsitlemist soovinud. On igati positiivne, et süüdistatav soovib veeta aega koos oma alaealise lapsega, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. Laps oli süüdistataval olemas ka praeguses kriminaalasjas arutatavate kuritegude toimepanemise ajal, kuid vaatamata sellele ei takistanud see asjaolu teda kuritegusid toime panemast. Samuti ei muuda kuritegusid olematuks asjaolu, et Rainer Skorpion on tema sõnade kohaselt praegu usklik inimene. Süüdistatav avaldab oma apellatsioonis rahulolematust selle üle, et temalt mõisteti välja sundraha ning ta ei saa aru selle tähendusest. Vastuseks sellele selgitab kohtukolleegium, et KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 9
(11)Kuna tegemist on menetluskuluga, mis ei ole materiaalses mõttes käsitletav karistusena, siis tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. novembri
  2. a otsus nr 3-1-1-83-10). Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosas ei ole üldjuhul vaja iga menetluskulu liigi kohta eraldi otsustust teha, kuid eraldi tuleb välja tuua otsustus sundraha väljamõistmise kohta (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. novembri
  4. a otsus nr 3-1-1-81-15). Vabariigi Valitsuse
  5. detsembri 2019 määrusega nr 115 kehtestati alates
  6. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Rainer Skorpion tunnistati süüdi muuhulgas

§ 214

lg 2 p 1 järgi, mis on

§ 4lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu.

Seetõttu ongi kohus mõistnud Rainer Skorpionilt põhjendatult välja sundraha summas 1460 eurot. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et süüdistatava apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks ja Rainer Skorpioni suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna. Rainer Skorpion on taotlenud oma apellatsioonist, apellatsiooni täiendustest ja lisadest koopiate tegemist ja talle tagastamist, et neid saaks hiljem kasutada oma elulooraamatu kirjutamisel. Vastuseks esitatud taotlusele selgitab kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 322 lg 2 kohaselt süüdistatavale, kelle huve apellatsioon puudutab, saadetakse koos teatega apellatsiooni koopia. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kui apellatsiooni on esitanud süüdistatava kaitsja või teised kohtumenetluse pooled, mitte süüdistatav ise, kuivõrd seaduse mõte on teavitada kohtumenetluse pooli edasikaebeõiguse kasutamisest kohtumenetluse poole poolt. On ilmselge, et süüdistatav on teadlik oma apellatsiooni esitamisest ja selle sisust. Ka Riigikohus on olnud oma senises praktikas (nr 3-3-1-59-16 punkt 13) seisukohal, et menetlusosalistel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju ehk koopiaid tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist, kuivõrd niisuguse dokumendi sisu on isikule teada. Samuti puudub isikul põhjendatud vajadus saada menetlusdokumendist ärakirju mitmes eksemplaris. Eeltoodut arvesse võttes jääb süüdistatava taotlus apellatsiooni, selle täienduste ja lisade koopiate väljastamiseks rahuldamata. 6.2 Kannatanu K.O vaidlustab kohtuotsuse Rainer Skorpionilt tema kasuks välja mõistetud 33 500 euro väljamõistmise osas, sest soovib saada korterit tagasi. Seoses sellega taotleb ta 9. septembril 2019 koostatud vara enampakkumise akti tühistamist täiteasjas nr 034/018/634. Kannatanu lisab oma apellatsioonile koopia kohtutäiturile tehtud hagi tagamise avaldusest ja Harju Maakohtu 11. septembri 2019. a määruse, millega tema taotlus rahuldati. Esmalt märgib kohtukolleegium, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium 29. novembri 2010. a otsuses nr 3-1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka 10

(11)apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a otsus nr 3-1-1-91-07 ja
  3. märtsi
  4. a otsus nr 3-1-1-2-10). Kuna kannatanu apellatsioonis ei viidata kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele maakohtus ja sellist rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus, siis jätab kohtukolleegium kannatanu poolt esitatud dokumentid tähelepanuta. Teiseks märgib kohtukolleegium, et nende dokumentide kohtutoimikusse lisamiseks puudub ka sisuline vajadus, sest need on juba varem kriminaalasja juurde võetud ja toimikusse lisatud. Maakohus on tsiviilhagi lahendamisel nendele dokumentidele oma hinnangu andnud. Kolmandaks märgib kohtukolleegium, et maakohus on rahuldanud kannatanu tsiviilhagi korterit puudutavas osas sellises mahus nagu kannatanu on taotlenud. Nimelt on kannatanu esitanud
  5. novembril 2019 Rainer Skorpioni vastu tsiviilhagi, muuhulgas 33 500 euro nõudes talle kingitud ½ mõttelise osa korteri xxx eest (2 kd tl 247-249). Maakohus on selles osas tema tsiviilhagi nõude täielikult rahuldanud ning mõistnud Rainer Skorpionilt K.O kasuks välja 33 500 eurot. Kohus peab lahendama tsiviilhagi esitatud tsiviilhagi piirides ning tal ei ole õigus sellest väljuda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust, mitte ei teosta järelevalvet täitemenetluse üle. Seetõttu ei ole asjassepuutuv kannatanu taotlus
  6. septembril 2019 koostatud vara enampakkumise akti tühistamiseks täiteasjas nr 034/018/
  7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohtukolleegium kannatanu K.O apellatsiooni rahuldamata.
  8. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  9. märtsi
  10. a kohtuotsuse Rainer Skorpioni süüdistusasjas

§ 120lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 214 lg 2 p 1 järgi muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.