) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
järgi on võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2), võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3) ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 % (lg 4). Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohus, tutvunud võlgniku aruandega ning esitatud lisadega, leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldajad S AS, S AS, O OÜ, AS S ja R AS andsid kohtule teada, et võlgnik ei ole 5 aasta jooksul ühtegi makset teinud. B AS-le teeb võlgnik väljamakseid 20 eurot kuus ning on B ASle on 20.01.2020.a. seisuga laekunud kokku ca 11,6% kogu võlgnevusest. 2 Kohus tegi võlgnikule järelepärimise 04.06.2019 ja meeldetuletuse 04.07.2019, milles tuletas võlgnikule meelde tema kohustust kohelda võlausaldajaid võrdselt ning küsis arvamuse, miks eelistab võlgnik B ASi teistele võlausaldajatele. Võlgniku selgituste kohaselt tasub ta B AS-le käendaja eest 20 eurot kuus kuna võlgniku võla eest ei pea vastutama käendaja. Kohtu hinnangul ei ole selline käsitlus korrektne ning kohus on võlgnikul korduvalt selgitanud, et kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt kedagi eelistamata. Võlgnik ei ole hoolimata meeldetuletustest seda kohustust täitma asunud. Võlausaldajad (peale B ASi) kinnitavad jätkuvalt, et nad ei ole võlgnikult saanud ühtegi makset. Samuti ei ole võlgnik korrapäraselt kohtule aruandeid esitanud. E-toimikust võib näha, et kõik aruanded on esitatud samasuguse sisuga. Võlgnik väidab aruannetes, et ei oma tulutoovat tegevust seoses tervisliku seisundiga. Aruannete kohaselt on võlgniku ainuke sissetulek igakuine pension. Menetluse kestel on võlgnik aruannetes välja toonud, et pensionist on ta olnud võimeline tegema väljamakseid üksnes L AS-le, kellele ta on kogu võlgnevuse tasunud ning B AS-le. Kohtu hinnangul kahjustab selline käitumine võlausaldajate huve. Pankrotimenetluses olid kõik võlausaldajad võrdselt II järjekoha võlausaldajad ning makseid oleks pidanud tegema võlgnik proportsionaalselt vastavalt jaotisele. Selline tegevus ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatav. Võlgnik oleks pidanud võlausaldajate nõudeid rahuldama summas, millest oleks nähtav võlgniku tahe oma eksimused krediidisuhetes heastada. Seega on võlgnik rikkunud pahatahtlikult
lg 3 sätestatut, mis on aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 sedastanud, et võlausaldaja huvide kahjustamiseks tuleb lugeda võlgniku poolset
Selline ükskõikne suhtumine oma kohustustesse menetluse kestel näitab võlgniku hooletut suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Võlgnik ei ole näidanud üles head tahet kohustusi täita. Võlgnik pole näidanud tahet kasvõi natuke kõigile võlausaldajatele vastavalt nende osadele maksta. Eelnev näitab ilmekalt, et võlgnik ei soovi tegelikkuses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vastavalt
lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et
lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esinevad raske süülise käitumise tunnuseid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-16 toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust. Kohtu hinnangul on võlgnik
§-s 173 nimetatud kohustusi tahtlikult rikkunud eelistades ja makstes võlga tagasi vaid enda valitud võlausaldajale. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tahtliku tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud
lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest 3 vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks
Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Eelnimetatud uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda ennast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rikkudes süüliselt
Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid sealjuures tuleks siiski silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eelnevast tulenevalt ja
lg 5 alusel koosmõjus sama paragrahvi lg 2 punktiga 2 ja
otsustab kohus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja tulenevalt
Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna usaldusisiku kohustusi täitis võlgnik isiklikult ja usaldusisikut eraldi määratud ei olnud, siis usaldusisikut ei vabastata.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.