lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid
lg 6 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TLS § 63 lg 1 kohaselt on rasedal õigus nõuda arsti vormistatud haiguslehe alusel töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle ja lõige 2 kohaselt, kui tööandja asukoha järgne tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole võimalik raseda töötingimusi kergendada või teda kergemale tööle üle viia, vabastatakse ta haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras. Vaidlustatud otsuses tuvastas maakohus, et hagejale pakuti kergemat tööd, millest ta keeldus ja lahkus seejärel töölt. Tegemist ei olnud töölt sunnitud puudumisega, mistõttu puudub alus töötasu väljamõistmiseks. Hageja on vaidlustanud maakohtu poolt tõendite hindamise ja tunnistajate ütlustest tehtud järeldused.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Üheks tõendi liigiks on tunnistaja ütlus.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Apellant väitis kaebuses, et kohus ei ole arvestanud tema tunnistaja ütlustega. Hageja taotlusel ülekuulatud tunnistaja EBi ütlused ei omanud asjas õige otsuse tegemisel kaalu ja neile ei saanud kohus tugineda, sest tunnistaja kinnitas, et ta ei suuda seoses halva mäluga vastata küsimustele (t.lk 153). Kostja tunnistajate EBi, LS, HK ja RR ütlusi on kohus hinnanud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha tunnistajate ütlustest erinevaid järeldusi maakohtu otsuses kajastatust. Tunnistaja EBi, kes oli tootmisjuht ja hageja vahetu ülemus, ütlustel pöördus hageja tema kui otsese ülemuse poole vaba päeva saamiseks ja sellest keeldumisel tõi hageja arstitõendi kergemale tööle üleviimiseks. Tunnistaja ütlustel lootis hageja, et tööandjal ei ole kergemat tööd talle anda. Kuigi hagejale pakuti kergemat tööd, teatas ta, et on haiguslehel ja tööle ei tule. Töölt lahkudes jättis hageja magnetkaardi tunnistaja EBi lauale. Tunnistajate HK ja RR, kes töötasid kostja juures valvuritena, ütlustel oli töölistel tehase territooriumile pääsemine võimalik ka ilma magnetkaardita, kui nad on töötajate nimekirjas. Hageja oli nimekirjas. Tunnistaja LS, kes töötas tootmise vanemmeistrina, ütlustel soovis hageja vaba päeva ja kui talle seda ei lubatud, siis hageja ägestus ja teatas, et jääb haiguslehele kuni dekreetpuhkuseni. Tunnistajate ütlustes puudub apellatsioonkaebuses väidetud vastuolu. 4 Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei olnud sunnitud töölt puuduma, sest tööandjal oli talle pakkuda arsti poolt tehtud ettekirjutusele vastavat tööd, kuid hageja ise keeldus tööandja poolt talle pakutud tööst. Kuna tõendamist leidis, et hageja ajavahemikel 22.09.-20.10.2006 ja 28.10.- 09.11.2006 tööl ei olnud ja tööd ei teinud, ei olnud tal õigust töötasule sel perioodil ja viivise nõuet tekkida ei saa. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormi rikkumist, mis oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks ja asja kohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel
U.Loonurm Ü.Jänes A.Tänav 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.