Obsah (6)

§ 22§ 30§ 1§ 29§ 108§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10775 Tsiviilasi Scandic Materials väljaku

mõistes. Edasises menetluses vajab kontrollimist, kas laenude tagastamine oli vastavuses võlgniku ja kõigi võlausaldajate huvidega või mitte. Võlgnik on võõrandanud 02.11.2017 xxxx, 2006, registreerimismärgiga xxxx Ü J´ale (isikukood xxxx). Kasutajateks jäid I M (isikukood xxxx) ja A L (isikukood xxxx). Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt võõrandati sõiduk hinnaga 1500 eurot ning sõiduki eest tasuti sularahas, vastavalt esitatud arvele. Tulenevalt eeltoodust võivad esineda tagasivõitmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega 2440.82 eurot, sealhulgas ettemaksed tarnijatele summas 295.69 eurot ja kaubamärk 2100 eurot ning kohustusi 66 238.96 eurot. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-3948 mõisteti võlgnikult välja N OÜ kasuks 43 959.10 eurot. Kohus tuvastas, et võlgnikule läks üle S OÜ ettevõte. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on teinud endast oleneva, et mitte tasuda N OÜ-le kohtu poolt väljamõistetud raha. Ei saa välistada, et võlgnik arvestas negatiivse kohtulahendiga ja on ennast teadlikult varatuks muutnud. Pärast kohtumenetluse algust on võlgnik oma majandustegevust olulisel vähendanud või selle muusse ühingusse viinud. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 12.04.2019. Kuna pankrotivaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks ajutise pankrotihalduri hinnangul määrata vastavalt

§ 30deposiit pankrotimenetluse kulude katteks.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot.

1. Võlgniku 19.11.2019 täiendavad selgitused Võlgnik on pankrotiavalduses selgitanud, et enamjaolt on maksejõuetus põhjustatud asjaolust, et N OÜ poolt esitatud hagiga tsiviilasjas nr 2-17-3948 pandi võlgnik vastutama kahju eest, mida võlgnik ise põhjustanud ei ole. Kohus leidis, et tegemist on ettevõtte üleminekuga ja võlgnik peab vastutama S OÜ poolt tekitatud kahju eest. S OÜ mitmed osanikud lahkusid S OÜ-st peale
2. aasta kevadel osanike vahel tekkinud tüli, 4 2-19-10775 mil otsustati tegeleda muude toodetega, kui seda on Magrock MgO plaat. Võlgnik asutati aastal
3. a ning võlgniku tegevuseks oli sellise toote, nagu Magrock Silver plaadi maaletoomine ja müük. Magrocki kaubamärgi all müüs Magrock MgO plaati hoopis S OÜ, mida toodavad Hiinas paljud tehased, ehk siis rohkem kui 5 tehast. Magrock Silver plaati toodab Hiinas ainult üks tehas ja see toode eristub selgelt Magrock MgO plaadist, kuivõrd toote koostisosad on teised. Magrock plaate müüvad Eestis ka teised ettevõtjad. N OÜ esitas kohtule hagi võlgniku vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes, milles palus tuvastada ettevõtte üleminek ja mõista võlgnikult välja põhivõlgnevus summas 37 752.60 eurot, viivis ja lisanduv viivis kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse määraga. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid B OÜ, kes oli N OÜ õiguseellane ja S OÜ
4. aasta suvel siseviimistlusmaterjalide Magrock MgO plaatide müügilepingu. Mõni nädal pärast paigaldamist ilmnesid plaatidel puudused (roostetamine kinnituskohtades, pragunemine jne). N OÜ õiguseellane pöördus S OÜ kindlustusandja poole ning talle hüvitati tekkinud kahju summas 15 070.34 eurot. Võlgnik vaidles nõudele vastu, leides, et ettevõtte üleminekut pole toimunud ning kuna kahju on kindlustuse poolt hüvitatud, siis poleks kahju nõude hüvitamiseks alust. Esimeses astmes kohus sellega ka nõustus. Hilisemad lahendid asusid teistele seisukohtadele. Kõige üllatuslikum aga oli võlgniku jaoks asjaolu, et teistkordselt esimeses astmes ja teises astmes ei ole kohtud absoluutselt lahendanud kahju hüvitamise nõude eelduseid. Ja mitte üksnes see, et nõude eeldused on välja selgitamata, vaid kõige olulisem menetlusõiguse jäme rikkumine pandi toime Tallinna Ringkonnakohtus kohtunik Mati Maksing´u poolt, kes rikkus võlgniku hinnangul ausa kohtupidamise põhimõtet, poolte võrdset kohtlemist ning keeldu asuda ise tõendeid looma. Seda rikkumist ei kõrvaldanud ka Riigikohus, kes võlgniku kassatsiooni menetlusse ei võtnud. Võlgnik üritas Riigikohtule asjaolusid selgitada, et ringkonnakohtu käitumine on absoluutselt lubamatu ja menetlusõigusnorme jämedalt rikkuv ja seda olukorras, kus maakohus on 09.05.2017 kohtuistungil esitanud N OÜ-le konkreetse küsimuse: „Millistel asjaoludel, millal ja millises summas on kindlustusfirma hüvitanud B OÜ-le tekitatud kahju?“ Hageja vastas, et hageja on kindlustusfirmalt 15 070.34 euro suuruse hüvitise kätte saanud
5. aasta lõpus. Ei ole teadlik, et kindlustusandja oleks nimetatud summa osas tagasinõude esitanud. Võlgnik lisas ka pangaväljavõtte, kuid sellest hoolimata oli tulemus võlgnikule kahjulik. Kuna ringkonnakohus asus kardinaalselt erinevale positsioonile nii maakohtust kui ka menetlusosalistest, kui leidis, et õiguseellasele ei ole kindlustushüvitist välja makstud ja sellega oli esialgne müügileping täitmata, pidi S OÜ lepingut täitma ja uued plaadid paigaldama. Nüüd on võlgnik olukorras, kus võlgnikul tuleb täita kohustus, mille tekkimises võlgnik süüdi ei ole. Võlgnik peab täiendavalt vajalikuks märkida, et tema majandustegevus sai kahjustada peale 12.09.2016 ilmunud artiklit Eesti Päevalehes, kus kirjutati S OÜ tegevusest MgO plaatide müümisel ning mis seostati ka võlgniku juhatuse liikme I M´i isikuga. Artiklis mainiti ka võlgniku võimalikku seotust, mis aga ei vasta tõele. Selline negatiivne artikkel tõi kaasa klientide loobumise võlgniku teenustest. Võlgnik soovis juba varem oma tegevust lõpetada, kuid olukorras, kus on pooleli kohtuvaidlus, ei oleks seaduse kohaselt saanud likvideerimismenetlust lõpule viia. Lähtuvalt raamatupidamises kehtivast konservatiivususe printsiibist selgitab võlgnik järgnevat. Kohustus tuleb eelkõige kajastada algdokumendi alusel. Kohtuvaidluste osas aga siis, kui selle kohustuse täitmise tõenäosus on juhtkonna hinnangul üle 50%. Juhul kui esineb variant, et kohtulahend kaevatakse edasi ja on võimalus, et selle alusel ei pea tasuma, on selline kohustus bilansiväline. Niipea kui hinnang muutub, tuleb see alles kajastada bilansis. Võlgniku 5 2-19-10775 seisukohast olukorras, kus esimeses astmes oli võlgnik saanud positiivse lahendi, ei saanud ta kuidagi arvestada, et kohtulahend võib lõpuks tulla võlgniku suhtes negatiivne, arvestades siinjuures eelpool toodud asjaolusid.
6. 22.11.2019 määrusega tegi kohus ettepaneku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Scandic Materials OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani ükski isik avaldanud. II Kohtumääruse põhjendused
7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

1. Scandic Materials OÜ esitas Harju Maakohtule avalduse Scandic Materials OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2. Võlgnikul on vara raamatupidamisliku väärtusega 2440.82 eurot, sealhulgas ettemaksed tarnijatele summas 295.69 eurot ja kaubamärk 2100 eurot. Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on S AS arvelduskonto, mille saldo oli 0 eurot, kohustused panga ees puuduvad. AS-is S, AS-is L, D A/S Eesti filiaalis, I AS-is, B AS-is, AS C Eesti filiaalis, AS-is C, L AS-is, OP C Eesti filiaalis, S AB Eesti filiaalis ja V AS-is (likvideerimisel) võlgnik kontosid ei oma. C AS-is, A AS-is, AS-is S, L AS-is, SIA U Eesti filiaalis ja O AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei eksisteeri. Maanteeameti andmetel ei ole liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Võlgniku nimel on olnud: xxxx,
3. a, registreerimismärgiga xxxx, sõiduk on võõrandatud 02.11.2017 Ü J´ale (isikukood xxxx), kasutajateks jäid I M (isikukood xxxx) ja A L (isikukood xxxx). Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt võõrandati sõiduk hinnaga 1500 eurot ning sõiduki eest tasuti sularahas, vastavalt esitatud arvele. Eesti väärtpaberite registri pidaja andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole ka varasemalt kuulunud. Äriregistri andmete kohaselt võlgnikul seoseid teiste äriühingutega ei ole. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt ei ole võlgnikul maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone ja aruandeid. Võlgniku suhtes ei ole toimunud maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes peatatud täiteasi nr 034/2019/845, N OÜ nõue summas 43 959.10 eurot, kohtutäitur K 6 2-19-10775 F. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 66 238.96 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Puuduvad andmed võlgniku tegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 9.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgniku hinnangul on tema suhtes tehtud ebaõige lahend tsiviilasjas nr 2-17-

1. Kohus leiab, et nimetatud tsiviilasjas tehtud kohtulahend on jõustunud ja seetõttu puuduvad alused selle vaidlustamiseks. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt on võlgnik tagastanud laene
2. a D OÜ-le summas 17 000 eurot ja S OÜ-le summas 15 200 eurot ning
3. a S OÜ-le summas 2000 eurot ja D OÜ-le summas 2000 eurot. D OÜ juhatuse liige on A L ning S OÜ juhatuse liige on Ü J ning seega on tegemist võlgniku lähikondsetega

mõistes. Samuti on võlgnik võõrandanud 02.11.2017 xxxx, 2006, registreerimismärgiga xxxx Ü J´ale (isikukood xxxx). Kasutajateks jäid I M (isikukood xxxx) ja A L (isikukood xxxx). Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt võõrandati sõiduk hinnaga 1500 eurot ning sõiduki eest tasuti sularahas, vastavalt esitatud arvele. Edasises pankrotimenetluses tuleks täiendavalt kontrollida, kas laenude tagastamine oli vastavuses võlgniku ja kõigi võlausaldajate huvidega või mitte. Tulenevalt eeltoodust võivad esineda tagasivõitmise võimalused. 10.

§ 2

kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Pankrotiavalduses on võlgnik maksejõuetuse tekkimist selgitanud asjaoluga, et Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-3948 mõisteti võlgnikult välja No OÜ kasuks 43 959.10 eurot. Kohus tuvastas, et võlgnikule läks üle S OÜ ettevõte. Samuti on võlgniku hinnangul maksejõuetuse põhjuse üheks asjaoluks see, et tema majandustegevus sai kahjustada peale 12.09.2016 ilmunud artiklit Eesti Päevalehes, kus kirjutati S OÜ tegevusest MgO plaatide müümisel ning mis seostati ka võlgniku juhatuse liikme I M´i isikuga. Artiklis mainiti ka võlgniku võimalikku seotust, mis aga ei vasta tõele. Selline negatiivne artikkel tõi kaasa klientide loobumise võlgniku teenustest. Võlgnik soovis juba varem oma tegevust lõpetada, kuid olukorras, kus on pooleli kohtuvaidlus, ei oleks seaduse kohaselt saanud likvideerimismenetlust lõpule viia. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on teinud endast oleneva, et mitte tasuda N OÜ-le kohtu poolt väljamõistetud raha. Ei saa välistada, et võlgnik arvestas negatiivse kohtulahendiga ja on ennast teadlikult varatuks muutnud. Pärast kohtumenetluse algust on võlgnik oma majandustegevust olulisel vähendanud või selle muusse ühingusse viinud. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 12.04.2019. 11. Harju Maakohus tegi 22.11.2019 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta Scandic Materials OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3000 eurot. Teade selle kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul 7 2-19-10775 Scandic Materials OÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis Scandic Materials OÜ pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8