← Eesti

2-20-9780/9

Obsah (12)§ 23§ 173§ 109§ 108§ 1§ 29§ 31§ 170§ 171§ 22§ 86§ 150

KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse avalikult teatavaks tegemise ja koht 21. juuli 2020. a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Pärnu R

§ 23lg 7, § 32, Ts

MS § 661 lg 1). Sisulised asjaolud 1. XX (avaldaja/võlgnik) esitas 07.07.2020 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, millises palub algatada enda suhtes pankrotimenetlus, kuna ta on maksejõuetu ja algatada kohustustest vabastamise menetluse. Avaldaja kinnitab, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma

§ 173sätteid.

Avaldusele lisatud maksejõuetuse seletuse kohaselt sattus avaldaja võlgadesse 2020 aasta alguses, samal aastal oli avaldajal ka abielu lahutus. Abielu ajal võttis avaldaja erinevaid kiirlaene, sest raha ei jätkunud üüri maksmiseks ja elamiseks, kuna abikaasa ei töötanud. Ületamatute majanduslike probleemide tõttu tekkis avaldajal depressioon ning avaldaja otsustas koos lapsega abikaasa juurest lahkuda oma ema juurde. Avaldaja palgast võlgade tasumiseks ei jätku ning avaldaja vanemad ei ole samuti võimelised avaldajat aitama. Avaldaja hinnangul on tema makseraskuste põhjuseks valed eluotsused, naiivsus, abikaasa liigne usaldamine (temapoolne pere mittetoetamne) kui ka oskamatus ennast ära majandada (st. üle jõu käivate kohustuste võtmine). Avaldaja on kohtule esitanud varade nimekirja, võlanimekirja, SEB Pank AS pangakonto väljavõtte perioodist 23.04.2020-01.07.2020, võlausaldajate vastused päringutele. Varade nimekirja kohaselt ei ole avaldajal realiseeritavat vallas- ega kinnisvara. Avaldaja töötab xxxx xxxxx xx-s, kuid on alates aprillist haiguslehel seoses rasedusega (avaldaja töö on seotud kemikaalide käitlemisega ja on seetõttu lootele ohtlik). Novembris 2020 jääb avaldaja sünnituseelsele haiguslehele ja umbes veebruari algul 2021 sünnib avaldajale laps. Avaldaja konto väljavõttest nähtub, et võlgnikul mingeid muid sissetulekuid ei ole, va lapsetoetused 60 eurot. Avaldusele lisatud võlgade nimekirjast nähtub, et võlgnikul on avalduse esitamise seisuga võlgu vähemalt kogusummas 13 318,54 eurot. Paljudele võlgadele lisanduvad veel jooksvad viivised. Võlgnik ei tea avalduse esitamise seisuga, kui palju võlgadele jooksvaid viiviseid lisandub, seetõttu võib võlgnevuse kogusumma olla veelgi suurem. Lisaks ei tea võlgnik veel kõiki täpseid sissenõudekulusid (inkassode menetluskulud). Üks võlausaldaja – Coop Finants AS ei ole avaldaja esindaja päringutele vastanud ja seetõttu avaldaja ei tea täpselt, kui suur on Coopi nõue avalduse esitamise seisuga. Avaldaja hinnangul võib see olla ca 2000 eurot. Ehk võlgade kogusumma on vähemalt 15 318,54 eurot. Et viivised enam ei suureneks ja võlgadele ei lisanduks ebamõistlikke menetluskulusid, on ka majanduslikult võlgnikul ainuõige esitada pankrotiavaldus. 2. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja vastuväiteid ning märkusi ajutise pankrotihalduri (edaspidi haldur) aruandele ei esitanud. Võlgnik avaldas, et on võlgade ümberkujundamist koos juristiga arutanud ning jõudnud veendumusele, et tema majanduslik 2

(5)Tsiviilasi nr 2-20-9780 olukord seda ei võimalda. Võlgnik selgitas, et saab aru pankrotimenetlusest ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetlusest ja mõistab enda kohustusi. Ajutise pankrotihalduri tasu suuruse osas vastuväiteid ei ole ning võlgnik on nõus, et kohus nimetab halduri pankrotihalduriks..
  1. Halduri 20.07.2020 aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt on võlgnikul kohustusi 9 võlausaldaja ees kokku vähemalt 12 387,91 euro eest, mille lisanduvad täiendavalt juurdearvestatavad viivised. Lepinguid ei ole üles öeldud (va. BB Finance) ja suurem osas nõuded pole veel sissenõutavaks muutunud, kuna siiani üritas võlgnik kohustusi (kasvõi uute laenude arvelt) tasuda ja jooksvate kuumaksete võlgnevused on tekkinud alles viimastel kuudel. Teadaolevalt on sissenõutavaks muutunud nõudeid vähemalt 1257,76 € ulatuses. Samas ületavad kohustuste igakuised maksed võlgniku praeguse sissetuleku, samuti ei ole tal vahendeid sissenõutavate nõuete täitmiseks, mistõttu ei ole kohustuste tasumine võlgnikule jõukohane. Võlgniku sissetulekuks on hetkel haigushüvitis ~350 €/kuus ning peretoetused 98 €/kuus. Lähiajal sissetulekute suurenemist ette näha ei ole, kuna võlgnik jääb novembris raseduspuhkusele ja teine laps peaks sündima veebruaris
  2. Võlgnikul igasugune vara teadaolevalt puudub. Võlgnik on juba viimasel aastal jooksul tasunud laenumakseid uute laenude arvelt. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks edaspidi kohustusi tasuda. Registriosakonna andmetel puuduvad XXl nii varasemad, kui ka kehtivad seosed äriühingutega. Kinnistusameti andmetel ei kuulu võlgnikule kinnistuid ja kinnistuid viimase 5 aasta jooksul võlgnik võõrandanud ei ole. Maanteeameti andmetel on XX nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole. XX on märgitud sõiduauto XXX, registrimärk xxxxxx, 2002 vl, omanik H.S., kasutajaks. Maksu- ja Tolliamet ajutise halduri päringule vastanud ei ole. Kättesaadavate andmete kohaselt ei ole võlgnikul maksuvõlga, maksusummadelt arvutatud intresse, maksuvõla ajatamise graafikuid ja otsuseid. Täitemenetluse registri andmetel XX suhtes täitetoimikuid avatud ei ole. Võlgnikul on avatud kontod SEB Pank AS-is: arvelduskonto nr EExxx, saldo seisuga 14.07.2020 on 64,21 eurot ja kogumishoius nr EExxx, saldo 6,54 eurot. SEB Pank AS-s on võlgnikul sõlmitud internetipanga, kiirteavitamise, deebetkaardi ja püsimaksekorralduse teenuslepingud. Pensionikeskuse andmetel on võlgnik liitunud kogumispensioniga (II sambaga) ja talle kuulub 2599.207 DEB Energiline Pensionifond osakut väärtusega 17 291,21 eurot. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimele avatud väärtpaberikontosid. Avalik kohtulahendite register nime ja isikukoodi järgi võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid ei kajasta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik laenude võtmine tingimustes, kus tal puudusid vahendid laenumaksete tasumiseks. Maksejõuetusele on aidanud kaasa abielulahutus ja tervisega seotud probleemid, mille tõttu on sissetulek vähenenud. Probleemid laenude tasumisel tekkisid XXl 2020 aasta alguses, millist aega tulebki lugeda tema maksejõuetuse tekkimise ajaks. XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. 3
(5)Tsiviilasi nr 2-20-9780 Ajutine haldur ei ole tuvastanud

§ 109

lg 1 mõistes vara tagasivõitmise võimalusi ega

§ 108

lg 2 mõistes tagasinõutava vara olemasolu ning on seisukohal, et võlgnik on

§ 1lg 2 mõistes maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Ajutine haldur leiab, et XX pankrot tuleb välja kuulutada. Haldur palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x (x) eurot, millele lisandub käibemaks x€, millest x€ ja lisanduv käibemaks x€ mõista välja pankrotivara arvelt ning x€ ja lisanduv käibemaks x€ mõista välja menetlusabi korras riigilt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo konto SEB Pank AS-is on EE

  1. Kohtumääruse põhjendused
  2. Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri ning vaadanud läbi asja materjalid leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada XX pankrot. Võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse kohaseks läbiviimiseks ning on olemas alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Võlgnikul on kohustusi ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt vähemalt 12 387,91 eurot, millele lisanduvad pankroti väljakuulutamata jätmise korral viivised. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik on lapseootel, tema sissetulekuks on haigushüvitis 350,00e/kuus ning peretoetused 98,00€/kuus, milline on jooksvate kohustuste täitmiseks ja juba tekkinud võlgnevuste likvideerimiseks ilmselgelt ebapiisav. Ajutine haldur tuvastas, et näiteks 07.04.2020 laekus võlgniku kontole töötasu 811,34 eurot. Järgmisel päeval tasus võlgnik erinevatele juriidilistele isikutele laenude katteks kokku 736,32 eurot, seega ilmselgelt ületavad võlgniku lepingujärgsed kohustused võlgniku sissetulekuid.

§ 31

lg 3 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Võlgnik on esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171

lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb

§ 29lg 1 nimetatud alus.

Esitatud asjaoludel ei näe kohus hetkel pankroti väljakuulutamata jätmiseks alust tulenevalt

§ 171

lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes tingimusel, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et täita oma kohustusi võlausaldajate ees.

§ 31

lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Esitatud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel

§ 22lg 5 mõttes.

Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on laenude võtmine toetudes liigselt usaldusele, et kolmas isik aitab laenukohustusi täita. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt

§ 86sätetele. Kohus hoiatab võlgnikku, et Ts

MS § 47 lg 5 esimese lause kohaselt sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt

§ 31lg 6 sätetele.

Kohus kooskõlastas võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja pankrotihalduriga. 6. Menetluskulud. Vastavalt

§ 31

lg 6 mõistab kohus pankroti väljakuulutamisel välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise. Pankrotimenetluse kulud tuleb

§ 150lg 2 4

(5)Tsiviilasi nr 2-20-9780 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Halduri tasu taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi, mille eest x-eurose tunnitasu (maksimummäär x eurot) puhul on tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur kohtul määrata

§ 23

lg 4 alusel x eurot (lisandub käibemaks x €) hüvitamiseks riigi vahenditest ning ülejäänud summa välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja näidatud ajakulu vastab täidetud ülesannete mahule ja keerukusele. Ajutise halduri poolt näidatud töömahuga on nõustunud ka võlgnik. Ajutisel halduril on

§ 23

lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Käesoleval juhul ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii

§ 23

lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.