) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (
S) § 128 lg 4 järgi algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige 1 planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid (PlanS § 142 lg 5). PlanS § 91 lg 1 alusel kehtestab valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku poolt heakskiidetud üldplaneeringu kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Viimsi Vallavolikogu 18.06.2019 määrusega nr 10 kehtestatud „Viimsi valla põhimääruse“ § 48 lg 7 järgi on komisjoni otsused vallavalitsusele soovitusliku, nõuandva iseloomuga. Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjon avaldas 03.06.2020 seisukohta, et komisjon ei toeta XXX-XXXXXX kinnistule detailplaneeringu algatamist, et ala elamumaaks planeerida. Seega komisjon ei võtnud ega pidanudki vastu võtma otsust, kas algatada detailplaneeringut või mitte, vaid avaldas üksnes arvamust. Selline otsustus on volikogu pädevuses. Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjon otsustaski suunata kaebaja taotluse edasi volikogu komisjonidesse seisukohavõtuks, peale mida võetakse vastu otsus kaebaja taotletud detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta. Täiendavalt märgib kohus, et komisjoni seisukoha võtmine ei ole haldusakt ning seetõttu ei saa esitada tühistamisnõuet. 6.
lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtule ei nähtu, et praegusel ajal oleks kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Juhul, kui võetakse vastu otsus ehk haldusakt detailplaneeringu mittealgatamise kohta, on kaebajal õigus uuesti kohtusse pöörduda. Kuna kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult, tagastab kohus kaebuse. 7.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (digitaalselt allkirjastatud) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.