lg 2 p 4,7 järgi, B L süüdistuses
lg 2 p 7 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Ken Kiudorf Süüdistatav V K ringkonnaprokurör Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, emakeel – vene keel, õppekoht XXX. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras kahel korral karistatud, viimati: - 11.09.2019 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4,5, § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 2, § 423-1 järgi vangistusega 4 aastat,
lg 1 alusel vangistusega 4 aastat,
lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva, millest kohesele ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust (kantud 25.09.2019) ning ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust, jäeti tingimisi pööramata katseajaga 4 aastat. Tõkend – vahistamine 20 päevaks, vahistamise algus 17.12.
lg 2 p 4,7 järgi ning ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.09.2019 kohtuotsusega nr 1-19-6604 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, võrra ning mõista V K le lõplikuks karistuseks 7 (seitse) aastat 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 17.12.2019. V K valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada B L süüdi
lg 2 p 7 järgi ning ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 17.12.2019 kuni 20.12.2019, s.o 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ning mõista B L lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui B L ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja 2 1-20-701 väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 2 ettenähtud kohustust - mitte tarvitama alkoholi.
lg 3 alusel määrata katseajaks 4 (neli) aastat.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 10.06.
Selle teoga pani V K toime
võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupis ning isiku poolt, kes on varem karistatud röövimise eest. Selle teoga pani B L toime
võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning grupis. II Kohtuistung Süüdistatav V K vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, tunnistab oma süüd osaliselt. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Ta seletas, et 17.12.
Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 17.12.2019 kuni 20.12.2019, s.o 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka. Kuivõrd B L puhul on tegemist noores eas isikuga, keda pole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis peab prokuratuur võimalikuks jätta
alusel antud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui isik ei pane 4 aasta pikkuse 4 1-20-701 katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab seadusest tulenevaid käitumiskontrolli nõudeid.
lg 2 p 2 alusel kohaldada käitumiskontrolli ajaks kohustust mitte tarvitada alkoholi. Prokurör taotles V K
lg 2 p 4 ja 7 karistuseks 4 aasta pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel tuleb suurendada V K mõistetavat karistust Harju maakohtu otsusega 1-196604 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ehk 3 aasta 5 kuu ja 26 päeva võrra.
B L kaitsja on seisukohal, et süüdistatava teod vastavad
Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. V K kaitsja on arvamusel, et süüdistatava teod vastavad
lg 2 tunnustele, nimelt füüsilise vägivalla kasutamise eest turvatöötaja suhtes, kuna ise K mingit vargust toime ei pannud ning tahtlust selleks tal ei olnud. Seetõttu K tegevust peab ümber kvalifitseerima. Kohtuistungil toimus kannatanu A M ja tunnistajate M T ning N V ülekuulamine. Kannatanu A M andis kohtuistungil ütlusi, et ta töötab turvatöötajana üle 5 aasta.Tema töökoht on P P . 17.12.
- Harju Maakohtu 11.09.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-196604. Tõendab V. K poolt uue kuriteo toimepanemist katseajal (tl 124-136). - 13.01.2020 kohtumäärus karistuse täitmisele pööramisest (tl 203-207). - Kriminaalhooldusosakonna ettekanne V. K kohta (tl 181-188). - B. L kinnipidamise protokoll. Tõendab B. L kinnipidamise alust, kohta ja aega (tl 137143). - B. L karistusregistri väljavõte III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.
tähenduses kujutab röövimine endast võõra asja ära võtmist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja seda on tehtud vägivalda kasutades. Süüdistuses heidetakse V K ja B L ette seda, et nad võtsid 17.12.2019 N P pehme mänguasja, väljusid sellega poest ning kui turvatöötaja asus neid kinni pidama ründas V K turvatöötajat, mille abil õnnestus neil kindlustada võõra asja valdus. Käesolevas asjas pole vaidlust selles, et V K ja B L sisenesid 17.12.2019 kella 00:20 paiku XXX asuvasse P kauplusesse ja B L võttis sealt pehme mänguasja väärtusega 34 eurot ja 90 senti. Samuti puudub vaidlus selles, et nad väljusid kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata ning kaup oli väljumise hetkel B L käes. Samuti pole kahtluse alla seotud asjaolu, et 6 1-20-701 turvatöötaja A M järgnes noortele ning P välisukse ees lõi V K turvatöötajat kaks korda rusikaga näkku ja tekitas sellega turvatöötajale füüsilist valu ning ülemise huule paistetuse. Need faktid on leidnud tõendamist kaupluse turvakaamera salvestistega, P avaldusega pehme mänguasja varguse kohta, turvatöötaja A M ütlustega ning ka mõlemad süüdistatavad on eelpool nimetatud fakte tunnistanud. Eelnevast tulenevalt on selge, et kahepeale kokku täitsid V K ja B L kõik röövimise koosseisulised tunnused. Peamine probleemkoht lasub sellel, et kas nad tegutsesid grupis ehk kas nende tegevus mänguasja ebaseaduslikus omastamises vastab kaastäideviimise kvaliteedile.
lg 2 alusel on kaastäideviimine see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See aga ei tähenda seda, et kaastäideviijad peaksid kõik koosseisulised tunnuseid ühiselt täitma. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-100-06 jaatanud võimalust, et röövimise kaastäideviimise moodustab ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja. Samuti ei tähenda kooskõlastatud ja ühine tegevus seda, et selline teoplaan peab olema kokku lepitud kaastäideviijate vahel juba varasemalt. Kaastäideviimine on võimalik ka selliselt, et täideviijad asuvad eelnevalt kokku leppimata vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Sellist seisukohta toetab õiguspraktika läbi Riigikohtu lahendi 3-1-1-23-01. Seega peitub antud kaasuse võtmeküsimus selles, kas V K ja B L sünkroniseerisid oma tegevust mänguasja hõivamisel? Kas V K pidas võimalikuks, et tema rusikalöökide abil õnnestub B L saada mänguasi täielikult enda valdusesse ning kas B L pidas vähemalt võimalikuks, et tal õnnestus saada mänguasi enda kätte seetõttu, et V K lõi turvameest? Süüdistatavad ise väidavad, et nende tegevus polnud mitte mingil määral kooskõlastatud. V K sai küll aru sellest, et B L varastas mänguasja, kuid väidetavalt ta lõi turvatöötajat sellepärast, et turvatöötaja karjus midagi. Kui ta läks löömiseks turvatöötaja juurde tagasi, siis ta ei mäleta, mida tegi B ja kus oli mänguasi. B L väidab aga seda, et turvatöötaja haaras temast ja ka mänguasjast kinni ning siis nägi kuidas V tuleb turvatöötajale lähemale, kuid enne turvatöötajani jõudmist õnnestus B mänguasi enda valdusesse saada ja ta põgenes. Seega ta väidetavalt ei näinud löökide momenti ning löökide tegemise ajaks oli mänguasi juba B valduses. Löömisest sai ta teada alles siis, kui vaatas tagasi turvatöötaja poole ja nägi, et viimane hoiab oma näost kinni. Süüdistatavate ütlused selles osas, mis puudutab turvatöötajaga toimunud sündmusi P välisukse juures, ei ole usutavad ja need on ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Kõige objektiivsemalt kajastab sündmuste käiku P turvakaamera salvestis. Süüdistatavad on kohtus kinnitanud, et nad käisid süüdistuses nimetatud ajal selles poes. Seega pole kahtlust, et videolt nähtuvad inimesed on V K ja B L . Videolt on näha, et mõlemad noormehed sisenevad kõrvuti kõndides poodi. Ühel noormehel on seljas valge kapuutsiga jakk, peas nokkmüts ja jalas tumedat värvi botased, mille tallaosa on valge. Teine noormees on riietatud üleni tumedatesse riietesse ja ta ei kanna mütsi. Ka kohtuistungil kandis V K samasugust valge kapuutsiga jakki ja tunnistajana ülekuulatud patrullpolitseinik N V osutas V K peale ja kinnitas, et just selle sama riietuse järgi tundis ta samal ööl ära V K ja pidas ta kinni. Samal ööl ehk 17.12.2019 on teostatud V K läbivaatus, millelt nähtuvalt on tal seljas valge kapuutsiga jakk ning tumedad botased, millel on valge tallaosa. Seega on võimalik videolt tuvastada riietuse järgi ka see, kumb noormees on V K ja kumb B L . 7 1-20-701 Noormehed viibivad kaupluse müügisaalis vaid ühe minuti ning väljuvad müügisaalist läbi samade väravate, millest nad ka sisenesid. Väravatel olevad keelumärgid viitavad sellele, et antud väravad on mõeldud vaid poodi sisenemiseks. Väljudes on B käes ese, mis sarnaneb pehmele mänguasjale. Ka kohtuistungil on B L tunnistanud, et just tema oli see, kes pehme mänguasja ilma selle eest tasumata kauplusest välja toimetas. Tegemist on niivõrd suure esemega, et pole võimalik seda mitte märgata. Koheselt pärast väravatest väljumist hakkavad nad mõlemad jooksma väljapääsu poole ja neile järgneb tumedasse riietatud isik. Kannatanu A M ülekuulamise pinnalt on võimalik kinnitada, et tema ehk turvatöötaja oli selleks isikuks, kes jooksis noormeestele järgi. Sellest tulenevalt on selge, et mõlemad süüdistatavad said väga hästi aru, et toimub vargus ja selleks, et vargus lõpule viia on vajalik turvatöötaja eest põgeneda. Edasi nähtub videost, et P välisukse juures saab turvatöötaja B L kinni ning tema käes olnud mänguasi kukub maha ja selle haarab enda kätte turvatöötaja. L üritab mänguasja turvamehe käest uuesti tagasi tirida. V K tuleb turvatöötaja juurde tagasi ja astub turvatöötaja ja B L vahele. Seega pole võimalik, et ta ei näinud seda, kuidas L üritas mängulooma turvatöötaja käest kätte saada. Seejärel toimub V K ja turvatöötaja vahel kehaline kokkupuude, mille käigus K lööb turvatöötajat vähemalt kaks korda käega vastu nägu. Löökide tegemise hetkel seisab B L vahetult K ja turvatöötaja juures ning on näoga nende poole ning tirib turvatöötaja haardes olevat mängulooma. Tähelepanu väärib veel asjaolu, et kui K turvatöötajat ründab, siis polnud L enam turvatöötaja haardes ja tal oleks võimalik olnud lahkuda. Selle asemel läheb L ründamise hetkel turvatöötajale lähemale ning tirib mänguasja uuesti enda kätte. Seega on võimalik turvakaamera pildi jälgi kahtlusteta väita, et B L nägi, kuidas V K turvatöötajat näkku lõi. Pärast mänguasja kätte saamist jookseb B L koos mänguasjaga minema. Kuivõrd L nägi lööke ja sai kohe pärast seda mänguasja enda kätte, siis ta pidi vähemalt möönma seda, et tal õnnestus mänguasi saada endale just K vägivalla abil. Kohe pärast seda, kui B on mänguasja enda valdusesse saanud tõukab V K turvatöötaja eemale ning jookseb samuti minema. See asjaolu näitab selgelt, et V K ainsaks eesmärgiks turvatöötaja löömisel oli see, et B L õnnestuks mänguasi turvatöötaja käest kätte saada. Kannatanuna ülekuulatud turvatöötaja kinnitab samuti, et löökide saamise hetkel oli mänguloom veel tema käes, kuid löökide tekkinud füüsilise valu ning ootamatuse tõttu pillas ta mängulooma maha ja selle haaras tumedama riietusega noormees ning jooksis minema. Ehk siis just V K poolse vägivalla tulemusena õnnestus B L mänguasi enda valdusesse saada. Samuti nähtub videolt, et turvatöötaja ei hoidnud pärast rünnakut enda näost kinni, vaid võttis hoopis taskust telefoni välja. L ütlused osas, mille kohaselt sai ta löögist teada alles siis, kui vaatas tagasi ja nägi, et turvamees hoiab oma nägu kinni, ei kajasta õigesti reaalselt toimunut. See kinnitab omakorda fakti, et L sai vägivallast teadlikuks läbi selle, et ta nägi seda pealt. Nende asjaolude pinnalt on võimalik tõsikindlalt vastata eelpool tõstatud küsimustele. Ehk siis V K ja B L tegutsesid röövimise toimepanemisel ühiselt ja nende tegevus sünkroniseerus vastavalt olukorrale. Video pinnalt ei jää kahtlust, et V K läks turvameest ründama just seetõttu, et vabastada B L ja mänguasi turvamehe käest. Samuti ei teki kahtlust sellest, et B L nägi vägivalda ja kasutas seda ära selleks, et hõivata mänguasi enda valdusesse. 8 1-20-701 Tegemist ei saa olla mitte kuidagi eraldiseisva varguse ja vägivallaga. Ükssarviku vargus ei olnud lõpule viidud hetkest, kui B L ja V K sellega kaupluse väravatest väljusid. Sel hetkel neil puudus veel võimalus hakata antud mänguasja oma äranägemise järgi kasutama. Nad ei olnud selle valdust veel kindlustanud kuna neid asus taga ajama kaupluse turvatöötaja. Mänguasja valdus sai kindlustatud alles pärast seda, kui V K oli turvatöötaja vastupanu vägivallaga kõrvaldanud ning B L oli koos mänguasjaga põgenenud. Alles pärast seda oli turvatöötaja loobunud mängulooma valduse tagasisaamisest ja kauplus oli oma võimu asja üle kaotanud. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Riigikohus on märkinud, et röövimisena tuleb subsumeerida aga süüdlase tegu, kes soovis toime panna vargust, kuid kasutas seda takistama ilmunud isiku suhtes vägivalda, et hõivamine lõpule viia (RKKKo nr 3-1-1-54-13 p 9). B L ja V K ühine tegevus, kuigi see ei olnud eelnevalt kokku räägitud, kuid oli suunatud tulemuse saavutamiseks, on ühendatud ühe tahtlusega võõra asja valdusesse võtmine vägivalla kohaldamisega: üks lõi kannatanut ja teine võttis asja ära. Seega vägivald oli ajaliselt seotud asja hõivamisega. Seepärast ning lähtudes ülaltoodust ei ole kohtu alust kvalifitseerida süüdistatavate B L ja V K tegu ümber vastavalt
lg 2 p 9 ja
Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Kannatanu ütluste kohaselt löökide saamise hetkel oli mänguloom veel tema käes, kuid löökidest tekkinud füüsilise valu ning ootamatuse tõttu pillas ta mängulooma maha ja selle haaras tumedama riietusega noormees ning mõlemad noormehed jooksid minema. Tunnistaja N V andis ütlusi, et turvatöötaja üritas noormehi peatada, kuid tal ei õnnestunud, sest turvatöötajat rünnati, tuldi temale kallale, löödi. Kohtuistungil on tõendatud, et B L ja V K panid toime võõra asja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see oli tehtud vägivalda kasutades. Nad tekitasid oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Objektiivne külg on tõendatud järgmise tõenditega: kannatanu A M , tunnistaja N V ütlustega, P P AS-i avaldusega, asitõendi vaatlusprotokollidega koos DVD-R ja CD-R plaadiga, fototabeliga. Kohus usaldab kannatanu A M ja tunnistajate N V ja M T ütlusi, kuna need haakuvad kogutud kriminaalasja materjalidega. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajad on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. V K ja B L ütluste analüüsil ilmnevad järgmised vasturääkivused:
V K ja B L võtsid tahtlikult 17.12.2019 N P pehme mänguasja, väljusid sellega poest ning kui turvatöötaja asus neid kinni pidama ründas V K turvatöötajat, mille abil õnnestus neil kindlustada võõra asja valdus. Kuivõrd L nägi lööke ja sai kohe pärast seda mänguasja enda kätte, siis ta pidi vähemalt möönma seda, et tal õnnestus mänguasi saada endale just K vägivalla abil. On tõendatud, et B L pani toime tahtlikult võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see on toime pandud vägivallaga. V K astus turvatöötaja ja B L vahele, lõi turvatöötajat vähemalt kaks korda käega vastu nägu. Kohe pärast seda, kui B on mänguasja enda valdusesse saanud tõukab V K turvatöötaja eemale ning jookseb samuti minema. Samuti on tõendatud, et K kasutas tahtlikult vägivalda turvatöötaja suhtes ning aitas oma tegevusega tahtlikult kaasa B L . Kohtu hinnangul panid V K ja B L toime röövimine otsese tahtlusega. Seega on süüdistatavad V K ja B L oma tegevusega täitnud inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. V K ja B L panid toime röövimise, s.o
200 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus on seisukohal, et V K ja B L panid inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelistena, kuna vastavalt
§-le 33 olid isikud süüvõimelised. Süüdistatavate käitumises esinevad inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes ning karistust kergendavaid asjaolusid
Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et V K on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning talle karistuseks on mõistetud tingimisi vangistust. B L on varem karistamata. 10 1-20-701
Karistusmäära arvestamisel tuleb aluseks võtta esmalt süü suurus. Röövimise puhul mõjutavad antud juhul süü suurust eelkõige varastatud eseme väärtus ja vägivalla intensiivsus ning sellega tekitatud tagajärg. Röövitud eseme väärtus jäi 35 euro lähedale ehk ei ületanud tavalise varguse kriminaliseerimise piiri ehk 200 eurot. Ka vägivalla tarvitamine ja mänguasja hõivamine ei tekitanud kannatanule tõsisemaid vigastusi. Vigastused piirdusid pindmiste vigastustega. Muid teosüüd suurendavaid asjaolusid ei nähtunud. Samuti tuleb nentida, et mõlema kaastäideviija panus röövimisse oli võrdväärne. B L tegutses algusest lõpuni mänguasja hõivamisega ning V K kasutas vägivalda, et B L õnnestuks asja hõivamine lõpule viia. V K puhul suurendab aga süüd see, et ta täitis oma teoga kaks röövimise kvalifitseerivat tunnust, sest erinevalt L oli tema varasemalt pannud toime nii väljapressimise kui ka röövimise. Süüdistatavad on avaldanud kohtuistungil küll kahetsust, kuid mitte röövimise osas. Röövimist on nad lõpuni eitanud ning järelikult nad ei saa seda ka puhtsüdamlikult kahetseda. Sellest tulenevalt hindab kohus süüdistavate süüd keskmisest väiksemaks. Seega tuleb karistada B L 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel oli ta 3 päeva jooksul kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistus. B L puhul on tegemist noores eas isikuga, keda pole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kohus peab võimalikuks jätta
alusel antud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui isik ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab seadusest tulenevaid käitumiskontrolli nõudeid. Kuivõrd B L on viidanud kuriteo toimepanemise üheks põhjuseks alkoholijoovet ning kirjeldanud kohtus oma joomisharjumusi, siis on edasiste kuritegude ärahoidmiseks mõistlik talle
lg 2 p 2 alusel kohaldada käitumiskontrolli ajaks kohustust mitte tarvitada alkoholi. Arvestades V K süü suurust ja asjaolu, et teda on eelnevalt lühikese aja jooksul karistatud nii röövimise kui ka väljapressimise eest, asub kohus seisukohale, et V K väärib karistust, mis on üle
Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4 aastat vangistust. V K on küll alaealine, kuid kohus leiab, et kõik varasemad meetmed tema õiguskuulekale teele suunamisel on läbi kukkunud. Isegi eelmise karistusega saadud 6 kuu pikkune reaalne šokivangistus ei ole suutnud teda suunata õigele teele. Tuleb arvesse võtta seda, et V K omab kehtivat kriminaalkaristust ning uue kuriteo pani isik toime katseajal, mis Riigikohtu seisukohtade järgi on kõige raskem katseaja tingimuste rikkumine. Kohus on seisukohal, et V K mõistetav karistus saab olla ainult reaalne vangistus.
lg 2 alusel tuleb suurendada V K mõistetavat karistust Harju maakohtu otsusega 1-19-6604 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ehk 3 aasta 5 kuu ja 26 päeva võrra. Seega jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust.
V. Tsiviilhagi Kannatanule P P AS-ile tekitati varaline kahju summas 34,90 eurot ning kannatanu on nimetatud summas esitanud tsiviilhagi (tl 16). 11 1-20-701 Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kasuaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et V K ja B L võtsid 17.12.2019 N P pehme mänguasja, väljusid sellega poest ning kui turvatöötaja asus neid kinni pidama ründas V K turvatöötajat, mille abil õnnestus neil kindlustada võõra asja valdus. Kohus leiab, et kannatanu nõue summas 34,90 eurot on põhjendatud. Kannatanu hagi tuleb rahuldada ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista V K ja B L solidaarselt välja kannatanu P P AS kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 34 eurot 90 senti. VI. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1,2,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Toimikus on CD-R plaat ja 2 DVD-R plaati videosalvestistega. Asitõendid: CD-R plaat ja 2 DVD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides,tuleb jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. VI. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasuga seotud kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub V K riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1460 eurot, kuna tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista V K välja määratud kaitsjale G. Tšelnokova poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest ja kriminaalasja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest väljamakstav tasu 1284,72 eurot (tl 97-99, 174-177; 216-228). KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub B. L riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1460 eurot, kuna tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista B. L välja määratud kaitsjale Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest ja kriminaalasja kohtumenetluses osutatud 12 1-20-701 õigusabi eest väljamakstav tasu 1116 eurot (tl 154-156; 210-215). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool menetluskuludest summas 1288 eurot riigi kanda. B L on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1288 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Telska Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Helbe Sillaste Rahvakohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.