Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping nr xxx. Lepingu sisuks on haldus- ja hooldusteenuse osutamine objektil xxx. Lepingu järgi kohustus hageja täitma operatiiv-korraldaja abi- ja valvetööd. Kostja on kohustanud tasuma hagejale täidetud teenuse eest vastavalt kooskõlastatud tariifile 2,54 eurot/tund käibemaksuta. Kostjale on kohtukutse 14.04.2020.a kohtuistungile kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu 27.03.2020.a. Kostja ei ole 14.04.2020.a kohtuistungile ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on hinnangul, et hagis esitatud nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjaoludest nähtub, et pooltevaheline leping nr xxx on allkirjastatud hageja esindaja O A ning kostja esindaja E T poolt. Asjas on leidnud tuvastust, et eelnimetatud lepingu on sõlminud kostja poolel selleks volitusteta isik. Hagiavalduse kohaselt on hageja osutanud kostjale siiski teenused ajavahemikus 01.06.2017.a kuni 13.08.2017.a. Hageja on kostjale teenuste kohta väljastanud järgmised arved: 01.07.2017.a arve nr xxx-06, summas 1438,91 eurot (484,5 tundi tariifiga 2,54 eurot ja 41 tund tariifiga 2,54 x 2) koos töögraafikuga, maksetähtaeg oli 07.07.2017.a; 02.08.2017.a arve nr xxx-07, summas 1363,98 eurot (537 tundi tariifiga 2,54 eurot) koos töögraafikuga, maksetähtaeg oli 07.08.2017.a; 2 2-18-121086 15.08.2017.a. arve nr xxx-08, summas 586,74 eurot (231 tundi tariifiga 2,54 eurot) koos töögraafikuga, maksetähtaeg oli 25.08.2017.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30.04.2008.a lahend asjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Kohus märgib, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohus leiab, et poolte vahel saab tuvastada lepingu sõlmimise kostjale teenuse osutamiseks poolte vaheliste tahteavalduste teel. Kohtul puudub tsiviilasja materjalide ning 14.04.2020.a kohtuistungil avaldatu alusel kahtlus selles, et hageja on kostjale xxx objektil osutanud haldus- ja hooldusteenust, mis seisnes valvetööde teostamises. Asjaoludest nähtub, et pooltevaheline koostöö algas 01.05.2017.a ning kuu aja möödudes väljastas hageja kostjale esimese arve nr xxx05 ajavahemiku 01.05.2017.a kuni 31.05.2017.a eest. Hageja on tõendanud, et kostja on eelnimetatud arve hagejale tasunud 07.07.2017.a. Kohus leiab, et hagejale tasu maksmine on TsÜS § 68 lg 3 järgne kaudne tahteavaldus, millest saab järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega väljendub kostja taheavaldus lepingu sõlmimiseks teoga, kus kostja on hagejale osutatud teenuste eest tasunud. Pooltevaheline võlasuhe vastab VÕS § 619 lg-st 1 tulenevale käsunduslepingu iseloomule. Kõnesolev säte näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjal on kohustus tasuda hagejale 01.07.2017.a arve nr xxx-06 (summas 1438,91 eurot), 02.08.2017.a arve nr xxx-07 (summas 1363,98 eurot) ja 15.08.2017.a arve nr xxx-08 (summas 586,74 eurot), s.o kokku 3389,63 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Kostjal tuleb hagejale tasuda viivist seadusjärgses määras ajavahemiku 18.07.2017.a kuni 22.11.2018.a eest 359,47 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad
Kostjale on 11.03.2020.a kohtukutses selgitatud kohustust teatama kohtule istungile mitte ilmumisest. Lisaks ei ole kostja andnud kohtule 3 2-18-121086 nõusolekut lahendada asja kirjalikus menetluses või kostja osavõtuta.
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagi materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Ühtlasi on hageja kandnud kulusid lepingulise esindajale summas 390 eurot ning tõlkekulusid summas 26,40 eurot. Hageja kinnitab, et ülalpool toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-18-121086 ja olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Asjaläbivaatamise kuluks on
Kohtuväliseks kuludeks on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Asjas tasutud riigilõiv 325 eurot on tuvastatav hagimaterjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Lisaks on kohtu hinnangul põhjendatud ka hagejale osutatud tõlketeenus – summas 26,40 eurot, hagiavalduse lisa 5 tõlkimise eest eesti keelde.
lg 1 näeb ette, et 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejale on õigusabiteenust osutatud järgmiselt tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks): - 25.09.2018.a kliendi olukorra arutamine – juriidiline konsultatsioon, Maksekäsu kiirmenetluse avalduse täitmine ja kohtule esitamine 1 h; - 16.10.2018.a 10-14.10.2018.a. menetlusdokumentidega tutvumine, kliendi teavitamine ning temale selgituste andmine 0,25 h; - 09.11.2018.a hagiavalduse koostamine, lisadega komplekteerimine ja kohtule esitamine 1 h; - 27.11.2018.a 27.11.2018.a kohtumäärusega tutvumine, kliendi teavitamine ja sellele vastamine 0,25 h; - 10.03.2020.a kohtuistungiks ettevalmistus 0,75 h. Kohtu hinnangul ei saa hagejale toimingutele kulutatud aja osas etteheiteid teha – asja menetluse kulg on tinginud hageja esindajakulud taotluses märgitud ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa teha etteheiteid ka hageja esindaja tunnitasu määrale - hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot (lisandub käibemaks). Lähtudes eeltoodust tuleb hageja põhjendatud esindajakuluks lugeda 390 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Kohus selgitab hagejale, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend 4 2-18-121086 tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
Kohus toimetab tagaseljaotsuse kostjale kätte väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.