Obsah (7)

§ 436§ 230§ 445§ 442§ 122§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi R K hagihind 03. juulil 2020.a, Tallinnas

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist tagasiulatuvalt perioodi 28.01.2019.a kuni 28.01.2020.a ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist seadusjärgses miinimummääras.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
3. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
4. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 28.01.2019.a kuni 28.01.2020.a kogusummas 9 320 eurot, s.o iga hageja kasuks 3 106,67 eurot ja igakuise elatise summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
5. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega, kuivõrd elatakse ühisel kinnistul, mistõttu elavad hagejad sisuliselt mõlema vanema juures. Samuti on kostja kandnud hagejatega seotud kulutusi. Kostja leiab, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada mastaabisäästu mitme lapse samal pinnal elamise osas, vanemate varalise seisu ebavõrdust ja panustamist laste ülalpidamisse, riiklike toetusi, laste ja vanemaga koos viibitavat aega ja sellel ajal tehtavaid mõistlikke kulutusi (digitoimik dokument nr. 15).
6. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 10 märkinud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
8. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostja on kokku 3 alaealise lapse, s.o hagejate isa. Seega asub kohus seisukohale, et kostja kõikidele alaealistele lastele tuleb tagada võrdne kohtlemine ja võrdses suuruses elatis.
9. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et 3 eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
10. oktoobri
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
12. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
13. oktoobri
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
15. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
16. Hagejad ei ole kohtu ette toonud andmeid oma ema majandusliku olukorra kohta. Kostja on kohtule avaldanud, et kostjal puudub alates 2019.a märtsikuust püsiv perioodiline sissetulek. Lisaks puudub kostjal kinnisvara. Laste emal on seejuures mitu hästi toimivat ettevõtet, mitu kinnistut, millest vähemalt 6-st oluline osa on antud üürile ehk lisaks igakuisele sissetulekule, lastetoetustele, millest võib järeldada, et laste ema teenib ka üüritulu (digitoimik dokument nr. 15).
17. Kohus on teinud kooskõlas

§ 230

lg 3 ja lg 5 järelpäringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et K K on xxx, xxx, xxx, xxx juhatuse liige ja osanik, xxx, xxx korteriühistu ja xxx korteriühistu juhatuse liige. K K’ile kuulub kolm kinnisasja registriosa numbriga xxx, xxx ja xxx. K K’ile kuulub 2 mootorsõidukit.

1. Kostja on xxx, xxx juhatuse liige ja osanik, xxx, xxx, xxx juhatuse liige. Kostjale kinnisvara ja mootorsõidukeid ei kuulu.
2. Kohus leiab, et kostja taotlus arvestada elatise nõude rahuldamisele K K’ile makstava riiklikul peretoetusega, kuulub rahuldamisele. Hagejate seadusliku esindaja K K’i arveldusarvele laekub vaidlustamata asjaolu kohaselt riiklik peretoetus kogusummas 520 eurot (lapsetoetus kogusummas 220 eurot ja lasterikka pere toetus 300 eurot), millise arvelt on võimalik katta laste kulutusi. Samuti arvestab kohus sellega, et antud juhul on võimalik vähendada hagejatel tekkivaid kulutusi seoses mastaabisäästuga.
3. 2020.a veebruaris Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“ millise kohaselt hindas võrdlevanalüüs lapse keskmiseks kuluks 388 eurot (kättesaadav veebilehel https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, lk 41).
4. Hagejad paluvad kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt seaduses sätestatud määras elatise, s.o summas 292 eurot. Samaväärses summas lasub ülalpidamiskohustus ka hagejate emal. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja R K sündinud xxx.a igakuised kulutused on väidetavalt 880 eurot, K K sündinud xxx.a omad on väidetavalt 699 eurot ja H K sündinud xxx.a omad on väidetavalt 367 eurot (digitoimik dokument nr. 22). 4
5. Kohus on 09.03.2020.a kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 teinud kostjale ettepaneku esitada tõend enda viimase 6 kuu töötasu kohta ning samuti on punktis 5 palutud kostjal teatada, et kui kostja ei nõustu üksnes hagis nõutava elatise suurusega, siis tuleb kostjal teatada kohtule millises summas ta on võimeline elatist igakuiselt tasuma (digitoimik dokument nr. 14).
6. Vaatamata eelpool viidatud kohtumääruses nõutule, ei ole kostja avaldanud andmeid oma töötasu suuruse kohta ning selgelt on välja toomata elatise summa suurus, mida ta on võimeline hagejatele tasuma. Kostja on oma vastuses kohtule viidanud üksnes Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“. Kuivõrd kostja ei ole oma majandusliku olukorra kohta esitanud kohtule tõendid, siis leiab kohus, et kostja on suuteline tasuma hagejatele elatist tema enda poolt viidatud uuringus toodule, s.o summas 194 eurot ühele lapsele.
7. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt väljamõistetava elatise summa suurusel tuleb arvestada eelpool osundatud uurimuses väljatooduga, hagejatele makstava peretoetusega, mastaabisäästuga ning sellega, et kõikidele lastele tuleb tagada võrdses suuruses elatis. Seega on põhjendatud kostjalt hagejate kasuks välja mõista igakuine elatis summas 194 eurot (388 : 2) ühele lapsele, mis kohtu hinnangul tagab hagejatele samaväärsed elamistingimused.
8. Kohus leiab, et kooskõlas PKS § 77 lg 1 kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele elatis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 28.01.2020.a.
9. Kooskõlas PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
10. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi 28.01.2019.a kuni 28.01.2020.a eest kokku summas 9 320 eurot (3 x 3 106,67). Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
11. Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-35-16 punktis 19 leidnud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu
12. detsembri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p-d 11 ja 12).
14. Hagejad nõustuvad sellega, et kostja on teinud ülekandeid hagejate kasuks, kuid seda vaid juba hagiavalduses märgitud perioodil 21.01.2019.a kuni 23.04.2019.a (digitoimik dokument nr. 22). Kohtule on kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte, millisest nähtub, et kostja on alates 01.01.2020.a teinud omapoolseid kulutusi laste huvitegevusele (digitoimik dokument nr. 28).
15. Kuivõrd kostja on tasunud kohtu ette toodud asjaolude kohaselt hagejatele elatist ka enne viimaste poolt kohtusse pöördumist, ei kuulu hagejate nõue kostjalt tagasiulatuva elatise saamiseks rahuldamisele. Kohus selgitab, et põhjendatud oleks tagasiulatuva elatise väljamõistmine juhul, kui kostja ei oleks üldse hagejatele elatist tasunud ega osalenud nende ülalpidamisel. Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine.
16. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kuivõrd kohus on seisukohal, et hagejatele tuleb tagada võrdne kohtlemine ja võrdses suuruses elatis, siis kuulub kostjalt hageja R K kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 194 eurot alates 28.01.2020.a kuni R K täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a, K K kasuks kuulub väljamõistmisele igakuine elatis summas 194 eurot alates 28.01.2020.a kuni K K täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a ja 5 H K kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 194 eurot alates 28.01.2020.a kuni H K täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a.
17. Hagejad on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hagejate seadusliku esindaja K K’i arveldusarvele nr. xxx AS LHV Pank iga kuu
18. kuupäevaks (digitoimik dokument nr. 17). 34.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest ette hagejate seadusliku esindaja K K’i arvelduskontole
2. kuupäevaks.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 37.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg 1 ja § 129 lg 2 on R K tsiviilasja hinnaks 5 734,67 eurot, K K tsiviilhagi hinnaks 5 734,67 eurot, H K tsiviilasja hinnaks 5 734,67 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 38.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ja

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 39. Kooskõlas

§ 163

lg 1 ja § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagiavalduse osaliselt ning tegemist on elatise nõudega. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6