KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-9151 Tsiviilasi A Ž pankrotimenetlus Menetlustoiming Kohu

§ 175lg 7).

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud

1. 27.02.2014 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 20.05.
2. 1
3. Maakohtu 26.05.2015 määrusega on kinnitatud lõpparuanne ning algatatud on võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud võlgnik ise. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud pankrotiseaduse (edaspidi

) § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.

1. Võlgnik on esitanud aruandeid. 3.
2. 07.11.2016 aruandes väidab, et otsib tööd ja on arvel töötukassas. 3.
3. 04.01.2018 esitab avalduse, milles kinnitab, et sissetulekud puuduvad ja et on arvel töötukassas. 3.
4. 16.04.2019 esitatud aruande kohaselt oli töötu, on saanud igakuuliselt toetust 210 eurot, märgib ainsa „võlajäägina kohtutäituritele K, A ja M kokku 2519.24“. Otsib tööd, aga ei leia seda oma kriminaalse tausta tõttu. 17.12.2019 esitab konto väljavõtte. 3.
5. 01.09.2016 istungil väidab, et ei teadnud aruande esitamise kohustusest. Selgitab, et „on töötukassa kirjas ja et otsib tööd“. Võlgnikule taaskordselt (seda on tehtud ka käesoleva menetlusetapi alustamise istungil) selgitatud aruandlusega ja võlgniku kohustustega seonduvat. Antud tähtaeg 09.09.2016 aruande esitamiseks. 3.
6. 31.10.2016 istungil väidab, et on paberid saatnud kuskile Tallinnasse võlausaldajatele, samas ei suuda nimetada enda võlausaldajaid, kuna tema asjade saatmisega tegeles ema. Töötukassast pakutud töökohana xxxx ei sobinud sealse gaafiku tõttu, kuna tal olevat vaja teha ÜKT tunde. Kohus selgitab veelkordselt võlgnikule kohustusi. 3.
7. 27.03.2019 istungil väidab, et on xxxx töötanud 17 p. Lepingut selle kohta pole. Väidab, et sissetulek oli 600 eurot ja et tal on ülalpidamisel kaks alaealist last. 3.
8. 17.06.2020 istungil kinitab, et pole võlausaldajatele makseid teinud, kuna tal polevat olnud nii suurt sissetulekut. Objektiivset põhjendust, mis oleks 5 aasta vältel takistanud suurema sissetulekuga või üldse mingisugustki töökohta otsima ja leidma, ei esitanud. Väidab, et ei saanud tööle minna ÜKT tegemise tõttu. Väidab, et on peret üleval pidanud linnast saadud 100 eurose toetusega.
9. Kohus on 13.04.2020 esitanud viiele menetluses osalevale võlausaldajale päringu seisukoha saamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. 4.
10. AS B märgib 16.04.2020, et B AS-i tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud raha saanud, oli kohustustest vabastamise menetluse algatamine seisuga 1870,09 eurot. Alates kohustustest vabastamise menetlusest ei ole nõude katteks laekunud midagi. B AS on seisukohal, et võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi. Võlgnik ei ole täitnud

§ 173lg 1 toodud kohustust piisava hoolekusega ja nõuetekohaselt.

Juhul, kui kohus tuvastab, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi ja/või võlgnik keeldub andmast teavet oma kohustuste täitmise kohta, siis on võlausaldaja seisukohal, et

§ 175

lg 2 p 2 alusel tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Lähtudes ülaltoodust on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldaja seisukohal, et kohus peaks pikendama võlgniku suhtes käimasolevat menetlust maksimaalse ajani (s.o 7 aastat) tulenevalt

§ 175lg 51.

2 4.2. AS P omab võlanõuet A Ž vastu summas 4557,06 eurot. Võlgnik ei ole pankrotimenetluses järginud võlgniku kohustusi menetluse kestel.

§ 173

lg 1 ja 2 lähtuvalt ei nähtu aruannetest, et võlgnik oleks tegelenud tulutoova tööga, võlgnik ei ole teavitanud kohut oma sissetulekutest või väljaminekutest. Võlgnik on jätnud täitmata kohtunõuet ilmuda istungitele ning anda ülevaade oma tegevustest ja tuludest ning kuludest. Kuigi töötukassa on kinnitanud, et võlgnik on kõik need aastat olnud töötukassas arvel, siis kinnitab ka töötukassa, et reaalselt ilmus võlgnik välja alles

1. a töötukassase, et tegeleda aktiivsemalt töö otsimisega. Lisaks nähtub 27.03.2019 aasta kohtuistungi protokollist, et võlgnik on soovinud pankrotimenetlust lõpetada, teatades, et ta läks tööle. Samas esitas võlgnik aastaid väljavõtteid, et tema kontodel raha ei liigu. Võlgnik väidab, et tal on 2 alaealist ülalpeetavat. Tekib küsimus, et mille eest ülalpeetavaid ülal peetakse, kui rahade liikumine on null. Seega, kuigi nähtub, et võlgnik saab vallalt toimetuleku toetust, leiab P AS siiski, et võlgniku A Žt ei peaks võlgadest vabastama ning võlgnikul on endiselt kohustus oma võlad tasuda esimesel võimalusel tööle asudes. Võlgnikul on töötukassaga koostööd tehes kindlasti võimalus saada kasvõi miinimumpalgaga tööle, et tasapisi täitma oma kohustusi. 4.3 E AS /nüüd T AS märgib 14.04.2020 kui ka 05.05.2020 meilis, et on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja võlgniku vabastamisega täitmata jäänud kohustustest. 4.
2. Eesti Vabariik, Xxxx kaudu märgib, et seisuga 20.05.2014 oli võlgniku nõue xxxx ees 218,89 eurot. Seisuga 04.05.2020 on nõue täies ulatuses tasumata. A Ž ei ole näidanud üles head tahet oma kohustusi vähendada. Pärast pankrotimenetluse lõppemist on võlgniku õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud täiendavad võlgnevused Eesti Vabariigi ees (xxxx kaudu), kokku summas 1617 eurot (menetluskulude hüvitise nõue). Seega on võlgniku kohustused xxxx ees suurenenud. Töötamise registri andmetel on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodil töötanud vaid ühe kuu, perioodil 30.08.2018 kuni 01.10.
3. Tööandja on deklareerinud võlgnikule tehtud väljamakseid brutosummas 770 eurot. Xxxx puuduvad andmed võlgniku muude võimalike sissetulekute kohta. xxxx leiab, et võlgnik on rikkunud pankrotiseadus § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, tegeleda menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega, mis oleks võimaldanud rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid ja seetõttu tuleb võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. 4.
4. Eesti Vabariik, Xxxx kaudu märgib, et jätab menetluse lõpetamise otsustamise kohtule. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht 5.

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 6.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et --võlgnik on kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta --ning võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt --ning võlgnik on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. 3 6.

1. Kuna võlgnik ei ole osanud selgitada, kuidas on tal olnud võimalik 5 aasta jooksul tagada enda ja väidetavalt ka kahe alaealise lapse ülalpidamine selliselt, et igasugune (legaalne) sissetulek puudub, siis on tegemist tulude ja vara varjamisega. 6.
2. Võlgnik ei ole ka selgitanud, mis on tal takistanud täitmast kohtu korduvat nõuet pangakontode väljavõtete esitamiseks kogu 5 aastase perioodi kestel ja eluliselt usutavaid andmeid igakuiste elukondlike väljaminekute kohta, sh kes ja millistest vahenditest neid tasub, sellekohast infot võlgnik üldse esitanud ei ole- seega täidetud on teabe andmata jätmise eeldus. 6.3.

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamiseks eeldatakse rasket süülist käitumist ehk rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS § 104 lg 5 tähenduses. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raskelt hooletu käitumine on rikkujaga sarnases olukorras oleva isiku mõistlikult vastuvõetamatu käitumine. Kohus leiab, et isik, kes 5 aasta jooksul on ainsa tegevusena hoidnud end vahelduva eduga arvel töötukassas ja kes ei ole teinud mingeid reaalseid pingutusi töökoha leidmisel, käitub vastuvõetamatult, kui ta ka ainsas töötukassa poolt pakutud töökohas leiab olevat graafiku mittesobiva kuna tal on vaja teha tema enda kriminaalsest käitumisest tingitult ÜKT tunde. Kohus on võlgnikule selgitanud, et nende tundide tegemine on võimalik teha sissetulekut tagava töö välisel ajal. Kriminaalasja 1-16-4414 raames esitatud erakorralise ettekande kohaselt on A Ž 06.12.2017 rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Varasemalt on kriminaalhooldusametnik teinud isikule 2 kirjalikku hoiatust, millest üks oli määratud samuti kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumise eest. Seega ei ole tegemist esmakordse nimetatud kohustuse rikkumisega kriminaalhooldusaluse poolt. Eeltoodu viitab sellele, et A Žl on alkoholiprobleem. Isik on 06.12.2017 seisuga talle määratud 717 üldkasuliku töö tunnist sooritanud 502 tundi. Seega ei ole võlgnik täitnud ÜKT tunde nõutavas arvus, aga ei ole ka tööle läinud. Lisaks on võlgnik 5 aasta kestel suutnud tekitada endale täiendavaid maksekohustusi korduvate politsei trahvidega ja ka tsiviilse võlanõudega. Ehk et võlgniku tegevus on kaugel seaduskuulekast ja võlausaldajate nõuete täitmise suhtes eeldatavast hoolivast käitumisest. Võlgnik on jätnud eluliselt usutavalt põhistamata (ja vastavalt kohtu nõudele ka täitmata) elukondlike igapäevaste kulude kandmise ulatuse ja tõendamata selleks vajalike piisavate rahaliste vahendite olemasolu, jättes samas täies ulatuses täitmata kohustused teadaolevate võlausaldajate ees. Hoolas võlgnik pidanuks saadud (ka oletatava mitteametliku) sissetuleku arvel tagama eelkõige väidetavate laste ja enda ülalpidamise. Kohus ei väida, et isik, kelle sissetulek jääb piirmääradesse, millest täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 kohaselt kinnipidamisi ei saakski teostada, käituks süüliselt ainuüksi selle tõttu, et ta sellest sissetulekust ei tee makseid võlausaldajatele. Antud juhul on võlgnik leidnud võimaliku olevat elada ilma igasuguse legaalse sissetulekuta, üksnes riigitoetuse arvel. See ei ole aga kohustustest vabastamise menetluse kontekstis aktsepteeritav. Selline võlgniku käitumine on tahtlik VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Ja seega on täidetud raske hooletuse või tahtluse eeldus. 6.4. Võlgniku raske hooletus ja tahtlik käitumine on antud menetluses viinud selleni, et ükski võlausaldaja ei ole kogu 5. aastase perioodi kestel saanud oma nõude täitmist vähimalgi määral ja ei ole kahtlust, et see ilmselgelt kahjustab võlausaldajate huve. Täidetud on võlausaldajate kahjustamise eeldus. 4 Seega kogumis on täidetud kõik eeldused võlgniku mittevabastamiseks temal täitmata jäänud kohustustest. 7. Allolevalt kohus esitab eeltoodud järelduse kujunemise. 7.1. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. 7.

1. Võlgnik on küll formaalselt võttes esitanud aruandeid, kuid nende sisust lähtuvalt ei ole võimalik kohtu hinnagul teha järeldust, et võlgnik on oma kohustuste täitmisse suhtunud tõsiselt võetavalt. 7.
2. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik menetluse 5 aaastat kestnud perioodi jooksul teinud mõistlikke jõupingutusi tulutoova tegevuse leidmiseks. Kohustustest vabastamise menetluse viieaastane periood jäi aega, mil majandustsükkel oli kasvufaasis ja toimus stabiilne töötasude suurenemine (vt http://www.stat.ee/stat-keskminebrutokuupalk). Ühtlasi vähenes sel ajal üldine tööpuudus (vt http://www.stat.ee/stat-tootusemaar). Kohus leiab, et võlgnikul ei olnud välistatud töötamine ka eriteadmisi mittevajavatel ametikohtadel. Ühtlasi oli sel ajal turul piisav töökohtade pakkumus. 8.

§ 175lg 4 kohaselt peab võlgnik andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest.

Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda istungitel. Võlgnikult on 17.06.2020 istungil võetud vanne.

§ 172

lg 4 2.lause kohaselt menetluse lõpetamisel usaldusisiku vabastamist kohus ei pea vajalikuks resolutsioonis reguleerida, sest usaldusisikuks on olnud võlgnik ise. 9.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 6