KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-19682 Kohtuasi NN avaldus HH ja AA suhtluskorra muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- juuni 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AA määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja NN (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isikud: HH (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi AA (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Mare Pihlak Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- juuni 2019 määrus osas, milles maakohus NN avalduse rahuldas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta NN avaldus suhtlemiskorra muutmiseks täielikult rahuldamata.
- Muus osas jätta Harju Maakohtu
- juuni 2019 kohtumäärus muutmata.
- Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Jätta NN avaldus suhtlemiskorra muutmiseks täielikult rahuldamata. 3.2 Jätta NN menetluskulud tema enda kanda. 3.3 Jätta HHi ja AAi riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaatide kulud Eesti Vabariigi kanda.
- Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste enda kanda, välja arvatud HHile ja AAile osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt.
- Võtta vastu HHi määruskaebusele lisatud tõend. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
- NN (avaldaja, lapse ema) esitas 31.12.2018 Harju Maakohtule avalduse suhtluskorra muutmiseks. Avalduse kohaselt soovib lapse ema muuta Harju Maakohtu x.xx.xxxx määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx kindlaksmääratud AAi (alaealine laps) ja HHi (lapse isa) suhtluskorda osas, mis puudutab isa ja lapse suhtlemist alates 01.01.
- Avaldaja soovib muuta suhtluskorda peamiselt selliselt, et laps ei ööbiks isa juures. Samuti soovis avaldaja reguleerida suhtluskorda emadepäeval, ema ja lapse sünnipäeval, riiklikel pühadel ja lapse haigestumise korral. Lisaks soovis avaldaja reguleerida vanemate suhteid seoses lapsega reisimisega ning panna lapse isale kohustusi lapsele sobiva päevarežiimi tagamiseks.
- Tsiviilasjas nr x-xx-xxx tehtud maakohtu x.xx.xxxx määruse kohaselt pidi alates 01.01.2019 kuni lapse kooli minekuni paaritul nädalal isa võtma teisipäeval lapse lasteaiast ja viima kella 20-ks ema juurde, reedel pidi isa võtma lapse lasteaiast ja ema võtma lapse isa juurest laupäeval kell 16:
- Paaris nädalatel pidi isa võtma lapse teisipäeval lasteaiast ja viima kella 20-ks ema juurde, laupäeval pidi lapse isa võtma lapse tema ema juurest kodust kell 12.00 ja ema võtma lapse isa juurest pühapäeval kell 18.
- Ajavahemikul
- juuni kuni
- august veedab laps paaritud nädalad isaga ja paaris nädalad emaga. Ära jäänud suhtlemiskordi ei asendata. Vanematel on kokkuleppel võimalik suhtluskorda muuta.
- Avalduse kohaselt ilmnesid pärast suhtluskorra kindlaksmääramist uued asjaolud, mis takistavad määratud suhtluskorra täitmist. Laps ja isa ei ole ööbimisega suhtlemiseks valmis ning see võib olla lapse huvidega vastuolus ja lapsele ohtlik. Kohtumääruse täitmisel selgus, et lapse isa ei suuda lapse päevarežiimi ega tervisliku toitumise nõuetega arvestada. Ühtlasi käitub lapse isa lapse ema ja tema vanematega ebaviisakalt lapse juuresolekul. Lapse heaolu ja vajadused ei ole isa poolt tagatud. Isa ei saa lapsega korralikult suhelda, isa xxxxxxx keele oskus ei ole peale suhtluskorra kindlaksmääramist märgatavalt paranenud. Lapse emakeel on xxxxxxxkeel, kuid isa ei saa xxxxxxx keelest aru.
- Lapse isa oli seisukohal, et maakohus on x.xx.xxxx kohtumääruses lapse huvid välja selgitanud ja need põhinevad asjaoludel, mis ei ole muutunud pärast kohtumääruse jõustumist. Väited, et lapse isa ei suuda arvestada lapse vanuse, päevarežiimi ega tervisliku toitumisega, on ebaõiged. Lapse isa on seisukohal, et isal ja lapsel on hea suhe. Isa räägib yyyyyyyy keelt ning lapse yyyyyyyy keel paraneb, samuti on isa xxxxxxx keele oskus piisav ja võimaldab tal lapsega suhelda. Laps magab isa juures ka päevasel ajal. Kui laps 2 peaks hakkama öösiti ema järele küsima, siis isa saab lapse viia ema juurde, kuna lapse ema elab lapse isa kõrvalmajas.
- Eestkosteasutus ei toetanud lapse ööbimist isa juures, arvestades vanemate omavahelise suhtlemise raskendatust. Lapse isa ja ema halvustavad teineteist. 02.04.2019 kodukülastusel tuvastas eestkosteasutuse esindaja, et lapse ja isa omavahelised suhted on harmoonilised. Kodukülastuse ajal toimus suhtlus yyyyyyyy keeles ja laps sai aru, mida isa ütles. Lapse isa tundus aru saavat lapse soovidest, kui need öeldi xxxxxxx keeles.
- Lapse esindaja ei toetanud lapse ööbimist isa juures. Maakohtu x.xx.xxxx määruse kohaselt ei olnud põhjendatud edaspidi keelata lapsel isaga kohtuda ilma ema juuresolekuta ja ka ööbida isa juures kodus, kuid selleks peavad isa ja laps teineteisest piisavalt aru saama. Lapse esindaja on kohtunud lapse ja isaga ning on seisukohal, et nende suhtlus on ühise keele puudumise tõttu puudulik. Samuti tuleb arvestada sellega, et lapsevanemate omavahelised suhted ei ole pärast maakohtu x.xx.xxxx määrust paranenud. Samas tuleb arvestada seda, et lapse ja isa vahel on tekkinud piisavalt usalduslikud suhted, mis võimaldavad teha järelduse, et isa on päevasel ajal võimeline tagama lapsega koos viibides lapse heaolu ja turvalisuse ning huvide kaitse. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Harju Maakohtu 13.06.2019 määrusega rahuldati avaldus osaliselt ja määrati lapse ja isa suhtluskord alates kohtumääruse jõustumisest kuni lapse kooli minekuni järgmiselt: 1) laps veedab isaga iga kalendriaasta paaritu nädala nädalavahetuse laupäeva ja pühapäeva selliselt, et isa võtab lapse tema kodust laupäeva hommikul kell 10.00 ja viib tagasi koju sama õhtul kella 20.00-ks ning võtab lapse uuesti pühapäeva hommikul kell 10.00 ja viib tagasi pühapäeva õhtul kella 20.00-ks; 2) lisaks veedab laps isaga iga nädala teisipäeva ja neljapäeva õhtu nii, et isa võtab lapse kas lasteaiast või kodust kell 17.00 ja viib lapse koju tagasi kella 20.00-ks; 3) kui lapsel on isaga suhtlemise ajal huviringe, treeninguid või muid üritusi (sõprade sünnipäev vmt), viib isa lapse ringi või üritusele ja toob lapse sealt ka tagasi; 4) isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse tema kodust isadepäeva hommikul kel 10.00 ja toimetab ta tagasi koju isadepäeva õhtul kl 20.00-ks. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, jääb laps emadepäeval emaga ja suhtlust isaga ei toimu; 5) lapse haiguse korral jääb isa ja lapse kohtumine ära ning ära jäänud kohtumisi ei asendata; 6) lapsel on igal ajal õigus suhelda telefoni teel eemal viibiva vanemaga. Maakohus määras, et suhtluskorrast saavad vanemad kõrvale kalduda vastastikusel kokkuleppel. Lapse ema menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda ja lapse isa ning lapse riigi õigusabikulud riigi kanda.
- Maakohus tugines suhtluskorra muutmisel perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-le 1 ja § 123 lg-le 1 ning tuvastas järgmised asjaolud: 1) vanemate suhted on äärmiselt konfliktsed; 2) isa ja laps ei kõnele ühtki neile ühiselt arusaadavat keelt, mistõttu käib nendevaheline suhtlemine yyyyyyyy ja xxxxxxx keeles üksikute sõnade ja fraaside kaudu, mis teeb nende omavahelise suhtlemise raskeks, kuid on ometigi võimaldanud isa ja lapse vahel hea kontakti tekkimise; 3) lapse isa juurde ööseks jäämine ei ole AAi huvides, sest ta on alles nelja aastane ning sellises vanuses laps peaks ööbima oma kodus ja ema juures, talle tuttavas keskkonnas, mille kohta andis ütlusi kohtus üle kuulatud psühholoog LP.
- Maakohus leidis, et muudetud suhtluskord on nii lapse kui ka vanemate huve arvestav ega ole nende jaoks koormav, sest vanemad elavad kõrvalmajades, mis teeb lapse üleandmise 3 nende vahel hõlpsamaks. Selline suhtluskord tagab maakohtu hinnangul lahus elava vanema ja lapse suhete jätkumise ning isegi suhete paranemise, k.a ühise keele õppimise eesmärgil. MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse lapse isa, kes palus maakohtu määruse tühistada osas, milles avaldaja avaldus rahuldati. Menetluskulud palus lapse isa jätta avaldaja kanda ning isale osutatud riigi õigusabi tasu riigi kanda.
- Määruskaebuse kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja maakohtu määrus on olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata PKS § 143 lg
- Maakohtu x.xx.xxxx lahend lähtus lapse huvidest, maakohus hindas lapse huvisid isa juures ööbimisel ning leidis, et laps võib isa juures ööbida. Öösel ei ole keelebarjääri olemasolu olulise tähtsusega ja ööbimist välistav asjaolu. Maakohus poleks pidanud arvestama psühholoogi ütlustega, kuna tegemist on koolipsühholoogiga, samuti on tema haridus omandatud välismaal ligi veerand sajandit tagasi ning tema teadmised ei oma kaasajal tähtsust. Sellegipoolest leidis psühholoog, et laps võiks isa juures viibida pärast viiendat eluaastat, aga kohtumääruses on suhtluskorda muudetud lapse kooli minekuni. Kui maakohus selles osas ei leidnud psühholoogi arvamuse õige olevat, siis jääb arusaamatuks, millele maakohtu määrus üldse tugineb. VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
- Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu ja palus menetluskulud jätta lapse isa kanda.
- Lapsele määratud esindaja vaidles määruskaebusele vastu, kuid avaldas kohtule, et laps on vanemate vaheliste ühekordsete kokkulepete alusel aeg-ajalt ööbinud isa juures.
- Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu, kuid avaldas kohtule, et vanemad on teinud vahepealsel ajal kokkuleppeid, mille järgi laps ööbis isa juures. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Lapse isa vaidlustas maakohtu määrust osas, milles lapse ema avaldus suhtlemiskorra muutmiseks rahuldati. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles lapse ema avaldus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab lapse ema avalduse suhtlemiskorra muutmiseks täielikult rahuldamata. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
- TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab vastu lapse isa määruskaebusele lisatud tõendi (foto).
- Avaldaja on maakohtule esitanud Harju Maakohtu x. xxxxx xxxx määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx kehtestatud suhtlemiskorra muutmise avalduse TsMS § 480 lg 1 teise lause tähenduses. Kolleegium märgib, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1 järgi kohustuslik ning sama kehtib TsMS § 463 lg 2 järgi ka kohtumääruse kohta. Kohtulahendi siduvuse põhimõte tagab õigusrahu ja õiguskindluse. Hagita menetluses tehtud kestva toimega lõpplahendit võib kohus TsMS § 480 lg 1 teise lause järgi seetõttu 4 muuta üksnes juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi tegemist ning olema piisavalt oluline. Muutus peab olema selline, millega kohtul asja läbivaatamise ja lahendamise ajal ei olnud objektiivselt võimalik arvestada. Arvestatavad on ainult sellised muudatused, millest teades teeks kohus vältimatult teistsuguse lahendi (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2018, lk 129).
- Riigikohus on selgitanud, et lähtuvalt perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendi PKS § 123 lg 2 järgi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus PKS § 123 lg 1 alusel esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seega peab maakohus avalduse läbivaatamisel hindama, kas puudutatud isiku lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra (RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 14). Samuti on Riigikohus märkinud, et otsustuse muutmist tuleb täiendavalt põhjendada olukorras, kus avaldus esitatakse vahetult eelmise kohtuasja lahendamise järel (RKTKm 22.11.2017, 216-5794, p 21).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks kontrollinud TsMS § 480 ja PKS § 123 lg 2 kohaldamiseks vajalike eelduste olemasolu. Ringkonnakohus märgib, et Harju Maakohtu x.xx.xxxx määrus jõustus 26.05.
- Lapse ema maakohtu määrust ei vaidlustanud, kuid on 31.12.2018 ehk 7 kuud peale maakohtu määruse jõustumist pöördunud uue avaldusega kohtusse suhtluskorra muutmiseks. Kolleegium on seisukohal, et lapse ema pidi esile tooma kaalukad põhjendused, miks on põhjendatud algatada menetlus suhtluskorra muutmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul lapse ema avaldusest selliseid asjaolusid ei selgu.
- Lapse ema on suhtluskorra muutmise vajaduse põhjendamisel tuginenud sellele, et laps ei ole valmis isa juures ööbima keelebarjääri tõttu, lapse isa ei ole võimeline lapse päevarežiimi ega tervislikku toitumist järgima, samuti käitub lapse isa lapse emaga ebakohaselt.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei anna lapse ema väited, et laps ei ole valmis isa juures ööbima, alust tsiviilasjas nr x-xx-xxx kehtestatud suhtlemiskorra muutmiseks. Lapse ema tugineb asjaolule, et lapse isal ja lapsel puudub ühine keel. Kolleegium märgib, et maakohus hindas x.xx.xxxx määruses nimetatud asjaolu. Seetõttu ei määranud maakohus suhtluskorda koheselt ööbimistega, vaid leidis, et isa ja laps õpiksid teineteist tundma esialgu regulaarselt ja sagedasti koos aega veetes ning alles seejärel on põhjendatud määrata suhtluskord koos ööbimistega. Maakohus leidis juba siis, et isa ja tütre erinev keel ei ole ületamatuks takistuseks isa ja tütre suhtlemisel. Seega ei ole lapse isa ja lapse erinev keel uus asjaolu võrreldes x.xx.xxxx määrusega. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kasutavad isa ja laps omavahel nii yyyyyyyy- kui ka xxxxxxxkeelseid sõnu. Eestkosteasutus on selgitanud, et kodukülastuse ajal toimus isa ja lapse suhtlemine rohkem yyyyyyyy keeles, kuid oli ka xxxxxxx keelseid väljendeid. Kuigi lapse isa rääkis yyyyyyyy keeles, sai laps aru, mida isa ütles. Lapse isa tundus aru saavat lapse soovidest, kui need öeldi xxxxxxx keeles (I kd tl 146 pöördel). 5 Lisaks ei ole lapse ema põhjendanud, miks erinev keeleoskus mõjutab isa ja lapse suhteid ajal, mil laps isa juures ööbib, kuid pole takistuseks näiteks ajal, mil isa oli kehtiva suhtluskorra järgi lapsega ajavahemikus 01.09.2018 kuni 31.12.2018 laupäeviti kell 11:0019:00 ehk kaheksa tunni vältel. Samuti on ema taotlenud ka ise, et laps ja isa võiksid edaspidi koos viibida laupäeval vahemikus kell 11:00-19:00 (I kd, tlk 3 pöördel). Tsiviilasjas tunnistajana üle kuulatud psühholoog L. P on 12.04.2019 kohtuistungil avaldanud, et lapse ööbimine isa juures oleks võimalik pärast viiendat eluaastat (I kd, tl 126-127 pöördel). Laps sai xx.xx.xxxx viieaastaseks. Samuti on määruskaebemenetluses eestkosteasutuse seisukohast selgunud, et vanemad on lastekaitsetöötaja juuresolekul sõlminud 2019.a kokkuleppeid, mis hõlmasid lapse ööbimist isa juures (II kd, tlk 7 ja pöördel). Ülaltoodule tuginedes ei ole ema poolt esile toodud suhtluskeele küsimus uus asjaolu, samuti ei anna esitatud asjaolud ja tõendid alust väita, et isa juures ööbimine on vastuolus lapse huvidega.
- Lapse ema on seisukohal, et lapse isa ei ole võimeline järgima lapse päevarežiimi ja tervislikku toitumist. Kolleegium märgib, et lapse ema on ka tsiviilasja nr x-xx-xxx menetluses tuginenud asjaolule, et lapse isa ei arvesta lapse režiimi ja tervislikku seisundit. Harju Maakohus märkis x.xx.xxxx määruses, et ei pea põhjendatuks lapse ema kartusi, et lapse isa ei tule lapse elukorraldusega toime ajal kui laps on isaga, või et lapse isa ei saa lapse eest hoolitsemisega hakkama. Seega ei ole lapse päevarežiimi küsimus asjaolu, mis ei olnud tsiviilasja nr x-xx-xxx menetluses päevakorras. Kolleegiumi hinnangul ei ole päevarežiimi ja tervislikku toitumist puudutavad lapse ema väited aluseks suhtlemiskorra muutmiseks. Ringkonnakohtu arvates ei anna esitatud asjaolud alust asuda seisukohale, et lapse isa ei ole võimeline tagama lapsele sobivat elukorraldust. Ka ema väited tervislikku toitu puudutavas osas ei ole sellised, mis annaksid alust isa ja lapse suhtlemisaega vähendada. Lapse esindaja on leidnud, et lapse isa on päevasel ajal võimeline tagama lapsega koos viibides lapse heaolu ja turvalisuse ning huvide kaitse. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on lapse ja isa omavahelised suhted harmoonilised.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei anna suhtluskorra muutmiseks alust ka lapse ema viited lapse isa ebakohasele käitumisele lapse emaga. Kolleegium märgib, et ka lapse isa on heitnud lapse emale ette ebakorrektset käitumist. Vanemate omavaheline konfliktsus ei saa käesoleval juhul ringkonnakohtu arvates olla aluseks suhtluskorra muutmisele. Lisaks olid vanemate omavahelised konfliktsed suhted käsitlemise alla ka tsiviilasjas nr x-xx-xxx ning seega on nendega suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvestatud.
- Maakohus on 13.06.2019 määruses reguleerinud ka lapsega suhtlemise korda emadepäeval ja isadepäeval, kuid ei ole selle reguleerimise vajadust põhjendanud. Asjast ei nähtu, et vanematel oleks sellega seonduvalt vaidlust, ning et nad ei suudaks suhtluskorras kokku leppida emadepäeva ja isadepäeva puhuks.
- Samuti on maakohus 13.06.2019 määruse resolutsioonis märkinud, et lapse haiguse korral jääb isa ja lapse kohtumine ära ning ära jäänud kohtumisi ei asendata, kuid ei ole sellise regulatsiooni kehtestamist mingil määral põhjendanud. Harju Maakohtu x.xx.xxxx määruses tsiviilasjas nr x-xx-xxx oli määratud, et ära jäänud suhtluskordi ei asendata. 6 Maakohus käsitles lapse haigestumist juba tsiviilasjas nr x-xx-xxx suhtluskorra kindlaksmääramisel. Maakohus on x.xx.xxxx kohtumääruse põhjendustes selgitanud, et kuna laps elab koos emaga, siis on põhjendatud, et lapse eest hoolitseb haigestumise korral esimesena ema, kuid lapse emal on alati võimalik kaasata haige lapse eest hoolitsemisse ka isa. Samuti selgitas maakohus, et haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole piisavaks põhjuseks isa ja lapse kohtumise keelamiseks. Ka isal on võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. Seega on maakohus tsiviilasjas nr x-xx-xxx suhtlemiskorra määramisel võtnud arvesse lapse võimalikke haigestumisi ning käesolevas asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et lapse haigestumistega seonduvalt on asjaolud oluliselt muutunud.
- Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole täidetud TsMS § 480 ja PKS § 123 lg 2 eeldused ning ema väited ei anna alust Harju Maakohtu x.xx.xxxx määrusega kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks. Ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi osas, milles maakohus ema avalduse rahuldas, ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab lapse ema avalduse täielikult rahuldamata.
- Arvestades vaidluse olemust, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 172 lg 1), v.a lapsele ja lapse isale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Kuna lapse isa on palunud jätta menetluskulud (määruskaebuselt tasutud riigilõiv) lapse ema kanda ja ringkonnakohus jätab riigilõivu lapse isa kanda, siis rahuldatakse määruskaebus osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 7