Obsah (6)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

2-19-19631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1963

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue

1. mai 2015 sõlmisid Swedbank AS (hageja) ja Skatteverket OÜ (edaspidi Laenusaaja) laenulepingu nr 15-036135-JI, mille alusel andis hageja Laenusaajale laenu summas 35 000.00 eurot, intressimääraga 6 kuu Euribor (kuid mitte väiksem kui 0) + 4,000% aastas (lepingu punkt 2.7) ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.05.2025 (punkt 2.4). Graafiku koostamise tingimusena leppisid pooled kokku annuiteetmaksegraafikus. Laenusumma tagasimaksete tähtpäevadeks iga kuu
2. kuupäev (punkt 2.6). Laenusaaja kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt (iga kuu
3. kuupäev) Laenusaaja arvelduskontol olemas (Lepingu 1 punktid 2.6, 2.10, 6.1 ja 7.3). Lepingu 1 punkti 10.
4. kohaselt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on Hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel (Lepingu 1 punkti 2.15 kohaselt 0,150% 2 2-19-19631 päevas). Lepingu 1 punkti 7.1 kohaselt kohustus Laenusaaja tasuma intressi Hagejale tagasi maksmata laenusummalt Lepingu 1 järgse intressimäära alusel (so 6 kuu Euribor + 4.000% aastas). Hageja võtab intressi maksete tähtpäevadel, milleks on iga kuu
5. kuupäev (Lepingu 1 punkt 2.10), tasumisele kuuluva intressi Laenusaaja arvelduskontolt maha. Laenusaaja kohustus tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata laenusumma tagasimaksed, mistõttu ütles Swedbank AS laenulepingu ühepoolselt üles 07.06.2017 vastavalt 22.05.
6. a võlgnikule saadetud ülesütlemise teatisele. Nimetatud teatises andis Swedbank AS võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks kuni 06.06.2017, kuid kuna selleks kuupäevaks võlgnevust ei tasutud, siis luges Swedbank AS lepingu ühepoolselt ülesöelduks alates 07.06.
7. Lepingu 1 tagatiseks oli seatud hüpoteek kinnistule nimetusega X x 9 (registriosa nr x) asukohaga x. Nimetatud kinnistu realiseeriti täitemenetluses. 26.02.2019 seisuga oli lepingu nõue summas 55 303,55 eurot. Kohtutäiturilt laekus Lepingu 1 tagatiseks oleva kinnistu X x 9 müügist 31 459,54 eurot, millest suleti kogu põhiosa summas 28338,64 eurot, intressid summas 45,01 eurot ja osaliselt viivised summas 3075,89 eurot. Nõudena jäid üles viivised summas 23 844,01 EUR (so hagihind). Kuna põhiosa suleti, siis edaspidine viivisearvestus peatus. Laenusaaja Lepingust 1 tulenev võlgnevus Hageja ees on kokku 23 844,01 eurot (Lisa 2), mis on kogu ulatuses põhiosalt arvestatud viivis.
8. mail 2015 sõlmisid Hageja ja X-X-X X (edaspidi Kostja) käenduslepingu nr 15036135-KÄ , mille alusel võttis Kostja endale kohustuse tagada solidaarselt Laenusaajaga Lepingust 1 tulenevate Laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsumma on 10 000,00 eurot (käenduslepingu 1 punkt 1). Hageja saatis 22.05.2017 Kostjale teatised (maksenõuded) võlgnevuse kohta (Lisa 4), milles palus kõik (mitte rohkem kui vastutuse maksimumsummas) Lepingust 1 tulenevad võlgnevused Hagejale tasuda. Kostja ei ole kohustust täitnud. Laenusaaja (Kostja I) Lepingust 1 tulenev võlgnevus Hageja ees on kokku 23 844,01 eurot, mis 10 000 eurot ulatuses on solidaarne kohustus Kostjaga II. Hageja palub: mõista Skatteverket OÜ-lt ja X-X-X X´ilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust 15-036135-JI tulenev võlgnevus summas 23 844,01, mis on kogu ulatuses viivisnõue, kuid X-X-X X´ilt mitte rohkem kui 10 000 eurot; jätta menetluskulud (sh hageja tasutud riigilõiv) kostjate kanda; mõista kostjatelt Swedbank ASi kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjatele kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.05.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selguse huvides märgib vaid järgmist. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on 3 2-19-19631 menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud, seega määrab kohus menetluskulud kohtutoimiku alusel kindlaks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 950 eurot. Muid menetluskulusid kohtumaterjalidest ei nähtu, sj on hagejat esindanud tema enda töötaja. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 950 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (950 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4