← Eesti

2-19-14728/22

Obsah (7)§ 177§ 5§ 436§ 230§ 231§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-14728 Tsiviilasi X X hagi X

§ 177

lõikele 2 vastavalt kostja esitatud menetluskulude nimekirjale, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus määrab kindlaks eraldi määrusega.

  1. Kostja võib soovi korral esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 2-19-14728 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Hageja esitas 24.09.
  3. a hagi, paludes kohtul vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.
  4. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16076 kostja kasuks väljamõistetud elatist summas 222,50 eurot kuus muutuva suurusena poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, millest on maha arvatud ½ riikliku lapsetoetuse määr, alates 01.07.2018 05.02.2025 järgmiselt: mõista kostja kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates käesoleva hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 05.02.2025; alternatiivselt mõista kostja kasuks välja elatis 176,60 eurot kuus alates käesoleva hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 05.02.2025, millest on maha arvatud riiklik lapsetoetuse määr täielikult. Hageja tugines hagi alusena järgmistele asjaoludele:  Tsiviilasjas nr 2-17-16076 mõisteti 12.02.
  5. a otsusega (jõustunud 26.04.2019) hagejalt kostja kasuks välja elatis 222,50 eurot kuus muutuva suurusena poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammääras, millest on maha arvatud ½ riikliku lapsetoetuse määr alates 01.07.2018 - 05.02.
  6. Võrreldes viimase lõpplahendi jõustumise kuupäevaga, on elatise maksmise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud. Hageja on võimeline ja peab õigeks kostjale tasuda elatist 100 eurot kuus.  Töötukassa 15.08.
  7. a otsusega on hagejale mõistetud osaline töövõime perioodil 31.07.2019 - 30.07.
  8. Otsusega tuvastati, et hagejal esineb püsivalt mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud sisekõrvahaigusest ning et hagejal on hooti esineva pearingluse tõttu raskendatud ohutu ringiliikumine ning püstiasendi säilitamine. 23.03.
  9. a Töötukassa otsusega tuvastati, et hagejal on jätkuvalt osaline töövõime perioodil 05.03.2020 - 04.03.
  10.  Seoses tööajal esineva peapööritusega, millega on kaasnenud tööajal ka tasakaaluhäired, on hageja tihti viibinud haiguslehel. Hageja sagedased haiguslehed mõjutavad otseselt ettevõtte tootlikkust, tihtipeale on tellimuste täitmine hilinenud. See omakorda mõjutab otseselt hageja väljateenitud töötasu kuna tasu makstakse toodangu pealt. Hageja esitas perioodide 04.07-11.07.2019 ja 28.02-05.03.2020 kohta haiguslehed ning viitas, et samas võib isikul olla püsiv töövõimetus ka ilma selleta, et ta võtaks regulaarselt haiguslehti.  Hageja töötab erialasel töökohal, olles lõpetanud elektrikeevitaja ja metallkerede koostaja eriala. Lähtumine hageja maksimaalsest võimalikust sissetulekust, on põhjendamatu ja ebaloogiline, ebamõistlikult koormav ja hagejale objektiivselt üle jõu käiv, kahjustades ebaproportsionaalselt hageja enda võimet ennast ülal pidada. Hageja ei ole suuteline jõustunud otsust täitma.  Hagejal on kaks nooremat tütart X X ja X X, kellele tasub hageja 13.06.2019 tütarde emaga sõlmitud kokkuleppe alusel elatist 100 eurot kuus lapse kohta. Hageja hagile eelneva 6 kuu keskmine sissetulek oli 1042,15 eurot kuus, millest hageja tasub laenukohustuste katteks 275,83 eurot. Hagejal puuduvad kinnisasjad, hagejale kuulub kolm mootorsõidukit, mille väärtus hageja hinnangul ei saa ületada mitusada eurot. Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist: 2

(7)2-19-14728  Hagejal on osaline töövõime. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ja maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust.  Asjaolu, et hagejal on kehtiv juhtimisõigus, ei oma asjas tähendust. Tööandjal on õigus maksta hagejale preemiat ükskõik mis põhjusel. Hageja varasemalt esitatud andmed laenukohustuste kohta on asjakohased, eriti arvestades hageja osalist töövõimet. Hageja on laenanud raha enda ja enda pere/laste esmatarbevajaduste rahuldamiseks. Teise töökoha leidmine/suurema sissetuleku teenimine, arvestades osalist töövõimet, oleks hageja puhul raskendatud või isegi välistatud.  Perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale liiga suur. Arvestada tuleb, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.
  1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:  Töötukassa otsuses ei ole „püsiv osaline töövõime“, vaid „osaline töövõime“.  Hageja soetas juhiload
  2. a, sh läbis tervisekontrolli ning kasutab sõiduautot igapäevaselt.  Hageja tööandja esindaja selgitused ei ole hageja töö osas põhjendatud, on olemuselt heatahtlikud ja on vasturääkivad, kuivõrd hageja tööandja on välja toonud hageja sagedase viibimise haiguslehtedel, kuid hagejale on sellest hoolimata tasutud preemiaid. Hageja tööandja on välja toonud, et tegemist on raskete konstruktsioonidega, mis tekitab küsimusi hageja töövõimekuse osas.  Hageja 13.06.
  3. a kokkulepe tütardele elatise maksmise osas on fiktiivne, tõendamata ning viitab, et hageja on tütarde emaga suhtes.  Hageja andmed laenude osas ei oma käesolevas menetluses tähtsust, sest hageja on kostja hinnangul võtnud laene ka varasemalt.  Hageja on tasunud perioodil 19.11.2019 - 07.02.2020 kostjale elatist 222,50 eurot kuus.  Kostja seaduslikul esindajal ei ole võimalik kostjat üleval pidada hageja poolt pakutud elatisega, kuivõrd kostja on raske puudega, õpib erikoolis, vajab rohkem tähelepanu ja ka sotsiaalset ja psühholoogilist abi ning lapsega seotud kulud on suured. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 4.

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus ka seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436

lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

§ 230lg-d 3 ja 4 võimaldavad kohtul elatiseasjas ka koguda tõendeid omal algatusel ja kohustada poolt esitama andmeid ja 3

(7)2-19-14728 dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või teha järelepärimisi asutustele. Kui kohus märgib, et pooled ei vaidle mingi asjaolu üle, peab kohus silmas seda, et asjaolu on teise poole poolt omaks võetud tingimusteta ja selgesõnaliselt või pole vastaspool vaidlustanud faktilist asjaolu selgesõnaliselt ega avaldanud vaidlustamise tahet selleks, hoolimata kohtu poolses viitest (

§ 231lg 2 ja lg 4).

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise vähendamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ja perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega hagejalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati hagejat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on sedastanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo 3-2-1-124-15, p 11). PKS § 102 lg-st 2 lähtuvalt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuv põhjus võib mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja esitatud nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: 1) poolte vahel on varasem kohtulahend jõustunud; 2) võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud; 3) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist; 4) esineb mõjuv põhjus elatise mõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.

  1. Nõude esimese eelduse kohaselt on varasema kohtulahendi muutmiseks vajalik, et poolte vahel oleks varasem kohtulahend jõustunud. Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.
  2. a otsusega (muutes Harju Maakohtu 06.09.
  3. a otsust; hagiavalduse lisad nr 1 ja 2) tsiviilasjas nr 2-17-16076 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis summas 222,50 eurot kuus muutuva suurusena poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, millest on maha arvatud ½ riikliku lapsetoetuse määr alates 01.07.2018 - 05.02.
  4. Pooled ei vaidle, et eelmainitud otsus on jõustunud ning seega on nõude esimene eeldus täidetud.
  5. Nõude teise eeldusena on vajalik tuvastada, et võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga oleks oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hageja on tuginenud asjaolule, et lähtuvalt Töötukassa 15.08.
  6. a otsusest tuvastati hagejal osaline töövõime ajavahemikul 31.07.2019 – 30.07.2020 ning 23.03.
  7. a otsusega tuvastati, et hagejal on jätkuvalt osaline töövõime perioodil 05.03.2020 - 04.03.
  8. Hageja on esile toonud, et Töötukassa poolt tuvastatud mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on 4

(7)2-19-14728 põhjustatud sisekõrvahaigusest ja avaldub mh ka peapööritusena, mõjutab hageja töösuutlikkust ja tingib sagedaste haiguslehtede tõttu töötasu vähenemise, kuivõrd hagejale makstakse töötasu toodangu pealt. Hageja esitatud Töötukassa 15.08.
  1. a ja 23.03.
  2. a otsustega on hageja tõendanud, et tal on Töötukassa poolt tuvastatud osaline töövõime alates 31.07.2019 - 04.03.
  3. Hageja ei ole tuginenud ja ka otsustest nähtub, et töövõime ei ole varasema Töötukassa otsuse aja seisuga halvenenud, vaid hinnang töövõime ulatusele on jäänud samaks. Olenemata osalisest töövõimest, tuleb hagejal aga ka PKS § 102 lg 1 alusel elatise vähendamiseks alla väljamõistetud elatise tõendada, et osalise töövõime tõttu on hageja võimalused maksta elatist vähenenud (st hageja sissetulekud on vähenenud). Hageja poolt viidatud ringkonnakohtu otsuse p-s 10 on tuvastatud, et hageja on olnud suuteline teenima töötasuna ligikaudu 1000 euro suurust netosissetulekut. Samas suuruses sissetulekutele viitab hageja ka hagiavalduse p-des 16 ja 17, märkides ise, et tema keskmine 6 kuu sissetulek on 1042,17 eurot. Hageja on seega ise tõdenud sissetulekute jätkumist määras, mille piisavust elatise tasumiseks tuvastas kohus ka eelmises asjas. Arvestades, et Töötukassa otsustest lähtuvalt on antud hagejale ka õigus töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduses sätestatud tingimustel ning hageja ei ole tõendanud ega põhistanud sissetulekute (sh palga) vähenemist määras, mis ei võimaldaks tal jätkata elatise tasumist väljamõistetud ulatuses, ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest johtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja sissetulekud oleksid oluliselt muutunud võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga tsiviilasjas nr 2-17-
  4. Hageja tõi hagiavalduses esile ka asjaolu, et tal on lisaks kostjale ka 24.01.2014 sündinud tütar X X ja 23.06.2016 sündinud tütar X X. Hageja kinnitusel tasub ta tütardele nende emaga 13.06.2019 sõlmitud kokkuleppe alusel elatist 100 eurot kuus lapse kohta (hagiavalduse lisa 6). Asjaolu, et hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last, kelle suhtes peab hageja täitma ülalpidamiskohustust, ei ole muutunud asjaolud võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga. Küll aga on hageja toonud kohtu ette, et lähtuvalt kokkuleppest tütarde emaga lastele elatise tasumise osas summas 100 eurot kuus lapse kohta. Asjaolu, et hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last, tuvastas ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus tuvastas teiste laste ülalpidamiskohustuse suurusena samuti samas suurusjärgus summa (otsuse p 11). Seega ei ole ka teiste alaealiste laste olemasolu asjaolu, miks kohus peaks leidma, et jõustunud otsust tuleb muuta. Kuivõrd hageja ei ole tuginenud teiste laste vajaduste muutumisel, ei saa kohus sellega jõustunud otsuse muutmiseks arvestada. Üksnes asjaolu, et hageja tasub teiste laste vanemaga sõlmitud kokkuleppe alusel teistele lastele elatist 100 eurot kuus, ei saa kohus vähendada kostjale tasutavat elatist. Iga lapse osas tuleb arvestada tema vajadusi (PKS § 99 lg 1) ning kui teiste laste vajadused on väiksemad või teiste laste teise vanema võimalused suuremad, ei saa see tingida elatise vähendamist kostja puhul. Kostja seaduslik esindaja on mh välja toonud, et kostjal on raske puue, mis tingib täiendavate kulude kandmise mh erialaspetsialistidele või lapse puudest tingitud teistele kuludele (nt riided). Seega asjaolu, et hageja on jõudnud oma teiste laste emaga kokkuleppele kummalegi lapsele 100 euro suuruse igakuise elatise tasumises, ei anna alust järeldada, et kostjale tasutava elatise suuruse vähendamata jätmisel osutuksid teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks. Sellekohaseid asjaolusid pole hageja kohtu ette toonud. Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole hageja kohtu ette toonud ja tõendanud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus leida, et hageja sissetulekud või muud asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga. Hageja on kohtu ette toonud asjaolud, millest alusel saab kohus asuda vastupidisele seisukohale, mida kohus selgitab järgmises punktis.
  5. Hageja on toonud välja, et tema sissetulek on keskmiselt 1042,17 eurot (varasema otsusega tuvastati võime teenida sissetulekut samas määras) ning et ta tasub enda teistele lastele 5
(7)2-19-14728 ülalpidamist kokku 200 eurot kuus (varasema otsusega pole muutunud). See tähendab, et hagejal jääb enda igakuisest sissetulekust üle 842,17 eurot, et täita ülalpidamiskohustust kostja ees ja tagada endale ülalpidamine. Varasemas otsuses tuvastas ringkonnakohus hageja vajadused enda ülalpidamiseks summas 620,23 eurot (ringkonnakohtu otsuse p 11). Hageja on selgitanud, et tal on laenukohustusi, kuid hageja ei ole välja toonud, et laenukohustused oleks oluliselt suurenenud võrreldes varasema otsuse aja seisuga. Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu samuti, et tegemist oleks laenude või kohustustega, mis ei oleks varasema otsuse ajal eksisteerinud. x OÜ lepingust (hagiavalduse lisa 8) nähtub, et sellega refinantseeriti varasemat x kohustust (p 2). Ka teiste laenude laenulepingute numbrid viitavad sellele, et tegemist on juba varasemate kohustustega (hagiavalduse lisa 9 – 11). Muid asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et hageja vajadused on varasema otsuse aja seisuga oluliselt muutunud, pole hageja kohtu ette toonud. Varasema otsusega on tuvastatud kostja kui alaealise lapse vajadused miimummääras (s.o
  1. a 540 eurot ja
  2. a 584 eurot; ringkonnakohtu otsuse p 12). Hageja ei ole ka välja toonud, et kostja vajadused oleks varasema otsuse aja seisuga oluliselt muutunud. Seega saab kohus lähtuda asjaoludest, et ei hageja sissetulekud, teiste laste ülalpidamiskohustused, hageja vajadused ega ka kostja vajadused ei ole varasema otsusega seisuga oluliselt muutunud selliselt, et kohus peaks jõudma järeldusele, et väljamõistetud elatist tuleks vähendada. Riigikohtu praktika kohaselt, kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (RKTKo 3-2-1-35-17, p 21.4; RKTKm 3-2-1-119-15, p 11). Kuivõrd kohus saab arvestada hageja vajadustega 620,23 eurot ja kostja vajadustega (osas, mis tuleb kanda hagejal) summas 262 eurot, saab lähtuda vajaduste proportsioonist u 70/
  3. Nimetatud proportsioon on ka tagatud käesoleval juhul, kuivõrd
  4. a tasumisele kuuluva elatise (s.o 262 eurot) sissetulekust mahaarvestamisel, on hagejal võimalik kulutada enda vajadustele 580,17 eurot, mis ongi ligikaudu 70% hageja sissetulekust (samale järeldusele jõuti ka ringkonnakohtu otsuses, p 13). Seega ei saa hageja enda kohtu ette toodud asjaoludel leida, et jõustunud otsuse ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud selliselt, mis tingiks lahendi muutmise selliselt, et elatist vähendataks.
  5. Hageja on palunud arvestada ka lapsetoetusega, kuid kuivõrd varasemas otsuses on sellega arvestatud, seega ei oma see asja lahendamisel tähtsust. Hageja on enda 15.06.
  6. a menetlusdokumendis viidanud erinevale Riigikohtu praktikale, kuid ei ole enamus viiteid seostanud konkreetsete asjaoludega, mis oleks kohaldatavad käesolevas asjas. Kohus lahendab konkreetses asjas kohtu ette toodud vaidluse nendel asjaoludel, mis on kohtu ette toodud ja seonduvad konkreetses asjas hageja ja kostjaga. Üldised kohtupraktika ja uuringute viited, kus on leitud, et elatis peaks olema väiksemas summas, ei muuda käesoleva asja lahendust. Kohus on hinnanud kõiki konkreetseid asjaolusid ja tõendeid, mille hageja on toonud enda olukorra kohta ning leidnud, et see ei anna alust muuta juba jõustunud kohtulahendiga hagejalt väljamõistetud elatist. Kohtu poolt lahendatud asjas uuesti kohtusse pöördumine on erandlik ning lubatud üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Selliseid asjaolusid pole hetkel kohtu ette toodud.
  7. Kohus leiab, et tähendust ei oma esitatud tõenditena mh tööandja kinnitus (hagiavalduse lisa 4), hageja kutseõppe lõputunnistus (hagiavalduse lisa 5), hageja haiguslehed (kostja 12.06.
  8. a menetlusdokumendi lisa 2), sest hageja on ise välja toonud enda keskmise 6
(7)2-19-14728 igakuise sissetuleku, millest kohus saab lähtuda asja lahendamisel. Täpsete haiguslehtedel olnud päevade ja hüvitiste kindlakstegemine ei ole asjas määrav. Seetõttu ei hinda kohus ka asjas esitatud pangakonto väljavõtet, sest hagi ei kuulu rahuldamisele ka eeldades nende asjaolude õigsust, millele hageja on soovinud nende põhjal tugineda. Tõendid väärtusliku vara puudumise kohta (hagiavalduse lisad 12 ja 13) ei oma tähendust, sest kohus pole ka nimetatud varaga arvestanud ülalpidamisvõime kindlakstegemisel. Kostja poolt esitatud video sellest, kuidas hageja sõidab autoga, ei oma samuti asja lahendamisel tähendust. 12. Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole täidetud eeldused hageja nõude rahuldamiseks, st elatise vähendamiseks võrreldes jõustunud kohtulahendiga, mistõttu jätab kohus hagi kostja vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata (rahuldamata jäävad mõlemad hagi eseme alternatiivid). Menetluskulude jaotus 13.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd 08.05.

  1. a Harju Maakohtu määrusega on hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Kohus määrab need kindlaks eraldi määrusega.
  2. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

§ 177lõikele 2.

Kostja võib soovi korral esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. 15.

§ 178

lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.