) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 29.09.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu 2 nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. 12.06.2020 toimunud ärakuulamisel teatas võlgnik, et perioodil 2014 kuni 2017 algus oli tema sissetulek 2200-2500 eurot kuus. Võlgniku sissetulekud ettevõttelt x OY nähtuvad kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttes. Ärakuulamisel antud selgituste kohaselt kulus võlgniku sissetulek pere maksudele, lastele, üürile, elektrile, söögile ja tööl käimisele. Usaldusisikule kantud summad olid mõeldud kulutuste kandmiseks. Võlgnik sai toetust töötuna arvel olemise eest 2017-2018 jaanuarini summas 641,28 eurot ning seejärel asus tööle Soome elektrifirmasse. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole, kuigi sissetulek seda võimaldas. Asjaolu, et võlgnik elab ja töötab Soomes ning sealsed kulutused on suuremad, ei ole piisav asjaolu, et võlausaldajate nõudeid mitte täita. Kohus mõistab, et Soomes võivad igapäevased kulutused olla kõrgemad kui Eestis, samas on aga võlausaldajatel õigus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse osas kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Riigikohus on 20.06.2016 määruses tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15 selgitanud, et
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võlgadest vabastamise menetluse eesmärk ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (
lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgnik ei ole loovutanud oma tulusid vaatamata oma sissetulekule, seega on võlgnik süüliselt rikkunud
§-s 173 lg-s 3 ja lg-s 4 sätestatud kohustust. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve, sest võlausaldajad ei ole saanud raha, mida nad Eesti seaduse kohaselt pidanuks võlgniku selliselt sissetulekult saama. Seetõttu on võlausaldajate huve kahjustatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt
Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse.
lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku X Xi. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X Xi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.