I. Asjaolude kirjeldus
) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud 14.05.2020 hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis 15.05.2020 kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja hiljemalt 20.05.2020. Kostja ei vastanud kohtu määratud tähtaja jooksul ega esitanud enda menetluskulude nimekirja. 2
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja kontole. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 750 eurot. Kohus määrab sellest poole (375 eurot) hagejale tagastamiseks vastavalt esitatud taotlusele. 5.
lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud. 6.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus võttis hageja hagiavalduse 30.08.2019 kohtumäärusega menetlusse hagihinnaga 17 798,38 eurot. Hageja on menetluse kestel osaliselt nõudeid vähendanud ja nõuetest loobunud kostja kasuks, mida saab käsitleda hageja hagiavaldusest osalise loobumisena. Hagihinda ei korrigeerita ega vähendata, kui menetluse kestel toimub hagiavaldusest osaline loobumine. Kostja esitas 07.05.2020 kohtule maksekorralduse nr 2303 summa 9923,71 eurot. Pärast seda esitas hageja 14.05.2020 kohtule hagist loobumise avalduse seoses võlgnevuse tasumisega. Eeltoodust tulenevalt hageja sai nõude rahuldatud 55,76% ulatuses (9923,71 eurot hagihinnast 17 798,38 eurost). Kohus jätab menetluskulud 55,76% ulatuses kostja kanda ja 44,24% ulatuses hageja kanda. 7.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 3
Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud maksimaalselt 100 eurot, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti arvesse võttes, et hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai hageja lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, kohtuistungil esindamine) kuluda 12,95 tundi tunnitasuga 100 eurot. Hageja küsib 09.03.2020 instungil esindamise eest tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt istung kestis 0,75 tundi, mistõttu põhjendatud ei ole ajatasu 0,25 tundi (1-0,75). Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud enne menetluskulude jaotust 1320 euro asemel 1295 euro ulatuses (12,95x100). Põhjendatud on enne menetluskulude jaotust hageja poolt kohtumenetluses hagilt tasutud poole riigilõivu 375 euro hüvitamine, mida ei hagejale ei tagastatud. Kohus jättis menetluskulud 55,76% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud hageja menetluskulud pärast menetluskulude jaotust 931,19 (1295+375=1670 ja 1670-st 55,76% on 931,19) eurot. Hageja nõuab menetluskulusid kokku summas 1695 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõude 763,81 euro (1695-931,19) ulatuses. 8. Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kohtule ei ole teada, kas kostjal tekkis kohustus hüvitada võimalikud menetluskulud ja kas ta on need hüvitanud. Kohtul ei ole võimalik hinnata kostja võimalikule õigusabile kulunud aja, õigusabi tunnitasu ning toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohus jätab kindlaks määramata kostja menetluskulude rahalise suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.