2-16-15049/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 22.mai 2020 Paide Tsiviilasja number 2-16-15049 Tsiviilasi X OÜ hagi Y OÜ ja Q OÜ (endine ärinimi W OÜ) vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 11 000,70 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X OÜ, registrikood xxxxxxx, aadress xxxxx xxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxx, esindaja Ardi Rebane, advokaat Kostjad:

Y OÜ, registrikood xxxxxxx, aadress xxxxxxx xxx xx xxxxxx, esindajad juhatuse liige AS, vandeadvokaadid Urmas Ustav (kuni 29.01.2020), Katrin Orav (kuni 20.01.2020) Q OÜ (endine ärinimi W OÜ), registri-kood xxxxxxx, aadress xxxxxx xxx xxxxx xxxxx, esindajad juhatuse liige LH, vandeadvokaadid Urmas Ustav (kuni 29.01.2020), Katrin Orav (kuni 20.01.2020) Kohtuistungi aeg ja koht 13.02.2019 Paide, järgnes kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada X OÜ hagi osaliselt.

2.Välja mõista Y OÜ-lt ja Q OÜ-lt solidaarselt X OÜ kasuks hageja ja Z OÜ (pankrotis) vahelisest töövõtulepingust tulenev võlgnevus 9955,92 eurot, millest 9130,08 eurot on tehtud töö eest saamata tasu, 785,84 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 40,00 eurot võla sissenõudmiskulu.

3.Mõista välja Y OÜ-lt ja Q OÜ-lt solidaarselt X OÜ kasuks viivis põhinõudelt (9170,08 €) alates hagiavalduse esitamisest 06.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4.Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise osas 5,18 euro ulatuses ja võla sissenõudmiskulu osas 345 euro ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta menetluskuludest 96,60% solidaarselt kostjate kanda ja 3,40% hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK 06.10.2016 esitas X OÜ Pärnu Maakohtusse hagi Z OÜ vastu võlgnevuse, kohtu- väliste õigusabikulude ja viiviste nõudes, mille kohus 10.10.2016 kohtumäärusega menetlusse võttis.

02.08.2017 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ning kaasas käesoleva tsiviilasja menetlusse täiendavate kostjatena Y OÜ ja W OÜ.

16.08.2017 esitas hageja hagi tervikteksti kõigi kostjate vastu.

06.09.2017 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja seadis hageja kasuks kinnistule (registriosa nr xxxxxxx, asukoht xxxxxx xxx x xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi esimesele vabale järjekohale summas 11 000,70 eurot.

13.02.2019 toimus eelistung ning seejärel jätkas kohus poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.

Tsiviilas nr 2-16-15049 21.08.2018 määrusega nr 2-18-7769 kuulutas Pärnu Maakohus välja Z OÜ pankroti. Pankroti-määrus jõustus 06.09.2018.

18.10.2019 määrusega jättis kohus PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel X OÜ hagi Z OÜ vastu võlgnevuse, kohtuväliste õigusabikulude ja viiviste nõudes läbi vaatamata ning jätkas X OÜ hagi menetlemist Y OÜ ja W OÜ vastu. Määrus jõustus 28.02.2019.

Äriregistri andmetest nähtub, et 27.02.2020 kinnitatud muutmiskande kohaselt on W OÜ ärinimi Q OÜ.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD Hagiavalduses (16.08.2017 terviktekst) palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja X OÜ (hageja) ja Z OÜ vahelisest töövõtulepingust tulenev võlgnevus 9130,08 eurot (sisaldab käibemaksu), viivis põhivõlgnevuselt kuni hagiavalduse esitamiseni 791,02 eurot, õigusabikulude hüvitis 385 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja viivis hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni summalt 9515,08 (9130,08+385) eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (II kd, tl 1-16).

Hagi asjaolud:

-X OÜ (töövõtja, hageja) ja Z OÜ (tellija) sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxx asuva asula reovee puhasti ning puurkaevu-pumpla ehitustööd kogumaksumusega 9385,20 eurot koos käibemaksuga;

-hageja teostas kohaselt kõik kokkulepitud tööd ning esitas Z OÜ-le teostatud tööde eest ta-sumiseks arved (nr 0211-15 summas 2268,00 eurot, maksetähtpäev 12.11.2015; nr 0112-15 summas 9972,00 eurot, maksetähtpäev 10.12.2015; nr 1301-16 summas 8356,44 eurot, maksetähtpäev 23.01. 2016 ja nr 1502-16 summas 3030,00 eurot, maksetähtpäev 25.02.2016), kokku 23 626,44 eurot (käibemaksuga);

-X OÜ ja Z OÜ kokkuleppel vähendas hageja nõuet 1340,07 euro võrra, mille kohta väljastas ka Z OÜle kreeditarve;

-Z OÜ täitis oma rahalise kohustuse hagejale osaliselt, kokku summas 13 156,29 eurot. Z OÜ põhivõlgnevus hageja ees on kokku 9130,08 (23 626,44–1340,07-13 156,29) eurot (käibe-maksuga);

-hageja tegi Z OÜ-lt võlgnevuse kohtuväliselt kättesaamiseks kulutusi õigusabile 462,00 eurot;

-hageja ja Z OÜ ei ole töövõtulepingu sõlmimisel kohaldatavas viivisemääras kokku leppinud;

-Z OÜ ja tema endised ning praegused juhatuse liikmed ning osanikud tegid 2016 kuni Z OÜ juhatuse liikme UT poolt hageja 06.10.2016 esitatud esialgse hagi materjalide ametliku vastuvõtmiseni (06.01.2017 e-toimikus) tehinguid, mis hageja hinnangul viitavad Z OÜ üleminekule Y OÜ-le ja W OÜle:

1)11.07.2016 võõrandas Z OÜ oma osaluse W OÜ-s Y OÜ-le, mille juhatuse liige ja ainuosanik oli ja on AS, kes oli tehingu tegemise ajal ühtlasi ka Z OÜ juhatuse liige;

2)08.11.2016 võõrandas AS (Y OÜ juhatuse liige ja ainuosanik) oma osaluse Z OÜ-s A OÜ-le (registrikood xxxxxxxxx), mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on alates oktoobrist 2016 UT, kes on ühtlasi alates 03.10.2016 AS asemel Z OÜ juhatuse liige;

3)22.12.2016 võõrandas Z OÜ temale kuuluva ainsa kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx, asukoht xxxxx xxx x xxxxxxxxxx) Y OÜ-le;

-Z OÜ ja W OÜ aadressina on äriregistris märgitud xxxxx xxx x xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx; Y OÜ aadressina (muutmine toimus 11.10.2016) on märgitud xxxxx xxxt xxx xxxxx, kuid mitmete avalike internetiallikate andmetel vähemalt veebruaris 2017 tegutses Y OÜ samuti aadressil xxxxx xxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx;

-W OÜ 2015 majandusaasta aruande kohaselt nimetatud juriidilisel isikul varasemalt majandustegevus puudus, 2016 majandustegevuse aruande kohaselt oli W OÜ müügi-tulu 43 692,00 eurot ja kasum 763,00 eurot;

-W OÜ 2016 majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte tegevusala keskkonna-ehitus ning sellega seonduvate rajatiste ehitus (reoveepumplad, vee- ja kanalisatsioonitrassid jms), ja seda alates novembrist 2016; Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse regist-rist nähtuvalt on W OÜ tegevusalaks hoone ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine, raudteerajatise ehitamine, tee ehitamine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, sh pumpla, puhasti ja muu seotud rajatise ehitamine, üldehituslik ehitamine ja vastav projekteerimine; W OÜ-ga samal tegevusalal (keskkonnaehitus ja projekteerimine) tegutses varasemalt ka Z OÜ;

-Z OÜ oli eespool viidatud tehingute tegemise ajal majanduslikes raskustes (üksnes hageja Tsiviilasi nr 2-16-15049 ees oli võlgnevus 9 130,08 eurot; maksuvõlg oli 20.05.2016 seisuga 20 245,19 eurot, seisuga 14.08.2017 juba 50912,40 eurot);

-Äriregistri andmetel otsustasid Z OÜ osanikud 10.04.2017 lõpetada osaühing likvideerimise läbi.

Hageja on seisukohal, et Z OÜ poolt kinnisasja (registriosa xxxxxxx) võõrandamisel läksid Y OÜ-le koos kinnistuga üle Z OÜ majandustegevusega seotud vallasasjad, samuti Z OÜ poolt kinnistul asuva hoone ruumide rentnikega sõlmitud üürilepingud, mistõttu läks kinnistu võõrandamisega Z OÜ-lt vastavas osas (kinnistuga seonduva majandustegevuse osas) Y OÜ-le üle ka Z OÜ ettevõte.

Samuti leidis hageja, et kuna Z OÜ majandustegevus ei ole peale 2016.aastat jätkunud, W OÜ-l puudus 2015.aastal majandustegevus, kuid peale Z OÜ majandustege-vuse lõppemist alustas W OÜ tegutsemist Z OÜ-ga samal tegevusalal (kesk-konnaehituse, üldehituse, avariitööde ja projekteerimise valdkondades), siis läks Z OÜ majan-dustegevus (ettevõte) vastavates valdkondades üle W OÜ-le (Y OÜ tütar-ettevõttele). Ettevõtte üleminekule viitab ka Y OÜ ja W OÜ tegutsemis-aadresside ja kontaktandmete ning osanike ja juhatuse liikmete kattuvus, samuti vähemalt Z OÜ töötajate tuumiku (AS, MS) üleminek. Hageja on seiskohal, et eeltoodust tulenevalt vastutavad Y OÜ ja W OÜ solidaarselt Z OÜ-ga viimase kohustuse täitmise eest (II kd, tl 1-15).

19.10.2017 seisukohas märkis hageja, et Y OÜ majandustegevus on viidatud tehingute tege-mise ajaperioodil oluliselt intensiivistunud. Ka Y OÜ ja W OÜ varad on nende 2016 bilanssidest nähtuvalt oluliselt suurenenud. See viitab otseselt, et lisaks Z OÜ-le kuulunud osaluse ja kinnisasja üleminekule, läksid Y OÜ-le ja W OÜ-le üle ka Z OÜ muud varad. Arvestades, et Y OÜ-le kuulub 100% W OÜ osalusest ja mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on AS, on selge, et W OÜ tegutseb Y OÜ valitseva mõju all. Y OÜ ja W OÜ moodustavad omavahel kontserni (ÄS § 6 lg 3). Ainuüksi asjaolud, et Z OÜ ainuosalus W OÜ-s ning Z OÜ-le kuulunud kinnisasi (xxxxxx xxx x xxxxxxxx) võõrandati Y OÜ-le ning et W OÜ (Y OÜ valitseva mõju all olev tütarettevõte, mis asub samuti Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx) võttis üle Z OÜ ehitusalase majandustegevuse näitavad, et Z OÜ ettevõtte tuum, so ettevõtluse jätkamiseks vajalikud varad, lepingud, õigused ja kohustused on Y OÜ-le ja W OÜ-le kogumis/tervikuna (Y OÜ ja W OÜ omavahelise tiheda seose tõttu) üle läinud. Seega Y OÜ ja W OÜ vastutavad VÕS § 183 lg 1 alusel solidaarselt koos Z OÜ-ga viimase täitmata kohustuste eest (III kd, tl 1-8).

13.02.2019 kohtuistungil kinnitas hageja, et on oma nõude esitanud ka Z OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, kuid see ei välista solidaarnõuet antud menetluses kostjate vastu. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kinnistu Xxxxxx xxx 3 xxxxxxxxxx on pankrotivarasse tagasi võidetud, kuna ettevõtte üleminekule viitavaid tehinguid tuleb hinnata nende tehingute tegemise seisuga (III kd, tl 9697).

16.12.2019 lisas hageja, liiklusregistri andmetel enamik 2016 Z OÜ omandis olnud sõidukitest ja haagistest (välja arvatud 2 sõidukit) läksid 2016 ja 2017 üle Y OÜ-le ja W OÜ-le. Seejuures on kõik üle läinud sõidukid ja haagised sellised, mis olid otseselt seotud Z OÜ majandustegevuse jätkumisega (veok, kaubikud, haagised ja JCB kopp). Lisaks on enamike sõidukite, mille vastutavaks kasutajaks oli 2016 alguses Z OÜ, märgitud 2016–2017 jooksul vastutava kasutajana registrisse Y OÜ või W OÜ. See tõendab, et ettevõtte majandus-tegevuse jätkamiseks kasutatavate sõidukite liisingulepingud anti üle kostjatele (III kd, tl 135-136).

27.12.2019 seisukohas avaldas hageja,et kuigi Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmetel kostjatel töötajaid ei ole, viitab kostjate majandustegevuse aktiviseerumine peale Z OÜ tegevuse lõppu sellele, et Z OÜ töötajad läksid tõenäoliselt üle mõnele kolmandale isikule ja kostjad kasutavad neid rendisuhte alusel (III kd, tl 147-148).

KOSTJATE VASTUVÄITED Kostjad Y OÜ ja W OÜ hagi ei tunnistanud ning palusid jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna kostjate hinnangul hagis toodud asjaolud, põhjendused ja tõendid ei vasta ettevõtte ülemineku kriteeriumitele ning et hageja käsitlus Z OÜ ettevõte kostjatele ülemineku kohta on ebaõige.

Z OÜ müüs Y OÜ-le kinnistu xxxxxxxxxxx xxxxxx xxx x, mida ta kasutas laohoonena. Osa kinnistul asuvast hoonest on antud xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx MTÜ-le tasuta kasutamiseks ning seal asub käesoleva ajani rulapark. Y OÜ ei ole üle võtnud Z OÜ vallasvara ega ühtegi kinnistuga seotud üürilepingut. Kinnistu seisab suures osas tühjana, välja arvatud selles tegutsev rulapark. Y OÜ sellel kinnistul oma vara ei hoia ega kasuta seda oma majandustegevuseks.

Tsiviilasi nr 2-16-15049 Y OÜ ei ole üle võtnud ühtegi Z OÜ töötajat, vallasvara ega üürilepingut, samuti pole ta sõlminud kinnistu kasutamiseks ühtegi uut üürilepingut.

Samuti on ebaõige, et W OÜ-le läks üle Z OÜ tegevus ehituse valdkonnas. Z OÜ müüs Y OÜ-le oma osaluse W OÜ-s. W OÜ on algusest peale (asutautd 2010) olnud ehitusettevõte. AS on W OÜ juhatuse liige alates 2014. Ebatavaline ei ole, et äriühingu omanik muutub ega ka see, et isik kuulub samaaegselt mit-me juriidilise isiku juhatusse. Asjaolu, et W OÜ tegutseb samal tegevusalal kui Z OÜ ei tähenda, et Z OÜ ettevõtte oleks W OÜ-le üle läinud. W OÜ ei ole üle võtnud ühtegi Z OÜ ehitusobjekti ega ehituslepingut. Z OÜ-l oli aastal 2016 kokku 16 töötajat. Nendest töötab W OÜ-s projektijuht MS ja raamatupidamisassistent KM. Võtmetöötajaks võib neist teoreetiliselt pidada vaid MS. Y OÜ-le läinud üle ühtegi Z OÜ töötajat. Ettevõtte üleminekuks ei ole piisav 16-st töötajast ainult kahe töötaja üleminek.

Seega ei ole Z OÜ ettevõte üle läinud ka W OÜ-le.

Ebaõige on, et Z OÜ, Y OÜ ja W OÜ tegutsemisaadressid kattuvad. Z OÜ registrijärgne aadress on alates 2013 xxxxx xxx x xxxxxxxxxx. Y OÜ regist-rijärgne aadress on xxxxx xxx xxx, xxxxxxx, kus asub tema kontor. W OÜ registrijärgne aadress on alates 2014 xxxxxx xxx x xxxxxxxxx, kuid W OÜ sellel pinnal ei tegutse. Tegemist ei ole ka tootmisettevõttega, mille puhul omaks tegutsemisaadress üldse mingit tähtsust. Kostjad on seisukohal, et ettevõte ei saa üle minna korraga kahele juriidilisele isikule.

Ettevõtte ülemineku kriteeriumid ei ole täidetud kummagi kostja suhtes, mistõttu tuleb hagi jätta kostjate suhtes täies ulatuses rahuldamata (II kd, tl 172-175).

13.02.2019 kohtuistungil lisasid kostjad, et käesolevaks ajaks on Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx kinnistu tagasi Z OÜ (pankrotis) omandis (pankrotivara) ning hageja saab oma nõude esitada pankrotimenetluses. Kostjad ei nõustunud hagejaga selles et ettevõte, mis on üks terviklik majandusüksus, on korraga läinud üle erinevates osades erinevatele ühingutele (III kd, tl 96-97).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 1. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

2.Vaidlust ei ole selles, et hageja (X OÜ) ja tänaseks pankrotistunud Z OÜ sõlmisid töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx asuva asula reoveepuhasti ja puurkaevupumpla ehitustööd hageja pakutud ja Z OÜ poolt aktsepteeritud tasu eest kogusummas 9385,20 eurot (käibemaksuga). Seega oli hageja ja Z OÜ vahel töövõtulepinguline õigussuhe, milles Z OÜ oli tellija, hageja oli töövõtja ning töövõtulepingu esemeks oli reoveepuhasti ja puurkaevu-pumpla rajamine.

Vaidlust ei ole ka selles, et hageja teostas kokkulepitud tööd, esitas Z OÜ-le teostatud tööde eest tasumiseks arved kokku summas 23 626,44 eurot (käibemaksuga), mida hiljem lepingupoolte kokkuleppel vähendas 1340,07 euro võrra, esitades selle kohta Z OÜ-le vastava kreeditarve.

Puudub vaidlus ka selles, et Z OÜ on oma eelmärgitud rahalise kohustuse hagejale täitnud vaid osaliselt, st summas 13 156,29 eurot ning võlgneb hagejale 9130,08 (23 626,44–1340,07–13 156,29) eurot (käibemaksuga).

Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud (II kd, tl 19-55).

Vaidlustamata ja tõendatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.

2.1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ja seadusele.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt kui töövõtja on töövõtulepinguga kokkulepitud töö teinud, peab tellija maksma töövõtjale selle eest tasu.

Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3).

Arvestades, et hageja on töövõtulepingus kokkulepitud töö teinud, kuid Z OÜ töö tellijana ei ole omapoolset töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust täies ulatuses hagejale täitnud (tasumata on 9130,08 eurot), on hageja õigustatud nõudma tehtud töö eest saamata tasu summas 9130,08 eurot (sisaldab käibemaksu).

Tsiviilasi nr 2-16-15049 2.2. Hageja nõudis arvete alusel ka tähtaegselt maksmata tasu eest sissenõutavaks muutunud viivist.

Tõendatud on ja selles pole ka vaidlust, et Z OÜ ei tasunud hagejale tasu tehtud töö eest kokku 9130,08 eurot arvetes märgitud maksetähtpäevadeks. See tähendab, et Z OÜ on oma rahalise kohustuse (hagejale tasu maksmine) täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda ka viivist.

Hageja ja Z OÜ ei ole töövõtulepingu sõlmimisel viivise määras kokku leppinud. Seetõttu nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud kehtivas (kostjatele soodsamas) määras (0,0219% päevas) ja seda kogu viivituses oldud aja eest, st kogusummas 791,02 eurot (II kd, tl 6-7).

Kostjad ei ole sissenõutavaks muutunud viivise osas mingeidki vastuväiteid esitanud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt saab viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni ning juhul kui pooled ei ole omavahel viivisemääras kokku leppinud, loetakse viivisemääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Eesti Panga andmete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär alates 01.07.2016 kuni hagi esitamiseni 0,00 %. Seega oli alates 01.07.2016 viivise määraks (0,00 % + 8 %), s.o. 8% aastas.

Kohus, kontrollinud hageja viivise arvestust (II kd, tl 7) leidis, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 791,02 eurot on osaliselt põhjendamatu.

Kindla summana saab nõuda viivist, mis enne hagiavalduse esitamise päeva on juba sissenõutavaks muutunud, st et sissenõutavaks muutunud viivist saab nõuda hagiavalduse esitamisele eelneva päevani.

Seega saab hageja nõuda viivist kuni 05.10.2016, mitte kuni 06.10.2016 nagu hageja on arvestanud.

Võttes aluseks Z OÜ-le esitatud arvetest tulenevate täitmata kohustuste suuruse, vastavate arvete tasumisega viivitatud päevade arvu ja VÕS § 113 lg 1 järgse viivisemäära 8% aastas, on viivise suurus 785,84 eurot (viivisekalkulaator, http://www.viivisekalkulaator.ee/).

Seega on hageja õigustatud saama sissenõutavaks muutunud viivist 785,84 eurot (mitte 791,02 eurot).

2.3. Hageja nõuab ka õigusabikulude hüvitamist kahjuna summas 385 eurot (ei sisalda käibemaksu), mille ta kandis võlgnevuse kohtuväliseks kättesaamiseks (II kd, tl 16).

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui ta võib nõuda viivist, nõuda majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.

See tähendab, et sissenõudmiskulude hüvitis ei ole piiratud 40 euroga, kuid kui sissenõudmiseks tehtud kulutused ületavad 40 eurot ja pooled ei ole eraldi suuremas hüvitises kokku leppinud, tuleb 40 eurot ületav osa nõuda sisse üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Sellele, et lõige 2 ei ole iseseisev kahju hüvitamise alus, viitab sätte lõpp: „… kui kahju hüvitamise nõue on olemas.“ Samas tuleb kahju hüvitamisel arvestada ka VÕS § 113 lg-ga 5, st võlausaldaja peab täiendavate sissenõudmiskulude hüvitamiseks tõendama, et kahju on suurem kui viivis ja seadusjärgne fikseeritud sissenõudmiskulude hüvitis kokku (vt „Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207), Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 578, p 9.1.) Tuvastatud on (otsuse p 2.2), et hageja on õigustatud nõudma viivist 785,84 eurot. Seega on ainuüksi viivis suurem kui hageja kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigustatud sissenõudmiskulusid kahjuhüvitisena nõudma.

Küll on hageja antud juhul õigustatud saama sissenõudmiskulude hüvitist VÕS § 113 1 lg 1 alusel.

Vaidlust ei ole, et hageja saatis 19.08.2016 võlgnevuse kohtuväliseks kättesaamiseks või selleks mõistliku kokkuleppe saavutamiseks Z OÜ-le advokaadi vahendusel pretensiooni ja 06.09.2016 e-kirja, millega püüdis veelkord asja kohtuväliselt lahendada. Seega tegi hageja eeltoodud toimingutega kulutusi õigusabile 462 eurot (sisaldab käibemaksu).

Eeltoodud asjaolud on ka tõendatud (II kd, tl 58-66).

Vaidlustamata ja tõendatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-14 märkinud, et nõudekirjade koostamisele tehtud kulud on sellisteks kohtueelseteks kuludeks, mis põhimõtteliselt kuuluvad hüvitamisele.

Arvestades Z OÜ võlgnevuse suurust (9130,08 eurot) ja asjaolu, et võlgnik ei asunud mõistlikus ulatuses oma võlgnevust vähendama, oli hageja poolt advokaadi vahendusel võlgnikule pretensiooni ja e-kirja (meeldetuletuse) koostamine ja saatmine võlgnevuse kohtuvälise kättesaamise või selleks mõistliku kokkuleppe saavutamise eesmäärgil kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.

Advokaat on esitanud hagejale õigusabi eest 13.09.2016 arve 5160803 (II kd, tl 65) summas 462 eurot (käibemaksuga). Arvestades, et VÕS § 1131 lg 1 alusel on hageja õigustatud saama võla sissenõudmiskulu hüvitist 40 eurot, tuleb tema nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks 40 eurot ületavas osas, st sum Tsiviilasi nr 2-16-15049 mas 345 (385-40) eurot, jätta rahuldamata.

2.4. TsMS § 367 annab hagejale õiguse taotleda hagiavalduses viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kas täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Seega on hageja õigustatud nõudma jooksvat viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 9170,08 (9130,08+40) eurot alates hagi esitamisest (06.10.2016) kuni põhinõude täitmiseni.

3.Antud asjas tuleb kohtul otsustada, kas menetlusse jäänud kostjad (Y OÜ ja W OÜ) vastutavad hageja ja Z OÜ (võlgnik) vahelisest töövõtulepingust tulenevate kohustuste eest või mitte. Juhul kui võlgniku ettevõte on kostjatele üle läinud, võivad kostjad vastutada võlgnikul enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest.

3.1. Kostjad on muu hulgas leidnud, et hageja oleks saanud oma nõude esitada Z OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, pealegi on kinnistu xxxxx xxx x xxxxxxxxxx tagasi Z OÜ omandis (pankrotivara) (III kd, tl 96). Hageja kinnitas kohtuistungil antud ütlustes (III kd, tl 96-97), et ta on oma nõude võlgniku pankrotimenetluses esitanud, kuid see ei välista kostjate vastu nõude esitamist. Kohus jagab hageja seisukohta, et nõude esitamine pankrotimenetluses ei välista Z OÜ (pankrotis) ettevõtte kostjatele üleminekule tuginemisel kostjate kui solidaarvõlgnike vastu nõude esitamist tsiviilkohtumenetluses (vt ka Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207), Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 907, p 4.4.).

4.Vaidlust ei ole selles, et

-11.07.2016 võõrandas Z OÜ (tehingu tegemise ajal juhatuse liige AS) oma osaluse W OÜ-s Y OÜ-le (juhatuse liige, ainuosanik AS);

-08.11.2016 võõrandas AS (Y OÜ juhatuse liige, ainuosanik) oma osaluse Z OÜ-s A OÜ-le, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on alates oktoobrist 2016 UT. Viimane on ühtlasi alates 03.10.2016 AS asemel Z OÜ juhatuse liige;

-22.12.2016 võõrandas Z OÜ temale kuuluva ainsa kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx, asu-koht Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx) Y OÜ-le;

-Z OÜ ja W OÜ aadressina on äriregistris märgitud Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx; Y OÜ aadressina (muutmine toimus 11.10.2016) on märgitud xxxxx xxx xxx xxxxxx, kuid mitmete avalike internetiallikate andmetel vähemalt veebruaris 2017 tegutses Y OÜ samuti aadressil Xxxxxx xxx 3 xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx;

-W OÜ-l puudus 2015 majandusaasta aruande kohaselt varasemalt majandustegevus, 2016 majandustegevuse aruande kohaselt oli W OÜ müügitulu 43 692,00 eurot ja kasum 763,00 eurot;

-W OÜ 2016 majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte tegevusala alates novemb-rist 2016 keskkonnaehitus ning sellega seonduvate rajatiste ehitus (reoveepumplad, vee- ja kanalisatsioonitrassid jms) ja seda Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registrist nähtuvalt on W OÜ tegevusalaks hoone ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisat-siooni ehitamine, raudteerajatise ehitamine, tee ehitamine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, sh pumpla, puhasti ja muu seotud rajatise ehitamine, üldehituslik ehitamine ja vastav projekteerimine;

-W OÜ-ga samal tegevusalal (keskkonnaehitus, üldehitus, avariitööd ja projekteeri-mine) tegutses ka Z OÜ;

-Z OÜ oli eespool viidatud tehingute tegemise ajal majanduslikes raskustes (hageja ees võlg-nevus 9130,08 eurot; maksuvõlg 20.05.2016 seisuga 20 245,19 eurot, 14.08.2017 seisuga 50 912,40 eurot);

-10.04.2017 otsustasid Z OÜ osanikud osaühingu lõpetamise likvideerimise läbi;

-Y OÜ majandustegevus (2016 majandusaasta aruande kohaselt keskkonnaehitus ning selle-ga seonduvate rajatiste projektijuhtimine, reoveepumplad, vee- ja kanalisatsioonitrassid jms) oli eelmärgitud tehingute tegemise ajaperioodil oluliselt suurenenud – 2016 majandusaasta aruande kohaselt oli müügitulu 2015.aastal 4940,00 eurot, 2016.aastal 104 183 eurot, sellest tulu ehitusteenustelt 71 064 eurot ja muudelt teenustelt 33 119 eurot. 2015 müügitulu muudelt teenustelt ja ehitustegevus puudus; Bisnode krediidiraporti kohaselt oli Y OÜ müügitulu 2017 I kvartalis 65 158,00 eurot, II kvartalis 46 954,00 eurot ja III kvartalis 34 625,00 eurot;

-Y OÜ ja W OÜ varad olid nende 2016 bilansside andmetel: Y OÜ-l oli 2015 vara 149 981 eurot ja 2016

-245 953 eurot; W OÜ-l oli vara vastavalt 7067 eurot ja 15 334 eurot;

-Z OÜ töötajatest töötab W OÜ-s projektijuht MS ja raamatupida-misassistent KM;

-Maanteeinfo kodulehel on tööde teostaja W OÜ kontakttelefoni number x; nimetatud telefoninumbril pakkus 08.06.2016 Z OÜ XXXXXXXX valla kodulehel seoses XXXX küla Tsiviilasi nr 2-16-15049 vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega tasuta väljakaevatud pinnast; samuti on varasemalt Z OÜ kodulehel kontaktide all sama telefoninumbriga projektijuht MS;

-Z OÜ kodulehel on kontaktide all toodud uue juhatuse liikme UT telefon numbriga +X, samas üldlehel ja kõikide pakutavate teenuste juures on tema kontaktnumbrina märgitud +X (viimane äriregistri andmetel märgitud nii Y OÜ kui ka W OÜ kontakttelefoni numbriks);

-18.04.2016 on liiklusregistris sõiduautode Audi A6 (reg nr xxxxxx) ja Audi A6 (reg nr xxxxxx), mille vastutavaks kasutajaks oli Z OÜ, vastutavaks kasutajaks märgitud Y OÜ;

-30.05.2016 on liiklusregistris Z OÜ-le kuulunud kopa (reg nr xxxxxx) omanikuna regist-reeritud Y OÜ;

-06.10.2016 on liiklusregistris Z OÜ-le kuulunud kaubiku Ford 330L VAN (reg nr xxxxxx) ja haagise Respo (reg nr 340GR) omanikuna registreeritud Y OÜ;

-07.10.2016 on liiklusregistris Z OÜ-le kuulunud haagise Respo 402 Transit (reg nr xxxxx) omanikuna registreeritud Y OÜ;

-08.12.2016 on liiklusregistris Z OÜ-le kuulunud veoki Merzedes Benz (reg nr xxxxx) omanikuna registreeritud Y OÜ;

-26.04.2017 on liiklusregistris väikebuss/kaubiku Renault Trafik (reg nr xxxxx) ja kaubiku Renault Master (reg nr xxxxx), millede vastutavaks kasutajaks oli Z OÜ, märgitud vastutavaks kasutajaks W OÜ;

-19.06.2017 on liiklusregistris Z OÜ-le kuulunud kaubiku Citroen Berlingo (reg nr xxxxxx omanikuna registreeritud W OÜ.

Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud (II kd, tl 67-117, 122-140, 174, III kd, tl 138-139).

Vaidlustamata ja tõendatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.

5.Hageja on seisukohal, et Z OÜ makseraskuste ilmnemisel tegi tehinguid, millega tema ettevõte tuum, so ettevõtluse jätkamiseks vajalikud varad, lepingud, õigused ja kohustused, st ettevõte, on kostjatele (Y OÜ ja W OÜ) nende tiheda seotuse tõttu (W OÜ on Y OÜ tütarettevõte) kogumis üle läinud. Seetõttu vastutavadki nii Y OÜ kui W OÜ solidaarselt Z OÜ täitmata kohustuste eest.

Kostjad on seisukohal, et Z OÜ ettevõte ei ole neile üle läinud ning hageja esitatud asjaolud ja tõendid ei anna alust lugeda Z OÜ ettevõtet kostjatele üle läinuks. Kostjate arvates ei ole ettevõtte üleminek korraga kahele juriidilisele isikule üldse võimalik.

5.1. Vastavalt TsÜS §-le 66¹ on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud (VÕS § 180 lg 2).

Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 182 lg 2).

VÕS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut.

VÕS § 185 kohaselt kohaldatakse ettevõtte ülemineku sätteid ka lepingutele, millega antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis).

Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (lahend nr 2-16-5282/51).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-82-10, viidates Euroopa kohtu praktikale toonitanud, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleks analüüsida kogumis selle kõiki aspekte, sh kas äriühingu kinnisvõi vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamiku töötajatest üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega ülemineku perioodil. Samal seisukohal on korduvalt olnud ka Riigikohtu halduskolleegium, märkides näiteks lahendis nr 3-3-1-1-13, et oluline on, ja seda rõhutab ka Euroopa Kohtu praktika, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus.

5.2. TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud.

Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-82-10 selgitanud, et tulenevalt kohtuvaidluse liigist võib tekkida olukord, kus ettevõtte üleminekut saab tõendada erinevalt. Nt olukorras, kus vaidlevad ettevõtte omandaja ja üleandja, on mõlemal poolel võimalik esitada tõendeid, mis kinnitaksid üleminekut, st tõendada käsutustehinguid, poolte kokkuleppeid, üleläinud lepinguid jms. Samas kui ettevõtte ülemineku kindlakstegemine on vajalik tööõigussuhtes, võib tekkida olukord, kus töötaja on halvemas positsioonis, kuTsiviilasi nr 2-16-15049 na tal puudub teave ettevõtte üleandja ja omandaja kohta. Pigem on neis tööõigusega seotud vaidlustes oluline teha tuvastatud asjaolude ja tõendite abil kindlaks, kas üleminek tegelikult toimus või mitte.

Kuigi käesolevas asjas ei ole tegemist tööõigusega seonduva vaidlusega, ei ole kohtu hinnangul analoogselt viidatud Riigikohtu lahendis tooduga, ka hagejal kui Z OÜ ettevõtte üleminekul mitte-osalenud isikul, võimalik üksikasjalikult tõendada kõikide Z OÜ asjade, õiguste ja lepingute üleminekut kostjatele.

Seda enam et olukorras, kus Z OÜ juhatuse liige (AS) oli ühtlasi Y OÜ ja W OÜ juhatuse liikmeks, ei pruugigi kirjalikke lepinguid/kokkuleppeid üleandmise kohta olemas olla.

Seega tuleb kohtu hinnangul Z OÜ ettevõtte üleminek või ülemineku mittetoimumine kindlaks teha asjas esitatud kõigi asjaolude ja tõendite hindamisel nende koosmõjus.

6.Hinnates eeltuvastatud (otsuse p 4) asjaolusid, eelkõige et Z OÜ (juhatuse liige, osanik AS) olles majandusraskustes (võlgnevus hageja ees, kasvav maksuvõlg) võõrandas 11.07.2016 oma osaluse W OÜ-s Y OÜ-le (juhatuse liige, ainuosanik AS); et 22.12.2016 võõrandas Z OÜ temale kuuluva ainsa kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx, asukoht Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx) Y OÜ-le; et 08.11.2016 võõrandas AS oma osaluse Z OÜ-s A OÜ-le (ainuosanik, juhatuse liige alates oktoobrist 2016 UT, kes alates 03.10.2016 on ühtlasi AS asemel Z OÜ juhatuse liige); et pärast eel-toodud tehingute toimumist hakkas W, kellel varasemalt majandustegevus praktiliselt puudus, intensiivsemalt tegutsema samas valdkonnas (keskkonnaehitus, üldehitus, avariitööd, projek-teerimine), milles varasemalt tegutses Z OÜ; et Z OÜ majandustegevus on peale viidatud tehingute tegemist lõppenud (17.04.2017 otsustasid osanikud osaühingu lõpetamise likvidee-rimise läbi); et Y OÜ majandustegevus (keskkonnaehitus ning sellega seonduvate rajatiste projektijuhtimine) on eeltoodud tehingute ajaperioodil oluliselt intensiivistunud (müügitulu on kasvanud 4940,00 eurolt 2015 aastal 104 183 euroni 2016 aastal, sellest tulu ehitusteenustelt 71 064,00 eurot, kusjuures 2015 ehitustegevus üldse puudus); et 2016 kostjate varad oluliselt suurenesid; et enamik Z OÜ omandis olnud majandustegevuseks vajalikest sõidukitest (veok, kaubikud, haagised, kopp) läksid 2016-2017 Y OÜ või W OÜ omandisse; et enamike sõidukite puhul, mille vastutavaks kasutajaks oli 2016 alguses Z OÜ, kanti 2016–2017 jooksul liiklus-registrisse vastutavate kasutajatena Y OÜ või W OÜ; et Z OÜ töötajatest asus W OÜ-s tööle projektijuht MS, kes kohtu hinnangul on majandustegevuse jätkamiseks oluline võtmetöötaja; et Z OÜ ja W OÜ äriregistrisse märgitud aadress on sama (Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx) ning sama aadress oli kuni 11.10.2016 märgitud ka Y OÜ aadressina. Avalike internetiallikate andmetel vähemalt veebruaris 2017 tegutses Y OÜ samuti aadressil Xxxxxx xxx 3 xxxxxxxxxx alev Järva maakond; et W OÜ, Z OÜ ning Z OÜ projektijuht MS kontakttelefoni number (x) kattub ning et Z OÜ üldlehel ja kõikide pakutavate teenuste juures kontaktnumbrina märgitud +x on äriregistri andmetel nii Y OÜ kui ka W OÜ kontakttelefoni numbriks, annavad koostoimes tunnistust, et makseraskustesse sattunud Z OÜ juhatuse liige võõrandas Z OÜ ettevõtte kostjatele (Y OÜ ja W OÜ), jätkates läbi nende Z OÜ senist majandustegevust. Võlgades Z OÜ tegevus aga lõppes.

Võlgniku ettevõtte mõlemale kostjale üleminekut kinnitavaks argumendiks tuleb kohtu hinnangul lugeda asjaolu, et alates 08.11.2016 kuulub Y OÜ-le 100% W OÜ osalusest (II kd, tl 68). Seega moodustavad Y OÜ ja W OÜ omavahel kontserni (ÄS § 6).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-71-15 selgitanud, et kontserni tuleb käsitleda majanduslikus mõttes kui ühte tervikut. Arvestades asjaoluga, et AS oli nii Y OÜ kui ka W OÜ ju-hatuse liige, on ilmselge, et W OÜ (tütarettevõte) tegutseb Y OÜ (ema-ettevõte) valitseva mõju all. W OÜ 2015 majandusaasta aruande tegevusaruande osas on märgitud, et järgmistel majandusaastatel on ettevõttel koostöös teiste kontserni kuuluvate ettevõtetega kavas jätkata tegevust ehitusvaldkonnas (II kd, tl 81). Seega tegutses W OÜ ühtse tervikuna teiste kontserni kuuluvate ettevõtetega.

Eeltoodut kogumis arvestades leidis kohus, et Z OÜ ettevõte (ettevõtluse jätkamiseks vajalikud varad, õigused ja kohustused) on kostjatele (Y OÜ ja W OÜ) nende omavahelise tiheda seotuse tõttu kogumis üle läinud.

Kohtu eelnevat õiguslikku hinnangut ettevõtte ülemineku kohta kostjate vastuväited ei kummuta.

7.Kuna kohus eelnevalt leidis, et Z OÜ ettevõte (sh kohustused) on kostjatele üle läinud, vastutavad kostjad (omavahelise tiheda seotuse tõttu) solidaarselt Z OÜ ja hageja vahelisest töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.

Tsiviilasi nr 2-16-15049 Eeltoodut arvestades mõistab kohus Y OÜ-lt ja Q OÜ-lt (endine ärinimi W OÜ) solidaarselt hageja kasuks välja hageja ja Z OÜ (pankrotis) vahelisest töövõtulepingust tuleneva tehtud töö eest saamata tasu summas 9130,08 eurot (otsuse p 2.1), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 785,84 eurot (otsuse p 2.2) ja võla sisse-nõudmiskulu 40 eurot (otsuse p 2.3), kokku 9955,92 eurot.

Lisaks mõistab kohus Y OÜ-lt ja Q OÜ-lt (endine ärinimi W OÜ) soli-daarselt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (9170,08 €) alates hagiavalduse esitamisest 06.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (otsuse p 2.4).

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas 5,18 euro ulatuses ja võla sissenõudmiskulude osas 345 euro ulatuses (otsuse p-d 2.2 ja 2.3).

8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas nõude kokku summas 10 306,10 (9130,08+781,02+385) eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude summas 9955,92 (3130,08+785,84+40) eurot, st 96,60% ulatuses.

Eeltoodut arvestades jagab kohus menetluskulud 96,60% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 3,40% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo kohtunik

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.