KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Harju Maakohus Andres Suik 16.0

§ 150lg 2 p 1 alusel, kui kõik hagejad sõlmivad kompromissi.

2.3 Kostja ei taotle hagejatelt kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulude hüvitamist.

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-20-2948 menetlus.
2. Tagastada hagejatele riigilõiv summas 325 eurot ning kanda nimetatud summa Advokaadibüroo Talts & Partnerid arvelduskontole nr xxxx.
3. Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-20-2948 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, st kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx eelviidatud kohtumääruse alusel kantud märkus.
4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on M Z, U P, M A, J V, E K, N K, J N hagi Hooneühistu ASULA1 vastu Hooneühistu ASULA-1 19.06.2017 üldkoosoleku otsuse puudumise või tühisuse tuvastamises ja 06.01.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamises või alternatiivselt kehtetuks tunnistamises. Kohtule on esitatud järgmised kompromisslepingud: 1) hageja VI üldõigusjärglase ja kostja vahel 01.07.2020 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: a) hageja VI loobub 21.02.2020 Hooneühistu ASULA-1 vastu esitatud hagiavaldusest. b) hageja VI poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulud jäävad hageja VI enda kanda, v.a pool riigilõivust,

§ 150

lg 2 p 1 alusel, kui kõik hagejad sõlmivad kompromissi

1. c)kostja ei taotle hagejalt VI kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulude hüvitamist. 2) hageja III ja kostja vahel 06.07.2020 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2. a)hageja III loobub 21.02.2020 Hooneühistu ASULA-1 vastu esitatud hagiavaldusest; 2
3. b)hageja III poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulud jäävad hageja III enda kanda, v.a pool riigilõivust,

§ 150

lg 2 p 1 alusel, kui kõik hagejad sõlmivad kompromissi;

1. c)kostja ei taotle hagejalt III kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulude hüvitamist. 3) hageja IV ja kostja vahel 06.07.2020 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2. a)hageja IV loobub 21.02.2020 Hooneühistu ASULA-1 vastu esitatud hagiavaldusest;
3. b)hageja IV poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulud jäävad hageja IV enda kanda, v.a pool riigilõivust,

§ 150

lg 2 p 1 alusel, kui kõik hagejad sõlmivad kompromissi;

1. c)kostja ei taotle hagejalt IV kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulude hüvitamist. 4) hageja I ja kostja vahel 08.07.2020 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2. a)hageja I loobub 21.02.2020 Hooneühistu ASULA-1 vastu esitatud hagiavaldusest;
3. b)hageja I poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulud jäävad hageja I enda kanda, v.a pool riigilõivust,

§ 150

lg 2 p 1 alusel, kui kõik hagejad sõlmivad kompromissi;

1. c)kostja ei taotle hagejalt I kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulude hüvitamist. 5) hageja V ja kostja vahel 08.07.2020 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2. a)hageja V loobub 21.02.2020 Hooneühistu ASULA-1 vastu esitatud hagiavaldusest;
3. b)hageja V poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulud jäävad hageja V enda kanda, v.a pool riigilõivust,

§ 150

lg 2 p 1 alusel, kui kõik hagejad sõlmivad kompromissi;

1. c)kostja ei taotle hagejalt V kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulude hüvitamist. 6) hageja VII ja kostja vahel 09.07.2020 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2. a)hageja VII loobub 21.02.2020 Hooneühistu ASULA-1 vastu esitatud hagiavaldusest;
3. b)hageja VII poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulud jäävad hageja VII enda kanda, v.a pool riigilõivust,

§ 150

lg 2 p 1 alusel, kui kõik hagejad sõlmivad kompromissi;

1. c)kostja ei taotle hagejalt VII kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulude hüvitamist. 7) hageja II ja kostja vahel 09.07.2020 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2. a)hageja II loobub 21.02.2020 Hooneühistu ASULA-1 vastu esitatud hagiavaldusest;
3. b)hageja II poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulud jäävad hageja II enda kanda, v.a pool riigilõivust,

§ 150

lg 2 p 1 alusel, kui kõik hagejad sõlmivad kompromissi c) kostja ei taotle hagejalt II kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-2948 kantud menetluskulude hüvitamist. Pooled kinnitavad kõikides sõlmitud kompromisslepingutes, et nad on teadlikud (kooskõlas TsMS § 430 lg 1) kompromissiga menetluse lõpetamise menetluslikest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist kompromissiga. Pooled paluvad Harju Maakohul kinnitada kooskõlas TsMS § 430 sätetega kompromiss ning lõpetada menetlus antud tsiviilasjas kompromissiga. Hagejad taotlevad kõikide hagejate poolt kompromisside sõlmimisel poole tasutud riigilõivu tagastamist arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti, s.o Advokaadibüroo Talts & Partnerid arvelduskonto nr xxxx. 3 Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Esialgse hageja VI üldõigusjärglane esitas kohtule pärimistunnistuse, mille kohaselt ta on esialgse hageja IV pärija. Kohus lubab pärijal üldõigusjärglasena menetlusse astuda. Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale (TsMS § 209 lg 2). TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule avaldatud kompromissid vastavad seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine nende kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuuluvad kohtule avaldatud kompromissid kinnitamisele ühtse kompromissina ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises. Hagejad on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 650 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hagejad on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejatele tuleb tagastada riigilõiv summas 325 eurot ning kanda see hagejate taotlusel Advokaadibüroo Talts & Partnerid arvelduskonto nr xxxx. 4 TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleva kohtumäärusega kinnitab kohus poolte kompromissid. Kuivõrd käesoleval juhul puuduvad TsMS § 445 lõikes 2 sätestatud alused hagi tagamise tühistamata jätmiseks, tühistab kohus asjas 26.02.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti kinnistusraamatusse Hooneühistule ASULA-1 kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxxx) järgmise sisuga märkus: „Hooneühistu ASULA-1 06.01.2020 üldkoosoleku päevakorra punkti 2 otsuse kohta, millega üldkoosolek otsustas võõrandada Hooneühistule Asula-1 (registrikood 80098007) kuuluva kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) ning millega üldkoosolek volitas A Mt kinnistu võõrandamiseks läbirääkimiste pidamiseks ja võõrandamislepingu sõlmimiseks, on Harju Maakohtusse esitatud hagiavaldus otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks“. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 5