Obsah (5)

§ 100§ 101§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4539 Tsiviilasi M O hagi D O vastu

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 115 järgi on
3. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
4. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et M O on sündinud xxx (saab lähiajal xx. aastaseks). Lapse emana on sünnitunnistusele kantud M Oa ja isana D O. Seega on M Oa ja D O lapse hooldusõiguslikud vanemad.
5. Hageja vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kuus hageja ülalpidamiseks 860 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 400 eurot kuus.
6. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus

1. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 3
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
5. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - - - - - - Eluasemekulud kokku 50 eurot. Vaidlus puudub, et hageja elab koos emaga aadressil xxx. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Hageja esindaja pangakonto väljavõttega on tõendatud eluasemekulud 50 eurot kuus. Kulutused toidule peab kohus mõistlikuks 70 eurot kuus. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
6. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on ühe lapse toidukulu 63 eurot kuus (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Kulutused transpordile (bensiin) on põhjendatud summas 50 eurot kuus. Hageja esindaja pangakonto väljavõttega on tõendatud bensiinikulu ca 50 eurot kuus. Perioodilisi taksokulusid kohus tuvastanud ei ole. Kulutused tervishoiule on põhjendatud 10 eurot kuus. Kulutused hügieenitarvetele on põhjendatud 20 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud arstitõendit selle kohta, et tal on diagnoositud xxx ning ta vajab igapäevaselt ravimeid nahale määrimiseks. Seega kohus ei saa arvestada naha ravimiskuludega. Üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda ning hügieeni puhul tuleb pidada mõistlikuks kuluks 20 eurot kuus. Kulutused riietele ja jalanõuedele on põhjendatud 50 eurot kuus. Arvestades, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada. Kohus ei loe põhjendatud ega tõendatuks kuluartiklit „muud vältimatud püsikulutused: raamatud, mänguasjad, kohvik, xxx teraapia, „xxx“ mudilaste laulmisring „ kogusummas 450 eurot kuus. Kohus leiab, et raamatuid on võimalik tasuta laenutada raamatukogudest. Koos lapse vanuse ja arenguga muutuvad ka eakohased mänguasjad ja nende vajadus. Arvestades lapse vanust (saab xxx.a), peab kohus põhjendatud mänguasjakuluks 15 eurot kuus. Kohvikus käimine ei kuulu lapse põhivajaduste hulka. Kui vanem soovib lapsega kohvikus käia, siis need kulud katab vanem vabatahtlikult ja seda ei arvestata elatise hulka. Hagejal on diagnoositud xxx ja Sotsiaalkindlustusameti 08.01.2019 otsusega on hagejale määratud raske puue kestusega kuni 22.02.2021 (tlk 4). Hageja käib kaks korda nädalas xxx MTÜ-s rehabilitatsiooniteraapias (xxx meetod), mille kulusid Haigekassa poolt ei hüvitata. Rehabilitatsiooniteraapia teenus maksis veebruari kuus 2020.a summas 196 eurot, mida tõendab esitatud arve (tlk 11). Samuti on arvega tõendatud, et hageja käib „xxx“ mudilaste laulmisringis, mille kuutasu on 4 24,39 eurot (tlk 12). Kohus loeb põhjendatud ja tõendatuks kuluartiklit „muud vältimatud püsikulutused“ kogusummas 235,39 eurot.
7. Kokku on hageja põhjendatud kulud summas 485,39 eurot (50 eluasemekulud + 70 toidukulu + 50 transpordikulu + 10 tervishoiukulu + 20 hügieenitarbed + 50 riided/jalanõud + 235,39 muud vältimatud püsikulud: mänguasjad 15, laulmisring 24,39, xxx teraapia 196), millest ühe vanema kanda jääb 242,69 eurot.
8. Kostja palub välja mõista elatise allapoole seadusega sätestatud minimaalse määra. Kostja on elatise vähendamist põhjendanud sellega, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. 11.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on terve elujõus töövõimeline isik. Küll aga esitas kostja enda võlgade nimekirja, mille kohaselt on kostjal suured rahalised kohustused võlausaldajate ees. Kostja väide, et tal on võlgnevused ja kohtutäiturid/inkassofirmad on asunud võlgnevusi sisse nõudma, ei ole objektiivne põhjus elatise vähendamiseks, sest lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool, TMS § 65 lg
2. Sõltumata saabumise hetkest loetakse lapseelatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks, TMS §119 lg
3. Teisisõnu lapse elatise nõue täidetakse esmajärjekorras muudest nõuetest. Kohus leiab, et kostja 01.06.2020 vastuses välja toodud võlgnevused ei õigusta lapsele miinimumist väiksemat elatist maksta.
4. Kostja palub elatise määramisel arvestada tema väikest töötasu. Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte, mis kinnitab, et kostja töötasu oli aprillis 2020.a. summas 550 eurot. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei 5 ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks.
5. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida lapse ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.
6. Praeguses asjas ei ole kostja esile toonud, et ta on töövõimetu või et ta muul objektiivsel põhjusel ei suuda teenida sissetulekut, mis tagaks tema lapse ülalpidamise seaduses sätestatud vajalikus määras.
7. Kostja palub ülalpidamiskulude määramisel arvesse võtta riigi poolt lapsele makstav toetus, mis laekub lapse ema arvele. Perehüvitiste seaduse 17 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2019 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28 ). Kuna hageja tõi esile, et kostja emale kantakse üle lapsetoetus, saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 32-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk: „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“
8. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 242,69 eurot, millest on maha arvatud ½ perehüvitisest 30 eurot. Kostjal tuleb tasuda hageja ülalpidamiseks igakuine elatis summas 212, 69 eurot.
9. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates jaanuarist 2020.a.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Samas on hageja hagiavalduses selgitanud, et kostja maksis veebruari kuus elatist täies mahus. Juhul kui kostja ei tasunud elatist piisaval määral 6 jaanuari kuu eest, tulnuks hagejal pöörduda koheselt kostja poole elatise nõudega. Puuduvad tõendid, et hageja oleks nimetatud perioodil kostja poole elatise nõudega pöördunud. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal.

1. Kostjal tuleb tasuda hageja ülalpidamiseks igakuine elatis summas 212, 69 eurot alates 23.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda M B arveldusarvele xxx selgitusega „elatis M O“. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 7