Obsah (9)

§ 187§ 314§ 407§ 444§ 162§ 174§ 4842§ 177§ 178

2-19-123830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Asjaoludest nähtub, et kostja on sõiduki xxx (VIN: xxx; numbrimärgiga xxx) omanik/vastutav kasutaja alates 08.04.2016.a. Sõidukit pargiti korduvalt hageja poolt opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Alljärgnevatel kuupäevadel oli sõiduk pargitud hageja poolt opereeritavale parkimisalale:  22.05.2017 Veerenni 36, leppetrahvinumber 0562 2051 7133 1491;  01.06.2017 Rotermanni tn.18/T5, leppetrahvinumber 1040 1061 7150 5520;  15.07.2018 Merivälja tee 33, leppetrahvinumber 0791 5071 8173 8087;  13.10.2018 Maakri 34, leppetrahvinumber 1201 3101 8131 1423;  19.04.2019 Maxima, Tammsaare 133, leppetrahvinumber 1411 9041 9103 8235. Käesoleva asja hagimaterjalid on kostja seaduslikule esindajale A N kättetoimetatuks loetud 24.04.2020.a elektronkirja edastamisega xxx aadressile

§ 314¹ lg 2 ja lg 3 p 2 alusel 30.04.2020.a.

Kostja ei ole kohtule tähtaegselt hagi vastust esitanud.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited 2 2-19-123830 kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Hageja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu on 20.10.2010.a lahendile nr 3-2-1-75-10. Kõnesolevas asjas on Riigikohus märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Parkimistingimuste kohaselt kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu tingimuste rikkumise eest tasuma leppetrahvi kuni 60 eurot. Hagiavalduse esemeks on viis tasumata leppetrahvinõuet kogusummas 125 eurot (13.10.2018.a väljastatud leppetrahv summas 5 eurot) ning ülejäänud leppetrahvid summas 30 eurot. Lisaks näeb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning kuulub hagis taotletud viisil rahuldamisele.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ei ole põhjendatud ega saa kostjalt välja mõista.

§ 4842

näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesoleval juhul ei ole maksekäsu kiirmenetluses maksekäsku tehtud ega lõpetatud menetlust põhjusel, et kostja oleks võlgnevuse tasunud. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 75 eurot.

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3