← Eesti

4-20-2596/31

Obsah (6)§ 87§ 32§ 33§ 75§ 121§ 56

4-20-2596 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 23. juuli 2020. a, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2020. a, Haapsalu Väärteoasja number 4-20-2

§ 87

lg 2 p 8 alusel kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi paigutamist tähtajaga 1 (üks) aasta. 3. Jätta riigi kanda kaitsjale advokaat Siim Mõistlikule hüvitatud riigi õigusabi tasu ja kulud. 4. Edastada kohtuotsus R Eile, kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale, E Iile, XXX Vallavalitsusele, sotsiaalkindlustusametile ja Maarjamaa Hariduskolleegiumile (emajoe@mhk.edu.ee). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, R Ei ema, XXX Vallavalitsus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 4-20-2596 1.Väärteod AS § 71 järgi, kohtus uuritud tõendid, kohtu seisukoht. 1.1. Väärteoprotokolli (koostatud 11.05.2020.

  1. a)/kd I tl 5/ kohaselt süüdistatakse R Ei selles, et tema XXX vallas XXX maakonnas menetluse käigus täpselt tuvastamata kellaajal, kuid 10.05.2020 ajavahemikul 12.00-17.00 tarvitas alaealisena alkohoolset jooki õlu. Indikaatorvahendi näit oli 1,09 mg/l. Rikkus AS § 4X Väärteo kvalifikatsioon AS § 71. R E tunnistas kohtus end selle teo toimepanemises süüdi. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -R. E ütlused /kd I tl 8-7/, milles tunnistab, et 10. mail 2020 kuskil kella 12 ajal läks ta XXXs parki, kus seltskond jõi, läks nende juurde ning võttis ka laua pealt õlut. Jõi üksi ära 12 pudelit 0,5 liitrist õlut. Tarbis alkoholi kella 12-17ni. Politsei pani ta puhuma; -10.05.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll /kd I tl 6/, mis näitab, et indikaatorvahendi näit oli 1,09 mg/l, pöördel on joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll – reaktsioonikiirus häiritud, kerged häired, rahutus, unisus, nutmine. Teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, kõne selge; -10.05.2020 kiirabikaart /kd I tl 7/, mis näitab, et politsei on kutsunud kiirabi tugevas joobes alaealisele, kelleks on R E. 1.2.Väärteoprotokolli (koostatud 11.0X2020.
  2. a)/kd II tl 5/kohaselt süüdistatakse R Ei selles, et tema 08.0X2020 XXX XXX alevikus XXX vallas XXX maakonnas alates kella 17-st alaealisena tarvitas alkohoolset jooki õlut ja rummi. Rikkus AS § 4X Väärteo kvalifikatsioon AS § 71. R E tunnistas kohtus end selle teo toimepanemises süüdi. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -R. E ütlused /kd II tl 12-13/, milles tunnistab, et tarvitas 08.0X2020 XXX poe vahetus läheduses asuvas pargis alkoholi ja alustas sellega umbes kell 17. Laua juures oli seltskond, laual oli nii õlut kui rummi, võttis neid sealt ja jõi. Ei mäleta kuidas politseile vahele jäi, kuidas haiglasse viidi, hommikul kodus tuli pilt ette jälle; -08.0X2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll /kd II tl 6/, mis näitab, et R E ei olnud võimalik joobe tõttu läbima protseduuri; pöördel joobeseisundi kontrollimise protokollis on kirjas – reaktsioonikiirus häiritud, kõne arusaamatu, ei taju aega, isikuid, kohta, teadvusel, viimase 24-tunni sündmusi ei mäleta, koordinatsioon väga häiritud, käitumine rahutu, higistamine, nutmine, ärritumine, ründav käitumine; -08.0X2020 SA Läänemaa Haigla patsiendikaart nr R203864 /kd II tl 7-9/, mis näitab, et R E on 08.0X2020 kell 23.00 politsei poolt toodud haiglasse, leitud ema poolt tänaval tugevas alkoholijoobes. Saabudes tugevas alkoholijoobes, rahutu, agressiivne, ropendab, sülitab. Ema loal fikseeritud voodile. Diagnoos alkoholimürgistus, alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, äge intoksikatsioon. Lahkus 09.06 kell 03.03. -10.0X2020 vaatlusprotokoll /kd II tl 10/ - vaadeldud on politseiametniku rinnakaamera salvestust, kust on näha, et 08.0X20 kella 22.33 - 22.38 R E magab rohu sees, on kuulda politseinike vestlust R Eiga ja tema paigutamist politseibussi. Teisel salvestusel on 08.0X20 kella 22.59 - 23.20 R Ei toimetamine SA Läänemaa Haigla EMOsse ja R Ei käitumine haiglas. 2 4-20-2596 Kohus leiab, et kirjeldatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et R E on toime pannud talle väärteoprotokollides süüks arvatud teod, s.o tarvitas alaealisena alkoholi ja rikkus sellega AS § 4X R Ei poolt toime pandud teod täidavad AS § 71 sätestatud teokoosseisu, teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et R E pani talle süüks arvatud väärteod toime otsese tahtlusega, ta teadis, et ei tohi alaealisena alkoholi tarvitada, kuid tegi seda ikka, selgitades, et tarvitab alkoholi igavusest. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et R E on talle süüks arvatavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et R Ei poolt toime pandud teod vastavad AS § 71 sätestatud väärteole, teod on õigusvastased ja ta on nende toimepanemises süüdi. 2. Mõjutusvahendi kohaldamine Kohtuväline menetleja on taotlenud väärtegude toimepanemise eest kohaldada R Eile

§ 87

lg 2 p 8 kohaldatud mõjutusvahendit, s.o kinnisesse lasteasutusse paigaldamist /tl 2-4 I kd, tl 3-4 II kd/. R E on 15 aastane ja elab XXX Vallas, XXX alevikus aadressil XXX koos ema E Ii, YYY ja ZZZiga. R isa lapse kasvatamisel ei osale. R E on XXX kooli X. klassi nimekirjas ja käesoleval 2019/2020 õppeaastal on R E kolmandat korda X.klassi nimekirjas ning käinud koolis vaid ühel päeval, s. o 8. oktoobril 2019. R Eile on 24.01.20120 kohtuotsusega kohaldatud mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule tähtajaga 1 aasta ja tal on kohustus mitte tarvitada alkoholi ning põhihariduse omandamise eesmärgil jätkata õpinguid XXXi (või mõne teise lapsevanema, lastekaitse spetsialisti ja kriminaalhooldusametniku ühise otsuse alusel valitud õppeasutuse) kuuendas klassis ja täitma koolikohustust ning lõpetama X klassi õigeaegselt, kuid mitte hiljem kui 31.08.

  1. a, misjärel alates 01.09.2020 jätkama õpinguid Y klassis ja täitma koolikohustust. R E ei suuda täita kohtu poolt kehtestatud lisakohustust ega lõpeta X klassi hiljemalt 31.08.
  2. Koolikohustuse mittetäitmist on R E põhjendanud laiskusega, leides, et koolis käimine ei anna talle elus midagi juurde. Samuti on R E rikkunud taaskord kriminaalasja nr 1-20-100 raames määratud kontrollnõuded, pannes toime uued väärteod alaealisena alkoholi tarvitamise näol. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga kolm korda sama teo eest, s.o. alaealisena alkohoolse joogi tarvitamine. Isikul on tasutud üks trahv. Ka kohus on väärteomenetluse raames R Ei suhtes kohaldanud mõjutusvahendina hoiatust alaealisena alkoholi tarvitamise eest. Käesolevates asjades on R E alaealisena rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. 08.0X2020 sattus R E taas kord haiglasse, võeti vereproov, etanooli tase oli 3,38 g/l kohta. Tegemist 3 4-20-2596 on raske joobega. Samuti on R Eile 22.07.2020 koostatud järjekordne väärteoprotokoll alkoholi tarvitamise eest. Seetõttu saab järeldada, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. R Eiga on korduvalt räägitud alkoholi keelatusest ja kahjulikkusest, ta saab aru teo lubamatusest ja ohtlikkusest. R E on alkoholi tarvitamise tagajärjel sattunud kahel korral haiglasse ning ise kogenud alkoholi tarvitamise tõsiseid tagajärgi. Menetlusaluse isik on oma ütlustes öelnud, et kahetseb pigem politseile vahelejäämist, mitte alkoholi tarvitamist kui enda tervist kahjustavat tegevust. Tegemist ei ole kerge süüteoga. R E pani selle süüteoga taaskord ohtu oma elu ja tervise. 10.05.2020 peale esmaste menetlustoimingute tegemist viidi politsei poolt R E koju, anti emale üle. Samal õhtul sai politsei väljakutse, R E oli emale kallale läinud. Kriminaalmenetlust ei alustatud kuna ema keeldus oma poja vastu ütlusi andmast. R E toimetati XXX hoolekandekeskusesse, kuna ta oli ohtlik nii endale kui teistele, käitumine oli ettearvamatu. Väärteotoimikusse on lisatud XXX Vallavalituse arvamus ja iseloomustus menetlusaluse isiku kohta ning kirjeldus tegevustest, kuidas kohalik omavalitsus on kasutanud erinevaid meetmeid R Ei mõjutamiseks. Seni on olnud kõik mõjutused tulemusteta, kuna R E ei ole huvitatud ja on keeldunud abi vastuvõtmisest. Lisaks on kasutatud meetmetest rajaleidja koolivälist nõustamismeeskonda, vestlus lapse ja vanemaga, õpilaskoduga kooli suunamist, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogilist abi, õpiabi, võrgustikukohtumisi, kodukülastusi, psühhiaatrilistele uuringutele suunamisi, psühhiaatri vastuvõtule minekut, kus R E käis ühe korra ja edaspidi keeldus minemast. Lisaks kriminaalasjas määratud käitumiskontroll. XXX Vallavalitsus on teinud päringu Sotsiaalkindlustusametile arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Sotsiaalkindlustusamet toetab R Ei suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist. Kohtuväline menetleja leiab, et senini kasutatud mõjutusvahendid ei motiveeri R Eit loobuma senistest harjumustest, üldkasuliku töö tegemisest on keeldunud, ei viitsi seda teha. R E ei ole täitnud kaks aastat koolikohustust ja ema ei suuda tagada R Eile turvalist ja toetavat kasvu- ja õpikeskkonda, kuna vanemal puuduvad nii oskused kui ka motivatsioon, et tagada poisile režiim ning kord. Alkoholi tarvitamise tagajärjel on R E sattunud kolmel korral (17.04.2019, 09.03.2020, 08.0X2020) tugeva alkoholi mürgistusega haiglasse. SA Läänemaa Haigla epikriisidest nähtub, et R E on alkoholi tarvitades agressiivne, joove on olnud Glasgow koomaskaalal 8, mis on väga tõsine teadvusehäire, viibinud intensiivravi osakonnas, avastatud labakäel lõikumisjäljed. R E on alkoholijoobes ettearvamatu käitumisega ja agressiivne, mille tulemusena on ta läinud oma emale E Iile kallale. Kinnise lasteasutuse teenus tagab R Eile struktureeritud keskkonnas eakohase arengu. Kinnine lasteasutus toetaks R Ei psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivaid muutusi, mis võimaldavad isikul pärast teenuse lõppemist tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumisega. R E ei saa lõpuni aru oma tegude tõsidusest, seades järjepidevalt oma käitumisega oma elu ohtu. R E on abivajav laps, kelle mõjutamiseks seaduskuulekale teele tuleb kasutusele võtta karmim mõjutusvahend., s.o kinnisesse lasteasutusse paigutamine. 4 4-20-2596 R Ei seaduslik esindaja E I avaldas kohtus, et R päris tihti tarvitab alkoholi, see hakkas juba 13-aastaselt pihta. Nüüd esmaspäeval oli uus alkoholi tarvitamine. Haiglas on ta olnud juba kolm korda seoses alkoholi mürgistusega. On temaga rääkinud alkoholi tarvitamisest, ta ei suhtle üldse, kehitab õlgu. Viimane kord oli pikk vahe, peale seda, kui rihmadega kinni pandi, siis oli tükk aega vahet, siis nüüd oli esmaspäeval uuesti. Ta ei lähe kooli. Ajas ta hommikul üles, et bussi peale läheks, ta läks bussi peale ja siis tuli tagasi. XXX koolis hakkas see kooli asi pihta, siis sai XXX ta panna, et ta siis on seal ühiselamus ja seal paigal, et käib siis koolis, aga see ei sobinud, et siis käib bussiga XXX, aga ei sobinud ka see. On käinud ümarlauas, psühholoogid, psühhiaatrid läbi, midagi pole aidanud. R E on öelnud, et ta ei viitsi koolis käia. On küsinud, mis ta oma tulevikuga soovib teha, tema põhivastus on " ei tea". Mitte ükski abinõu ei ole tema suhtes tulemusi andnud. Muutub alkoholi tarvitanuna närviliseks, kedagi ei kuula. 10.05 oli R E agressiivne tema suhtes ja sellepärast politsei ta ära viis. Talle pakuti psühhiaatriahaiglasse minna nädalaks ajaks, see oli seoses T kooli minemisega, ta ei olnud nõus. Nüüd ongi ainult see Maarjamaa Kolleegium. Tavakooli ta ei lähe. On politsei taotlustega nõus, et ta sinna saadetakse, muidu ta lihtsalt joob ennast surnuks. XXX Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Lisett Randlepp avaldas kohtus, et alustas tööd R Eiga
  3. aastal, enne seda oli juba eelmisele lastekaitse spetsialistile tuttav. Probleem oli koolikohustuse mittetäitmine, oli saadetud ta juba XXXi, R E ei käinud koolis. Tegi kodukülastusi, tegid koosolekuid kooliga, XXXi sotsiaalpedagoog I J ja politsei. Leidis, et R E vajaks psühhiaatrilisi uuringuid depressiivsuse tõttu. R E ei olnud nõus minema, siis tegelesid edasi vanema ja lapsega. Tekkisid probleemid alkoholi tarvitamisega, narkootikumide tarvitamisega, suitsetamisega. On teinud politseiga korduvalt kodukülastusi. Vanemal on palunud ka, et ta vestleks R Eiga - tema vanuses laps ei tohi selliseid asju tarvitada, ta on koolikohuslane ja oli näha, et laps vajab abi, sest olid depressiivsed nähud ja last ei sa jätta sinapaika, last peab aitama. R E keeldus psühholoogi, psühhiaatri juures käigust, lubas kodust ära joosta. 2019/2020 õppeaastal R E ei käinud koolis, aina rohkem tuli meile teateid PPAst abivajava lapse kohta, kes on tarvitanud alkoholi ja tubakatooteid. Ikka kodukülastused, vestlused, kohtumised. Viimasel ajal on R E ennast paaril korral nii purju joonud, et on sattunud haiglasse, siis võrgustikuga on arutanud, et kas R Eile oleks õige kinnise lasteasutuse teenus. Eelmiselt kohtuistungilt tuli hoiatus, siis plaanisid T, sõltuvusravi ja käitumiskontrolli ja ka psühholoogilist abi. Kuna
  4. mail, kui tegid kodukülastust, siis R E oli väga kinnine, väga endasse tõmbunud, teda ei huvitanud midagi, ta ei tahtnud abi saada, ei põhjenda midagi. Tle saab minna vabatahtlikult, R E keeldus uuringutest, püüdsid teda veenda, kuid vestluse tulemusel selgus, et ta ei taha üldse mingisugust abi. Tutvustasid talle ka kinnise lasteasutuse teemat, siis sai teatavaks, et politsei kaalub mõjutusvahendina kinnise lasteasutuse teenust. Kinnise lasteasutusega paralleelselt saab kohaldada ka pereteraapiat, Hetkel on kõige parem ja turvalisem R Eil viibida kinnises asutuses ja teha mitmedimensioonilist teraapiat, kuhu Maarjamaa Hariduskolleegium ise suunab, nad teevad rehabilitatsiooniplaani. KOV võttis seisukoha - toetab politsei taotlust / tl 21- 25 I kd/. Kõik abinõud, mis on saanud rakendada, need pole tulemust andnud. See on R Ei enda elu ja tervise suhtes 5 4-20-2596 kõige õigem. KOV ise ei ole kohtule taotlust esitanud R Ei kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks, sest võrgustiku kohtumisel said teada, et politsei sellise taotluse kohtule teeb. Vahepeal on R Ei kohta tulnud veel üks abivajava lapse teade, oli üks alkoholi tarvitamine. R E asus õppima XXXi X. klassis
  5. septembril
  6. aastal. Enne seda õppis ta XXX Gümnaasiumi X. klassis. Kooli vahetuse oli tinginud koolikohustuse mitte täitmine ja madal õppeedukus. XXXis alustas ta
  7. a sügisel uuesti X klassi, sest see jäi XXX Gümnaasiumis lõpetamata /kd I tl 44-45/. XXXi sotsiaalpedagoog I J avaldas kohtus, et R E on olnud XXXi õpilane alates septembrist 2018, algselt elas õpilaskodus. Aga 2018/ 2019 õppeaasta lõpus loobus õpilaskodu kohast ja pärast seda ta enam ka kooli ei tulnud. Viimane õppeaasta, 2019/2020, käis koolis ühe päeva. On kohtunud emaga, kohaliku omavalitsuse töötajaga. R E ütleb, et ta ei viitsi koolis käia. Kui ta käis koolis, õpitulemused olid rahuldavad. Võrreldes XXX kooliga oli tal toimetulek oluliselt parem. Korrarikkumisi ei olnud, üks suitsetamisega patustamine oli. Ebaõpilaslikku käitumist tundides, vahetundides ei olnud. Õpetajatele ta jätis pigem vaikse poisi mulje. Ta ise ütles, et talle kool meeldib, aga ta ei taha kodust eemal olla. On kohtutud inimestega, kes püüdsid R Ei aidata, aga koolikohustuse täitmist ei ole toimunud sel õppeaastal. Pärnu Maakohus 24.01.2020 kohtuotsusega nr 1-20-100 /kd I tl 63-73/ mõistis R Ei süüdi

§ 121

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, kohaldas

§ 87

lg 1 p 6 alusel R Ei suhtes alaealisele kohaldatava mõjutusvahedina käitumiskonrollile allutamist vastavalt

§ 75sätestatule tähtajaga 1 aasta.

Kriminaalhooldaja Tiia Üksik avaldas kohtuistungil, et ei ole oma pikkade tööaastate jooksul näinud nii ükskõikse suhtumisega hooldusalust, noort inimest. Kontrollnõuete täitmist alustas ta korrektselt, kontakti loomine õnnestus, aga teha temaga sisulist tööd osutus päris raskeks. Tahtis teha temaga sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, siis tekkisid tõrked, R E ei tulnud programmi, väljendas vastumeelsust ja lõpuks keeldus täiesti. Koolikohustuse täitmisest ei tulnud üldse midagi välja, sest kogu õppeaasta vältel käis ta koolis ühe päeva. Vestles temaga, et selline haridus ei garanteeri talle tööd, mille peale ta vastas, et ta ei viitsi koolis käia. Lisandusid alkoholi tarvitamised, ütleks, et need alkoholi tarvitamised on kuritarvitamised, joobed on olnud suured, ta on sattunud lausa kiirabisse. Vestlus alkoholi kahjulikkusest tervisele, noorele inimesele, see ei ole viinud tulemuseni. Alkoholi meeldib talle, ta on seda öelnud. Samas on ta aus poiss, tunnistab oma rikkumisi. Psühhiaatri poole on pöördunud järelpäringuga, vastas kirjalikult, et ta pigem näeb, et vaja on noorele inimesele režiimi, et keegi suudaks teda pidevalt jälgida. Kriminaalhooldus ei ole oma eesmärki siiamaani täitnud, seetõttu tegi ka kohtule esitatud erakorralises ettekandes ettepaneku kinnisesse lasteasutusse suunata. Võrgustikuga on tihe koostöö ja teab, et ka politsei on sellesisulise taotlusega kohtusse pöördunud. R E ütles kohtuistungil, et läheb Maarjama Hariduskolleegiumisse. XXX Vallavalitsus on politseile edastanud oma seisukoha R Ei kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks /kd I tl 21-25/. R E elab XXX Vallas, XXX alevikus aadressil XXX. R E elab koos ema E Ii, YYY ja ZZZ. R Ei isa lapse kasvatamisel ei osale. 6 4-20-2596 Esimesed õpiraskused ilmnesid R Eil 3.klassi lõpetades, alates 4.klassist oli noormees mitmes aines suvetöödel. 5.klassi lõpus jäi poiss matemaatikas suvetööle, viidi hiljem puuduliku hindega üle Xklassi. Xklassis muutusid õppetulemused veel halvemaks seoses suurenenud puudumiste hulgaga, mistõttu tekkisid õppetöös suured lüngad. Esmased teated R Ei koolikohustuse mittetäitmisest, pidevatest hilinemistest ning koolitundidest ära jooksmised jõudsid kohaliku omavalitsuseni XXXaasta kevadel. Tollel hetkel põhjendas vanem koolile vaid osaliselt oma poja puudumisi ning sageli tagantjärgi. Lapse ja lapsevanemaga vestlesid tol hetkel nii klassijuhataja kui kooli õppealajuhataja. Kooli sõnul oli lapsevanemaga keeruline ühendust saada ning vestlustes oli nii tema kui laps antud probleemküsimustes ükskõikne ning ei mõistnud olukorra tõsidust. 2017.aasta sügisel suunati R E Rajaleidja keskusesse õppenõustamistele, kus soovitati talle koostada raskusi valmistavates ainetes individuaalne õppekava, mida kool ka rakendas. Täiendavalt rakendati õpiabi kahel päeval nädalas. Õpetajad on toonud õpilase iseloomustustes välja pideva unisuse, tähelepanu hajumise ning pidevate asendustegevuste otsimise õppetundide ajal. Xklassi kevadel arenguvestlusel väljendas õpilane, et teda ei huvita asjade edasine käik ning ta ei taha enam õppida (lisa kd I tl 26-31). 2018.aasta sügisest asus XXX sotsiaalhoolekande osakonna suunamisel R E õppima XXXi Xklassi ja talle eraldati ka koht kooli õpilaskodus, et toetada õppimist ja vähendada koolist puudumisi /tl 32-34 I kd/. Õpilaskoduga kooli suunamise põhjuseks oli vanema suutmatus tagada lapse koolikohustuse täitmine. Kohe õppeaasta algul saabusid kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistile teated kooli sotsiaalpedagoogilt R Ei puudumistest ja õpilaskodust omavoliliselt lahkumistest. XXX suunas poisi koolipsühholoogi vastuvõtule. R E käis seal ühe korra, aga kuna ei uskunud, et psühholoogi juures käimisest võiks talle abi olla, siis rohkem ta nõus kohtuma ei olnud. XXXi sotsiaalpedagoog ja R Ei klassijuhataja vestlesid korduvalt poisiga ning selgitasid koolis käimise ja hariduse tähtsust, kuid ka see ei andnud tulemust. Alates

  1. aprillist 2019 R E enam õpilaskodus ei viibinud ning ema ei pidanud vajalikuks õpilaskodu koha eest tasu maksmist ning tegi avalduse R Ei õpilaskodu õpilaste nimekirjast välja arvamiseks. Peale õpilaskodu koha loobumist ei käinud R E enam kordagi koolis. XXXi iseloomustus /tl 44-46 I kd/. R Eil on olnud kokkupuuteid politseiga koolikohustuse mittetäitmise, teiste vara lõhkumise, alkoholi-, tubaka- ja narkootiliste ainete tarvitamise ja vägivaldse käitumise tagajärjel /tl 18-20 I kd/. XXX lastekaitsespetsialist on korduvalt korraldanud võrgustikukohtumisi, kus on osalenud laps ja lapsevanem, kooli esindajad ja piirkonnapolitseinikud. Lastekaitsespetsialist on teostanud kodukülastusi koos võrgustike liikmetega ning sõlminud ema ja lapsega kokkuleppeid, kuid kokkuleppeid R E täitnud ei ole. R Eiga on vesteldud korduvalt hariduse tähtsusest, keelatud ainete tarvitamise kahjulikkusest ning tehtud perega kokkuleppeid psühhiaatrilisele ravile minekuks, kuid R E on vestlustel olnud ükskõikne abi vastu võtmise suhtes ja tugevalt vastu psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõttudele minemast. On tehtud kokkuleppeid, et R E käib koos emaga iganädalaselt lastekaitsespetsialisti vastuvõtul. Esimesed kaks korda ilmus R E koos emaga kohale. Kuna emale järgmine kohtumise aeg ei sobinud sest pidi tööl olema, siis leidis lastekaitsespetsialist, et R E võiks üksi tulla, kuid poiss ei ilmunud kohale. Lastekaitsespetsialist helistas R Eile, kuid vestluses oli poiss üleolev ning teavitas, et tema ei viitsi tulla, lepiti uus kohtumine, kuid ka selleks ajaks R E kohale ei ilmunud, kolmandal korral soovis Lastekaitsetöötaja teostada kodukülastuse, kuid keegi ei ilmunud R Ei elukoha uksele. 7 4-20-2596 Vanema oskused ning motivatsioon on vähene, et tagada poisile režiim ning kord. Samuti on vanema poolt puudulik piiride seadmine ning õppimise toetamine ja kõrvalabi. Lastekaitsespetsialisti hinnangul on koostöö vanemaga võimalik vaid siis, kui vanem tööl ei ole. Kui vanem tööl viibib, siis ei ole tal võimalik R Ei tegusid kontrollida ja suunata. R Ei ema on kohtumistel tihti öelnud, et ei saa poisiga hakkama, poiss ei kuula tema sõna ja teeb mida ise soovib. Lastekaitsespetsialist on palunud ka vanemal igakordselt R Eiga vestelda, kuid see ei ole samuti tulemust andnud. Vestlustel kriminaalhooldajaga on XXX vallavalitsusele teada, et R E on suunati kriminaalhooldusele alates 11.02.2020 ja talle on kohaldatud kohtu poolt mõjutusvahendina käitumiskontroll ning määratud täiendavaid lisakohustusi: mitte tarvitada alkoholi, mitte tarvitada ja omada narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, põhihariduse omandamise eesmärgil jätkata õpinguid XXXis (või mõnes teises õppeasutuses VI klassis ja täita koolikohustust ning lõpetada VI klass õigeaegselt, kuid mitte hiljem kui 31.08.2020, misjärel alates 01.09.2020 jätkama õpinguid VII klassis ja täitma koolikohustust), mitte viibida väljaspool kodu ilma täiskasvanud saatjata kella 23.00 kuni 06.00-ni. Lisaks peab R E täitma kontrollnõudeid ja ilmuma perioodilisele registreerimisele kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel esimesel poolaastal sagedusega 2 korda kuus. Kriminaalhooldaja sõnul on R E täitnud registreerimisnõudeid korrektselt (lisa kd I tl 82). R E on käesoleval õppeaastal käinud koolis vaid ühe päeva (8.oktoober), on ilmselge, et R E ei suuda täita kohtu poolt kehtestatud lisakohustust ning lõpetada x klass hiljemalt 31.08.
  2. Samuti on R E korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning kriminaalhooldaja on poisile koostanud kaks kirjalikku hoiatust. Teadaolevalt tarvitab R E pea igapäevaselt alkoholi- ja tubakatooteid, pannes sellega ohtu enda heaolu ja tervise. Ema sõnul on R E tihti õhtuti koju tulles väga purjus, hommikuti ei mäleta R E eelmisel õhtul toimunud sündmustest midagi. Emale on teavitatud, et poeg magab kortermaja kõrval maas ning palutud poisile järele tulla. R E muutub alkoholijoobes vägivaldseks, on tõuganud ema ja venda, on endale ja teistele ohtlik. Politsei on R Eile korduvalt koostanud väärteoprotokolle tubakatoodete tarvitamise (08.02.2019; 11.03.2019; 14.03.2019), alkohoolse joogi tarvitamise (17.04.2019; 27.0X2019; 07.03.2020; 18.04.2020; 10.05.2020) ning ühel korral ka narkootilise aine THC tarvitamise (2X10.2019) pärast. 18.04.2020 avastatud R E vasaku labakäe nahalt lõikumisjälgi. R E on käinud koos emaga 16.03.2020 psühhiaater Riina Leinsalu vastuvõtul. Psühhiaatri hinnangul on R E kõigeeitaja: ei taha midagi, ei tea midagi ja ei huvitu millestki; ei plaani tööle minekut ja ei tea mida tahaks edaspidi teha enda eluga. Psühhiaatri hinnangul on vajalik R E suunata kinnise režiimiga kooli ja sealse tugipersonali tuge (eripedagoog, psühholoog jne). R E on psühhiaatrile avaldanud, et midagi halba alkoholitarvitamisest ei arva ning pigem on see huvitav (lisa kd I tl 39-40). 18.05.2020 teostas XXX Vallavalitsuse sotsiaalosakond R Ei elukohta kodukülastuse. XXX Vallavalitsuse sotsiaalosakond broneeris R Eile aja psühhiaatrilisteks uuringuteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse. Psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöötaja võttis emaga 18.05.2020 ühendust ning palus lapse tuua uuringutele 19.05.
  3. Ema vestles R Eiga ning R E keeldus uuringutele minemast. XXX Vallavalitsuse sotsiaalosakond teostas 18.05.2020 kell 16:20 kodukülastuse R Ei elukohta kindlustamaks, et laps vajalikku ravi saaks. Vestlus R Eiga loodetavat tulemust ei toonud, R E ei soovinud abi ning keeldus haiglasse uuringutele minemast. Põhjendades enda seisukohta sellega, et 8 4-20-2596 lihtsalt ei soovi minna ning mis temast edasi saab ei tea ja see olevat tema asi. Poiss selgitas, et mõistab, et seab enda tegudega ohtu nii iseenda kui ka teisi, kuid keeldus sellegipoolest pakutavast abist (psühhiaatrilistest uuringutest), (lisa kd I tl 51-52). Võrgustikuliikmetega on arutatud R Ei paigutamist sõltuvusprobleemidega noorukite ravikeskusesse „T noortekodu'' kuid viimasel kodukülastusel 18.05.2020 avaldas R E, et ei soovi mingisugust abi ning kuna „T noortekodu“ teenus on vabatahtlik, siis R Ei sinna suunata ei ole võimalik (lisa kd I tl 51-52). Sotsiaalhoolekande seaduse SHS § 1302 alusel paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Varasem osutatud abi (vestlused lapse ja vanemaga, õpilaskodu teenusele suunamine/õpilaskoduga kooli suunamine, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogiline abi, õpiabi, võrgustikukohtumised, kodukülastused, psühhiaatrilistele uuringutele suunamised, käitumiskontroll) ei ole toonud tulemust, R E on endiselt teistele ja eelkõige endale ohtliku käitumisega: -tarvitab igapäevaselt alkoholi, kusjuures on sattunud alkoholimürgistusega haiglasse 17.04.2019 SA KATRIN ŽOGOVA (Šapovalova) avaldus Läänemaa Haigla koostatud epikriis: joove Glasgow skaalal 8, sõnaline kontakt ebaadekvaatsed sõnad, vasakul labakäe nahal lõikumisjäljed; 09.03.2020 SA Läänemaa Haigla koostatud epikriis: patsient toodud politsei poolt tugeva joobe tõttu, käitumine agressiivne, desorienteeritud situatsioonis, viibinud intensiivravi osakonnas) lisa kd I tl 35-36); -alkoholijoobes ei ole jõudnud koju (maganud kortermaja nurgas maas- ohustanud otseselt enda tervist); -muutunud teiste suhtes vägivaldseks - 25.05.2020 saabunud PPA teade abivajava lapse kohta: alaealine R E läks kallale emale E Iile, R E eelnevalt viidud alkoholijoobes koju ning emale üle antud, R E toimetatud Haapsalu Politseijaoskonda ning edasi Haapsalu Hoolekandekeskusesse turvakodu teenusele - on kodus häält tõstnud, ema ja venda tõuganud(lisa kd I (lisa kd I tl 10-11, 14, 41-42). -lisaks ei täida R E koolikohustust, ei ole seda terve 2019/2020 õppeaasta teinud. Võib öelda, et 15-aastase poisi teadmised on
  4. klassi tasemel, kuna juba
  5. klassis viidi ta puudulike hinnetega üle X klassi, mida on pidanud läbima kahel korral, kuid seni tulemusteta. Seni kasutatud meetmed ei ole soovitud tulemust andnud ning eelpool toodu põhjal väidame, et võimalikud vähempiiravamad meetmed on perspektiivitud. R Ei hoiak enda elu ja tervise suhtes on ükskõikne, poisil puuduvad unistused ja väljavaated. Teda ei huvita milliseks tema tulevik kujuneb. R E on keeldunud kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatest teenustest ja abist, poisi hinnangul ta abi ei vaja ning on praeguse olukorraga rahul. Ta on ennast hävitava käitumisega ning lisaks puudub tal perepoolne toetus ja vajalik järelevalve. Peresisesed suhted on muutunud niivõrd konfliktseks koos elades. Eeltoodust tulenevalt toetab XXX Vallavalitsus Politsei- ja Piirivalveameti taotlust kohandada R Ei suhtes mõjutusvahendina kinnise lasteasutuse teenust. Juhul, kui kohus rahuldab Politsei- ja Piirivalveameti taotluse kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks on oluline, et R Ei ja perekonna stabiilne kontakt ja mõlema osapoolega töö jätkuks. Et tagada pere valmisolek, toimetulek ka peale kinnise lasteasutuse teenust on 9 4-20-2596 XXX Vallavalituse eesmärk jõustada lapsevanemat, et R E saaks naasta perre ning eelpool kirjeldatud teod ei korduks. Sotsiaalkindlustusamet on andnud XXX Vallavalitsuse taotluse /tl 55-62 I kd/ alusel arvamuse R Eile lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta /kd I tl 87-88/: R E on 15-aastane noormees, kes elab koos oma ema, YYY ja ZZZga. R E on juba kolmandat aastat järjest Xklassi õpilane. Noormees ei ole õppetöös osalenud praegu juba neljandat aastat, kuivõrd 5.klassist viidi noormees üle Xklassi puudulike hinnetega. R E asus AAAi Xndasse klassi 2018.aastal. Ennem seda oli tal jäänud Xklass XXX Gümnaasiumis lõpetamata ning kooli vahetuse tingis koolikohustuse mitte täitmine ja madal õppeedukus. AAAi õppima asudes oli R Eil võimalus elada kooli perioodil õpilaskodus, et toetada õppimist ja vähendada puudumisi. Lapse õpimotivatsioon ja harjumus oli väga madal. Üsna kooliaasta algul hakkas aga R E õpilaskodust ja koolist omavoliliselt lahkuma ning tekkisid puudumised (nt 21.11.19; 29.11.19; 0X12.19 jne). Õpilasel oli kooliaasta lõpuks puudumisi 215 ning jäi õppenõukogu otsusega klassikursust kordama. 17.12.2018 toimunud võrgustikukohtumisel, milles osales ka R E, olid lapse ainukesed vastused võrgustiku küsimustele „ma ei tea“, „ma ei viitsi“, „mind ei huvita“, mis peegeldab depressiivsust ning seda, et noormees ise on juba mõnda aega alla andnud. Psühhiaatri juurde minekust noormees aga keeldus ning lubas emale kodust ära joosta, kui teda sinna suunatakse. Järgmisel õppeaastal, 2019/2020, jõudis R E kooli vaid ühel päeval, mil tegi ilusti õppetöös kaasa. Koolis ja õppetöös mitte osalemist põhjendas noormees sellega, et ta lihtsalt ei viitsi, ei taha, ei jaksa ning tal ei ole koolis enam sõpru. Seega jäi Xklass lõpetamata ka sellel õppeaastal. Sellisel määral õppetöös mitte osalemine seab tugevalt ohtu lapse arengu. Praeguse olukorra jätkudes ning õpiharjumust mitte kujundades ei omanda noormees põhiharidust. Emal ei ole poisi suhtes vanemlikku autoriteeti ega ühtegi vahendit poisi mõjutamiseks. Laps lihtsalt ei aktsepteeri ema. Politsei- ja Piirivalveameti registris on R Ei osas registreeritud
  6. aasta seisuga 16 juhtumit. PPA infopäringu vastusest nähtub, et noormees tarvitab tubakatooteid ja alkoholi. Alkoholi tarvitades on R Eile kahel korral kutsutud kiirabi, mis näitab, et noor on alkoholi tarbides pannud ohtu oma elu ja tervise. Nt 17.04.2019 oli toona xx aastane R E joonud alkoholi, oksendanud, ta oli loid ning esines tasakaaluhäireid sellisel määral, et kohale kutsuti kiirabi, kes toimetas poisi haiglasse uuringutele. Noormehe suures koguses alkoholi tarvitamine jätkub ka praegu: 07.03.2020 tarvitas R E samuti alkoholi, millest sai tugeva mürgistuse ning politsei toimetas lapse kiirabisse; 08.0X2020 oli noormehel suur joove, poiss ei olnud kontaktivõimeline, ei suutnud allkirja kirjutada ning patrull pidi kohandama sundviimist, kuna noormees muutus agressiivseks. R Eil on olnud joobest tingituna tõsine teadvushäire, ta on viibinud intensiivravi osakonnas ning noormehe labakäelt on avastatud lõikumisjäljed. Laps on tugeva alkoholijoobe tõttu jäänud õue magama – ta on maganud kortermaja nurgas maas ning on olnud suur tõenäosus alajahtumisele. Sellega on pannud tugevalt ohtu oma tervise ja elu. Lisaks on noormees tarvitanud ka narkootikume (2X10.2019 kanep). Lisaks sellele, et R E on alkoholi tarvitades pannud ohtu iseenda elu ja tervise, paneb ta ohtu ka teiste tervise, sest muutub alkoholi tarbides agressiivseks. Nt 10.05.2020 oli R E 10 4-20-2596 viidud alkoholijoobes politsei poolt koju ning emale üle antud. Kodus olles läks noormees emale selliselt kallale, et emal tuli kutsuda politsei. R E on tekitanud teistele kehavigastusi. Nt on tunginud koos teistega kallale teisele kodanikule, tõuganud ta pikali ning peksnud teda käte ja jalgadega näo ja ülakeha piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja lühiajalisi tervisekahjustusi (24.08.2019). Samuti on noormees hammustanud omavahelise tüli käigus oma venda pöidlast, tekitades kehavigastuse, haava ja füüsilise valu (24.09.2019). Need intsidendid näitavad, et R E on ohtlik nii iseendale kui ka teistele, pannes agressiivseks muutudes ohtu teiste inimeste elu ja tervise. STAR toimingute väljavõttest nähtub, et lastekaitsespetsialist on teinud tihedat koostööd erinevate võrgustikuliikmetega ning lapse ja emaga. Korduvalt on korraldatud võrgustikukohtumisi, sõlmitud kokkuleppeid lapse ja vanemaga, mida täidetud ei ole. Lastekaitsespetsialist on teostanud kodukülastusi, mille käigus on korduvalt vestelnud nii R Ei kui tema emaga hariduse tähtsusest, keelatud ainete tarvitamise kahjulikkusest ning teinud perega kokkuleppeid abi vastu võtmise ja psühhiaatrilisele ravile mineku osas. Noormees on enamasti olnud ükskõikne ja tugevalt vastu psühhiaatrilise ja psühholoogilise abi kasutamisele.
  7. aasta alguses määrati R Eile kriminaalmenetluse käigus käitumiskontroll, mille raames pidi noormees käima regulaarselt kriminaalhooldaja vastuvõtul. Samuti oli kohtu poolt kohustus koolis käia, kohustus psühhiaatri juurde uuringutele minna ning alkoholi-, tubaka- ja narkootiliste ainete keeld. Sellest hoolimata ei ole R E kooli läinud, sellel ei ole noormehe sõnul enam mõtet. Kriminaalhooldaja juures käib korrapäraselt ning ema pandud psühhiaatri vastuvõtule läks samuti poiss kohale. Alkoholi tarvitamisega R E aga olenemata kohtu keelust siiski jätkas ning jõudis ema sõnul koju sageli nii, et ei seisnud püsti. R Eile on olnud broneeritud aeg psühhiaatrilisteks uuringuteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse. Ta ei olnud nõus ravil osalema ning ema tühistas aja. Kriminaalmenetluse käigus kohtuotsusega kohustatud psühhiaatri vastuvõtule R E läks ning psühhiaatri hinnangul on laps „kõige eitaja“. Psühhiaatri hinnangul on vajalik noormees suunata kinnisesse kooli, et pakkuda talle sealse tugipersonali tuge. Uuesti keeldub laps vastuvõtule minemast. 18.05.2020 vestles lastekaitsespetsialist ja sotsiaalosakonna juhataja lapsega psühhiaatrilistele uuringutele minemisest. Laps ei olnud nõus abi vastu võtma, oli heitunud ja ükskõikne. Kohtumisel selgitati ka kinnise lasteasutuse teenuse võimalust ühe abistamise meetmena. Selle osas oli laps samuti ükskõikne. Samuti proovis R Eile abi osutada koolipsühholoog, kelle juures noormees käis ühel korral, kuid loobus teenusest, sest tundis, et sellest ei ole kasu. R Ei puhul ei ole kasutatud mitmedimensioonilist pereteraapiat, mis on sageli üheks meetmeks enne kinnise lasteasutuse teenust, kuid tulenevalt sellest, et R E on talle pakutava abi osas väga tõrjuv, noormees tarvitab liigselt alkoholi ning seab pidevalt ennast ohtu, ei ole nimetatud programmi võimalik rakendada olukorras, kus poiss on vabaduses. Kokkuvõtvalt võib öelda, et R E on seadnud õppetöös mitte osalemisega tugevalt ohtu oma arengu ning ilma kinnise keskkonnata on ebatõenäoline, et laps kooliteed üldse enam jätkaks. Alkoholi liigtarvitamisega on noormees korduvalt ohtu seadnud oma elu ja tervise ning kui olukord ei muutu, see jätkub. Lisaks on noormees seadnud agressiivse käitumisega ohtu teiste tervise. 11 4-20-2596 R E vajab kinnise lasteasutuse teenust, et pakkuda talle psühhiaatrilist ja psühholoogilist abi ning et laps oleks spetsialistidele abi pakkumiseks kättesaadav. Samuti on kinnine asutus eelduseks noormehe põhihariduse omandamisele. Kinnise lasteasutuse teenusel olles on lisaks psühhiaatrilisele ja psühholoogilisele abile oluline lapse ja ema kontakti säilitamine ja omavahelise suhte tõhustamine. Seega on kinnise lasteasutuse teenusel olles oluline rakendada mitmedimensioonilist pereteraapiat, ehitamaks üles ema ja lapse vahelisi suhteid ning toetada lapse naasmist teenuselt tavakeskkonda. Sotsiaalhoolekande seadus § 130-2 lg 1 järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt eelnevast toetab Sotsiaalkindlustusamet R Ei suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist. XXX Vallavalitsuse poolt esitatud materjalist ja STAR menetlusest nähtub, laps seab praegu ohtu oma arengu, tervise ja elu ning teiste inimeste tervise ning teda ei ole võimalik abistada vähem piiravate meetmetega. Kohtu seisukoht

§ 87

lg 2 p 8 järgi kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. SHS § 130-2 lg 1 kohaselt laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Kohus kuulas ära R Ei, kelle suhtes kohtuväline menetleja taotleb kinnisesse lasteasutusse paigutamist, tema ema, R Eiga kokku puutunud isikud – XXX Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti, XXXi sotsiaalpedagoogi, kriminaalhooldaja. Kohtule on esitatud XXX Vallavalitsuse seisukoht R Ei suunamiseks kinnisesse lasteasutusse, samuti toetab sotsiaalkindlustusamet R Ei suhtes tema vabadust piirava meetme rakendamist kuni üheks aastaks. Kaitsja leidis, et väärtegude toimepanemine R Ei poolt on tõendamist leidnud. Asjaolud kogumis – koolikohustuse mittetäitmine, psüühilise ravi vajadus, alkoholi probleemid näitavad, et võibki olla põhjendatud R Ei suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamine. Kuid käesolevas menetluses ei ole see taotlus õiguslikult põhjendatud. Üks tegu on toimunud enne eelmist , s.o 15.05 kohtuotsust kui kohus R Eit hoiatas, samuti on kriminaalhooldusametnik R Eile selle rikkumise eest teinud hoiatuse. Teise teoga (08.06) seoses on kriminaalhooldusametnik esitanud kohtule erakorralise ettekande ja selle lahendamisel võiks olla kohane kinnisesse lasteasutusse paigutamine. Tegevused R Eiga peale 15.05 kohtuotsust on puudunud. Ka mõjutusvahendi määramisel tuleb arvestada

§ 56

sätestatud karistuse mõistmise alused – R Ei süü ei ole nii suur (tarvitas alkoholi 12 4-20-2596 täisealisteega, endal ei ole võimalik alkoholi osta) ja eripreventiivne eesmärk ei tingi nende tegude eest kinnisesse asutusse saatmist. Kohus märgib, et seadus annab võimaluse suunata alaealine kinnisesse lasteasutusse nii

§ 87

lg 2 p 8 alusel kui ta on toime pannud väärteo või

§ 87lg 1 p 9 alusel kui ta on toime pannud kuriteo.

Kriminaalhooldusametnik on 10.07.2020 esitanud R Ei suhtes erakorralise ettekande /tl 103-104 I kd/, milles taotleb muuta R Ei suhtes kohtuotsusega nr 1-20-100 määratud mõjutusvahendit ja kohaldada mõjutusvahendina

§ 87lg 2 p 9 alusel kinnisesse lasteasutusse paigutamist.

Kohus ei ole selles asjas otsust teinud. Kohus leiab, et kumbki eelnimetatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise alus ei prevalveeri teise ees. Kohus, lahendades käesolevat väärteoasja, saab hoolimata R Ei suhtes erakorralise ettekande esitamisest, kohaldada R Ei suhtes vajadusel

§ 87

lg 2 p 9 sätestatud mõjutusvahendit kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et R Ei suhtes mõjutusvahendi kohaldamiseks esinevad

§ 87

lg 2 üldised alused – kohus leiab, et R Ei poolt jätkuv alkoholi tarvitamine kogustes, mis on tinginud tema viimise haiglasse, kus ta on vajanud intensiivravi, näitab, et ta ei saa aru, et ta alaealisena ei tohi alkoholi tarvitada, sest kahjustab tema tervist ja arengut, s.o ta ei saa oma teo keelatusest aru. Seda kinnitab R Ei poolt avaldatu, et talle maitseb alkohol ja ta joob, sest tal on igav.

§ 87lg 2 p 1-9 sätestab, milliseid mõjutusvahendeid on võimalik kohaldada.

Kohus on R Eit hoiatanud, peale mida on järgnenud uued rikkumised. Kriminaalhooldaja püüdis läbi viia käitumiskontrolli raames sotsiaalprogrammi, R E keeldus selles osalemast. Võrgustikus plaaniti R E sõltuvusprobleemile abi saamiseks saata T kooli, kus selliste probleemidega tegeldakse – sinna kooli saab laps minna vabatahtlikult, R E keeldus sellest. Psühhiaatri ja psühholoogi juurde minemast keeldub. Üldkasuliku töö tegemiseks nõusolekut ei ole andnud. Ema ei suuda tagada, et R E kodus viibiks –

  1. mail kui R E politsei poolt joobes olekus koju toodi, lahkus R E kodust. R E on keeldunud igasugusest koostööst, leides, et tal pole mingit abi vaja. R Eit aidata püüdnud ametnikud on leidnud, et R Ei koostöötahte puudumise tõttu ei ole võimalik teda kui abivajavat last aidata mingil muul moel kui ta tuleb paigutada kinnisesse lasteasutusse. Sellega on nõus ka R Ei ema. Kohus leiab, et nii linnavalitsus kui sotsiaalkindlustusamet on põhjendanud oma arvamust, et R Ei puhul esinevad SHKS § 130-2 lg 1 alused kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks, arvamuse kujunemine on arusaadav ja põhistatud lisatud tõenditega. Seisukohtades on antud ülevaade meetmetest, mida on püütud R Ei suhtes rakendada, et ta täidaks kohustust koolis käia ja ei tarvitaks alkoholi. Kohtule esitatud materjalid kinnitavad, et R E käitub oma elu, tervist ja arengut kahjustavalt ning ei ole nõus alluma ka meetmetele, mida on proovitud talle kohaldada. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid ning vallavalitsuse ja sotsiaalkindlustusameti seisukohad kinnitavad, et probleemid R Ei käitumisega jätkuvad ja muutuvad järjest tõsisemaks. Politsei on R Eit 2019.a kolmel korral karistanud alaealisena alkoholi tarvitamise eest. R E on kolmel korral viidud haiglasse tugeva alkoholimürgitusega. Samuti ei ole ta 13 4-20-2596 alkoholijoobes jõudnud koju ja on maganud kortermaja nurgas maas. R E on ise avaldanud, et teab, et ei tohi alkoholi tarvitada, kuid teeb seda igavusest. R E on jätkanud alkoholi tarvitamist ka peale seda, kui ta on alkoholimürgitusega haiglasse sattunud. Eelmine kord kui kohus arutas väärteoasja 4-20-1538, kohus 15.05.2020 otsusega lõpetas väärteomenetluse R E suhtes (väärtegu AS § 71 järgi) ja hoiatas teda /tl 100 I kd/. 15.05.2020 kohtuistungi protokollist /tl 101-102 I kd/ nähtub, et plaanis oli R Ei suunamine T kooli, kus tegeldakse alkoholisõltuvusega noortega. R E avaldas, et on nõus Tle minema, kuid ei ole nõus minema sellele eelnevale psühhiaatrilisele analüüsile. T kooli saab isiku suunata kui ta on sellega nõus. Tänaseks on selgunud, et R Eit ei ole võimalik T kooli suunata, kuna ta keeldub minemast PERH-i psühhiaatri vastuvõtule. Eelkirjeldatud sage alkoholi tarvitamine, pakutud abist keeldumine, koostöötahte puudumine alkoholiprobleemile lahenduse leidmiseks ilmselgelt ohustab R Ei elu ja tervist. R E ei ole õppetöös osalenud neljandat aastat, kuivõrd
  2. klassist viidi ta X klassi üle puudulike hinnetega. Käesoleval 2019/2020 õppeaastal jõudis R E kooli vaid ühel korral. Ema ei ole suutnud tagada, et R E koolis käiks. Koolis ja õppetöös mitteosalemist põhjendab R E sellega, et ta lihtsalt ei viitsi, ei taha, ei jaksa, koolis käimine ei anna talle midagi elus juurde. Aastate jooksul koolikohustuse mittetäitmine on selgelt ohtu seadnud R Ei arengu, tal puudub huvi hariduse omandamiseks, ütleb, et on igav ja aega sisustab alkoholi tarvitamisega. R E käitub alkoholijoobes olles agressiivselt ja seab sellega ohtu ka teiste inimeste elu ja tervise. Ta on käitunud agressiivselt oma emaga ja Pärnu Maakohtu 24.01.2020 kohtuotsusega nr 1-20-100 on ta süüdi mõistetud kehalistes väärkohtlemistes. Käesolevad väärteosündmused näitavad, et R E jätkab alkoholi tarvitamist. R Ei õigusrikkumisi ja ennast kahjustavat käitumist ei ole suutnud ära hoida ka inimesed, kes on temaga töötanud, loonud tema ümber tugivõrgustiku, kes on püüdnud teda toetada ja abistada õigete valikute tegemisel. R Ei suhtumine enda ellu ja tervisesse on ükskõikne ning ta ei pea abi vajalikuks. Kohus leiab, et praegune olukord ei võimalda piirata R Ei kahjustavat käitumist ega taga tema heaolu ega arengut. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et

§ 87

lg 2 p 8 alusel isikule mõjutusvahendi kohaldamisel tuleb lähtuda

§ 56

sätestatud karistuse mõistmise alustest.

§ 87

lg 2 p 8 ütleb selgesõnaliselt, et kinnisesse lasteasutusse paigutamisel tuleb järgida sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et täidetud on SHS § 130-2 lg 1 sätestatud eeldus R Ei kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks. Kohus nõustub linnavalitsuse ja sotsiaalkindlustusameti seisukohtades tehtud järeldustega, et R Ei käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise ja arengu ning ka teiste isikute elu või tervise. Seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada vähem piirava meetmega, kuna R E ei ole nõus ühelegi meetmele alluma ja leiab, et talle ei ole abi vaja ning keeldub koostööst. Kohus leiab, et R Ei puhul on vaja toetada tema psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad tal pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. Selline 14 4-20-2596 on SHS § 130-1 lg 2 kohaselt kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk ja seetõttu kohaldab kohus R Ei suhtes

§ 87lg 2 p 8 alusel mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist 1 aastaks.

Menetluskulud. Väärteoasjas on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 237,60 eurot, 97,20 eurot /kd I tl 90-93/, 282 eurot, kokku 616,80 eurot. Kuna R E on alaealine (VTMS § 19 lg 3 nimetatud isik), kelle puhul on alates kohtumentlusest kaitsja osavõtt kohustuslik ja ta ise ei olnud kaitsjat valinud, määras kohus talle VTMS § 22 lg 3 alusel kaitsja riigi kulul. Nimetatud alusel jääb kaitsja tasu ja kulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.