← Eesti

2-20-1891/6

Obsah (4)§ 407§ 468§ 164§ 187

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 04. juuni 202

§ 407lg 1, § 440 alusel.

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada K.P. hagi ühisvara jagamiseks R.P. vastu tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel, kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

  1. Jagada K.P. ja R.P. abielu ajal soetatud korteriomand, kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxxxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxx, selliselt, et jätta korteriomand R.P. ainuomandisse.
  2. Välja mõista R.P.`lt K.P. kasuks hüvitis summas 3000 (kolm tuhat) eurot.
  3. Kohustada R.P.`t ja K.P.`t andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses tahteavaldused järgmiste kinnistusraamatu kannete tegemiseks: 1) kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxxxxxx, aadressiga Xxxxxxxxxxx kinnistusregistri II jaos omanikukande kustutamiseks, mille kohaselt kustutatakse kinnistusraamatust (ühis) omanikuna sisse kantud R.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja 2) uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatusse R.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kinnistu ainuomanikuna. Kohtuotsus asendab tahteavaldused vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestatule.
  4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav (

§ 468lg 1 p 1 ja 2).

  1. Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte. 2-20-1891
  2. Jätta

§ 164lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: „kaja kautsjon, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasutakse“. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud

  1. K.P. esitas Pärnu Maakohtule 04.02.2020 hagi ning 30.04.2020 selle täpsustuse, mille kohaselt hageja, tuginedes Perekonnaseaduse § 35, § 37 lg 3,§ 211 lg 1 ja Asjaõigusseaduse § 77 lg 2, palub jagada xxxxxxxxxxx kuni xxxxxxxxxxx abielus olnud poolte, K.P. ja R.P. ühisvara hulka kuuluv, 05.05.1995.a soetatud korter (kinnistatud 10.03.2004) asukohaga Xxxxxxxxxxx, eriomandi ese eluruum nr x, registriosa nr xxxxxxxxxxx selliselt, et jätta korteriomand kostja R.P. ainuomandisse ning mõista temalt välja hageja K.P. kasuks hüvitis summas 3000 eurot ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus kannete tegemiseks, millega kustutatakse R.P. kui ühisvara omaniku kanne ning kantakse kostja kinnistusraamatusse sisse korteri ainuomanikuna. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu õiguslik põhjendus
  2. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja suhtes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1, kuna kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu 20.05.2020 kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas

§ 407lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega täies ulatuses. 2

(3)2-20-1891
  1. Kui enne 2010 soetatud ühisvara jagamist nõutakse pärast uue Perekonnaseaduse jõustumist
  2. juulil 2010, kohaldub ka varem soetatud ühisvara jagamisele PKS § 211 lg 1 tulenevalt alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus (vt ka nt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-42-13, p 9). PKS § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Poolte abielu registreeriti xxxxxxxxxxx, hagiavaldusele lisatud ostu-müügilepingu ja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt korter osteti 05.05.1995 ning kinnistati 10.03.
  5. Eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Riigikohus on korduvalt praktikas selgitanud, et vallasasjana ühisvaraks olnud korter on abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu (vt nt RKL nr 3-2-1-23-09 p. 13). Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete, s.o Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Riigikohus lahendis nr 3-3-1-82-15 p.22.2 on selgitanud, et kohtuotsus, millega kohus jätab ühisvarasse kuuluva kinnisasja ühele abikaasale, ei ole kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega. Seega on õiguslikult põhjendatud kinnistusraamatu kannete parandamise nõue tulenevalt AÕS § 65 ning omanike tahteavalduste asendamine kohtuotsusega Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt. Eeltoodud asjaoludel, tuginedes

§ 407lg 1, Perekonnaseaduse § 14 lg 1, § 35, § 37 lg 3, § 211 lg 1 ja Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 ning Ts

ÜS § 68 lg 5, kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus 4.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesoleval juhul on tegemist ühisvara jagamise nõudega, st hagilise abieluasjaga, milles ei nähtu mõistlikke põhjusi jagada menetluskulud

§ 164lg 1 sätestatust erinevalt.

Seda enam , et kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Seega tuleb menetluskulud asjas jätta poolte endi kanda. Selline on ka Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu 05.03.2014 otsus asjas nr 3-2-1-183-13 p 10). /Allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.