← Eesti

2-18-12722/34

2-18-12722 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-12722 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi T A hagi Narva li

§ 628

lg 5 peab töölepingu korral käsundiandja (tööandja) käsundisaajale (töötajale) hüvitama käsundi täitmisel tekkinud kahju, mis tulenes sellise käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohust või käsundiandja juhisest, välja arvatud juhul, kui tekkinud kahju tuleb katta tasu arvel või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida ei võinud vastavalt asjaoludele pidada käsundi täitmiseks vajalikuks. TLS § 40 lg 5 teise lause kohaselt eeldatakse, et töötajale makstud töötasu ei kata töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju. Hageja väitel põhjustas kostja kui tööandja hagejale kahju sellega, et valgustus töökohal oli puudulik ja selle tõttu hageja kukkus trepil. 4

(7)2-18-12722 Kooskõlas TLS § § 28 lg 2 p 6 on tööandja eelkõige kohustatud tagama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1 esimese lause kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Vabariigi Valitsuse
  1. juuni 2007 määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 8 lg 1 kohaselt peavad töökohad olema piisavalt valgustatud. Vaidlust ei ole, et trepp, kus hageja väitel hageja kukkus, oli valgustamata. Kohus järeldab, et kostja kui tööandja rikkus seadusest tulenevat kohustust tagada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning sellega rikkus kostja ka töölepingut. Lepingu rikkumise korral tuleb VÕS § 127 lg 2 kohaselt hüvitada üksnes kahju, mis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja mis VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt oli või pidi olema lepingut rikkunud poolele lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja kahju hüvitamise nõue on kooskõlas VÕS § 628 lg 5, kuna tuleneb töölepingu täitmisega tavaliselt seotud ohust ning kooskõlas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes, kostja kui tööandja on kohustatud tagama töötajale sellise töökeskkonna, mis ei põhjustaks töötajale tervisekahju. Tegu on kahjuga, mis tervisekahju põhjustamisel on lepingut rikkunud poolele ehk kostjal ettenähtav VÕS § 127 lg 3 mõttes. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt töölepingu rikkumine põhjustas hagejale kahju või mitte. Hageja väitel kukkus hageja Narva Jäähalli tagaosa trepil kella 20.20 ja 20.30 vahel, kui tööülesannete täitmisel laskus trepist alla teiselt korruselt esimesele kustutama jõulukuuse tulesid. Kukkumise tagajärjel sai hageja tervisekahju, väänas välja jala. Kostja esitas vastuväite, et hageja poolt väidetud ajal ja kohas hageja ei viibinud ja seega puudub põhjuslik seos hageja kahju ja kostja tegevuse vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel peab lähtuma conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Eeltoodust tulenevalt peab tööandjapoolne rikkumine olema põhjustanud töötajale kahju, st ilma tööandjapoolse rikkumiseta ei oleks hagejale kahjulikku tagajärgi saabunud ega kahju tekkinud. Hageja tõendab oma väidet ütlustega vande alla (t.l.-119). Hageja ütluste kohaselt tuli ta Narva Jäähalli tagaosa valgustamata trepist alla, et kustutada esimesel korrusel asuvast lülitist jõulukuuse valgustus. Pimedast trepist laskumisel hageja komistas ja kukkus ning väänas jala, mis lõpuks üles paistetas. Kukkumine toimus
  2. jaanuaril 2017 kella 20.20 ja 20.30 vahel. Hageja tõendist (t.l.19, tõlge t.l.-60) selgub, et jäähokitreener tõi võtmed valveruumi kell 22.15 ja hageja kui korrapidaja näitas talle paistes jalga, sealjuures rääkis, et murdis jala trepist laskudes. Tunnistaja Jakovlevi ütluste kohaselt (t.l.-120) helistas hageja peale kella 21 ja rääkis tunnistajale, et vigastas töökohal oma jalga pimedast trepist alla tulles, ei näinud, kuhu jalga toetada. Kostja esitas kohtule videovalve kaamera salvestuse trepilt, kus hageja väidetavalt pidi kukkuma (kostja 21.09.2018 vastuse lisa 1). Salvestus on tehtud
  3. jaanuaril 2017 kell 19.03 kuni 20.42, vastavad kirjed salvestuse aja kohta on ka videopildi ülaservas. Vaidlust ei ole, et valvekaamera reageeris liikumisele ja hakkas salvestama ainult liikuva objekti ilmumisel kaamera vaatevälja. 5
(7)2-18-12722 Seda kinnitab ka hoone akna taga liikunud autode salvestamine. Hageja vande alla antud ütluste kohaselt lahkus hageja valvelauast kell 20.
  1. Seejärel hageja kukkus trepil, tõusis püsti, kustutas kuuse tuled esimese korruse lülitist ja tuli tagasi valvelauda, kus kell näitas 20.
  2. Kohus järeldab, et hageja võis kukkuda trepil kell 20.20 kuni 20.30 ning valvekaamera oleks sellisel juhul pidanud hageja trepil liikumise ja võimaliku kukkumise salvestama. Kaamera salvestuse järgi alates kella 19.04 kuni 20.42 trepil ühtegi inimest liikumas näha ei olnud. Kohus ei loe tõendatuks hageja väidet, et valvesüsteemi kell oli erinev tegelikust kellaajast 15 minutit. Hageja tõendid (t.l.-83,84) näitavad aega, mis on määratud
  3. novembril 2018, mitte ajal, mil hageja väidetavalt kukkus ehk
  4. jaanuaril
  5. Samuti on valvemonitori aega võrreldud seinakella ja mobiiltelefoni järgi, milles aja näidu muutmine ei ole võimatu ning mida oli võimalik ka ilma eriteadmisteta teha. Kohus loeb valvekaamerate salvestused usaldusväärseteks tõenditeks, kuna need on saadud viisil, mis kajastab tegelikkust objektiivselt. Hageja ütlused on subjektiivsed, hageja on asjas kasu saav isik ning on võimalus, et hageja on oma ütlustes asjaolude käiku enda huvides muutnud või eksinud sündmuse kirjeldamisel aja ja kohaga. Hageja tunnistaja ja jäähokitreener kuulsid kahju tekitavast sündmusest hageja sõnade vahendusel, ei tunnistaja ega jäähokitreener sündmust ise oma silmadega pealt ei näinud. Võttes arvesse hageja ja kostja tõendid kogumis, järeldab kohus, et hageja ei ole tõendanud hagejale kahju tekitanud sündmuse toimumist hageja poolt väidetud ajal ja kohas. Kostja esitatud tõendid, valvekaamera salvestus, lükkavad ümber hageja väited, et hageja kukkus Narva Jäähalli tagaosa trepil kella 20.
  6. ja 20.30 vahel
  7. jaanuaril
  8. Kohus järeldab, et puudub põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel. Hagejale tervisekahju tekkimist ei põhjustanud kostja tegevus või tegevusetus ning seega ei vastuta kostja hagejale tekitatud kahju eest. Delikti alusel esitatud nõude osas märgib kohus, et VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1044

lg 3, lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest ka käesolevas peatükis sätestatud alustel.

§ 1045

lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1, kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning vastavalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kui hageja kas või ühte tingimust deliktilise vastutuse kohaldamiseks ei tõenda, ei vastuta kostja hagejale tekitatud kahju eest. Kohus tuvastas eelnevalt, et puudub põhjuslik seose kostja teo ja kahju vahel. Seega puudub üks deliktilise vastutuse aluseid ning olenemata teiste aluste esinemisest ei vastuta kostja hagejale tekitatud kahju eest. 6

(7)2-18-12722 Kohus järeldab, et kostja ei vastuta hagejale tekkinud tervisekahju eest, puudub põhjuslik seos hageja kahju ja kostja tegevuse vahel. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi hind Hageja nõuab kostjalt 244,41 euro varalise kahju ja 1000 euro mittevaralise kahju hüvitamist. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded, moodustab hagihind kokku 1244,41 eurot. Hagi hind on 1244,41 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 2 tuleb hagejal hüvitada kostjale ka kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.