← Eesti

2-19-13267/30

Obsah (6)§ 102§ 96§ 116§ 100§ 101§ 108

2-19-13267 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 16. märts 2020 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-19-13267 Tsiviilasi C

§ 102lg 1 ja lg 2 sätestatud alused elatise määra vähendamiseks.

Riigikohus on varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (RKL nr 3-2-1-17416, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe 2

(8)2-19-13267 lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku (RKL nr 3-2-1-174-16, p 14). Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (RAKE
  1. a uuring).
  2. Hageja on jätnud märkimata saadavad toetused ja hüved mis kaasnevad kolme alaealise lapse kasvatamisel ja millele kostjal õigus ei ole. Kostja palub kohtul võtta arvesse ka riigi poolt hageja seaduslikule esindajale makstavaid toetusi sh lastetoetus, lasterikka pere toetus, lapsehooldustasu, tulumaksu tagastused jne. Antud juhul on kostjal praegusest kooselust 2 alaealist last ja nende eest saadav lastetoetus riigilt 120 eurot kuus ning tulumaksutagastus arvestatult kahe lapse pealt. Lisaks on kostjal ka hageja näol kolmas laps, kuid sellest hoolimata kostja riigilt kolme lapsega seotud toetusi/hüvitisi taotleda ei saa, vaid need on määratud kõik hageja seaduslikule esindajale seoses hageja kui kolmanda lapse olemasoluga peres, kuigi tegu on nii hageja esindaja kui ka kostja lapsega kellele nõutakse täiendava elatise summa määramist.
  3. Riigikohus on leidnud, et laste vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega (RKL nr 3-2-1-124-15, p-d 14-16; RKL nr 32-1-174-16, p-d 11 ja 13). Riigikohus on leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (RKL nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
  4. Kostja on seisukohal, et hagi esitatud kujul tuleks rahuldamata jätta. HAGEJA SEISUKOHT
  5. Kostja vastus koos lisadega on 30.10.2019 hageja seaduslikule esindajale kätte toimetatud.
  6. novembril 2019 esitas hageja esindaja kontoväljavõtte kostja poolt tasutud summade kohta. Vastuväiteid kostja vastusele hageja esitanud ei ole. KOHTUISTUNG
  7. Kohtuistungil hageja esindajad jäid hagi juurde.
  8. Kostja ja tema esindaja hagiga ei nõustunud. MENETLUSE KÄIK
  9. Kuna 02.12.2019 tehtud kohtuistungi määramise määrusega kohustati kostjat TsMS § 230 lg 4 alusel esitama kohtule tõendeid oma sissetulekute, varade ja kohustuste kohta TsMS § 230 lg 5 alusel kohtu poolt vastavate päringute tegemise hoiatusel, siis pärast asja kohtuistungil arutamist tegi kohus päringud kostja varalise seisundi väljaselgitamiseks. Pärast päringutele vastuste saamist võimaldas kohus pooltel esitada päringuvastustega seoses tekkinud võimalikud täiendavad seisukohad. HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
  11. märtsil 2020 esitatud täiendavas seisukohas hageja teatas, et kostja on varasemalt väitnud, et tal on sõlmitud pankadega erinevad laenulepingud eraisikuna, mis olid võetud ettevõtluse tarbeks. 3
(8)2-19-13267 Sellega seoses on kostja avaldanud, et tal puuduvad vahendid hagejale elatise maksmiseks, kuna peab tasuma igakuiselt laenumakseid. Kostja S AS-i konto väljavõttest nähtuvalt maksab laene reaalselt kostja lepinguline esindaja E L, kes on samal ajal ka kostja xxxx. Seega ei vasta tõele kostja väited, et tal on igakuised laenukohustused krediidiasutuste ees summas 352.53 eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostjale tehtud rahaülekandeid ka erinevate eraisikute poolt, seega on tema poolt alusetu väita, et tal puuduvad sissetulekud. Äriregistri andmetel on E L ka OÜ W xxxx ning vastutab seega äriühingu igapäevase juhtimise ja toimimise eest. Kostja väitel kuulub talle ka P OÜ, mille juhatuse liige on samuti E L. Eeltoodust nähtuvalt on kostja mitme äriühingu omanik, väited selles osas, et üks äriühing on majandusraskustes ja teine ei tegutse, on paljasõnalised. Arvesse ei saa võtta kostja vastuväiteid selle kohta, et ta ei saa minna tööle seetõttu, et peab igapäevaselt lahendama W OÜ-ga seotud probleeme. Selline kohustus on juhatuse liikmel, kes peab äriseadustikust tulenevalt võtma vastu otsuse ettevõtte likvideerimismenetluse alustamiseks või esitama pankrotiavalduse. Kummagi ettevõtte osas seda tehtud ei ole.
  1. 13.02.2018.a. lahendis nr 2-16-2343 punktis 13 märkis Riigikohus: et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). 24.10.2012.a. lahendis nr 3-2-1-118-12 punktis 15 märkis kolleegium, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja tugineda asjaolule, et tal puudub töökoht ja sissetulek, mille arvelt elatist maksta. KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT

  2. märtsil 2020 esitatud seisukohas kostja jääb endiselt selle juurde, et tema majanduslik olukord on väga keeruline. Igapäevaste toimingute jaoks kasutab kostja S kontot nagu selgitas ka 03.02.2020.a kohtuistungil ja seda on ka päringu dokumentidest näha. Samuti ei selgu, et kostjal oleks muid regulaarseid sissetulekuid kui oli töötasu, mis aga lõppes alates 01.05.2019 seoses töölepingu lõppemisega. Samuti puudub kostjal kinnisvara. Ja kuna kostja tegutseb väike ettevõtjana ja ettevõttel on väga keeruline majanduslik olukord viimasel aastal, siis ettevõtte olukorra paranemine ja sissetuleku taastamine võtab aega, samuti on võimalik ka ettevõtte saneerimine. Seni ajani on kostja keerulises olukorras aidanud tema lähedased ja sõbrad. Samuti on kostjal laenukohustused krediidiasutuste ees summas 352.53 eurot ning ettevõtluses antud käenduste kogusumma 25 960 eurot.
  3. Kostja hinnangul tema suhtes esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes ja palub vähendada elatise summat 0 euroni.

Kostja on seisukohal, et lisaks tuleb käesoleva asja menetluses arvestada ka Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2013.a uuringuga, millest selgub, et keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis on 2010.–2012. a. LEU andmete põhjal 280 eurot kuus ühe lapse kohta (RAKE 2013 uuring lk 14) ja kui 2019.aastani arvestada elukalliduse tõusu ja tarbijahinnaindeksi, siis 2019.a jääks keskmise lapse ülalpidamiskulu Eestis suurusjärku 320 eurot, mitte 450 eurot kuus nagu seda hageja arvestanud on. 4

(8)2-19-13267
  1. Kostja palub arvestada hageja tagasiulatuva nõude puhul asjaoluga, et hageja ei esitanud kohtuväliselt kostjale mitte ühtegi nõuet ja ootas ligi pool aastat enne kui pöördus kohtusse. Mis on ka üheltpoolt mõistetav kuna hageja ja kostja vahel oli kokkulepe nagu kostja ka 03.02.2020 kohtuistungil märkis, elatise tasumine summas 50 eurot kuus, millele lisandusid riiklikud toetused. Kostja tasus võimalusel rohkem kui 100 eurot kuus ja seda ettemaksuna, et keerulistes olukordades oleks elatise kohustus täidetud. Kostja tuginedes Riigikohtu seisukohtadele lahendis nr 3-2-1-35-16 p.19, nr 3-2-1136-13, p 12 palub jätta hageja tagasiulatuv nõue rahuldamata, sest nõue koormab liigselt kostjat. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hagejate poolt nõutud ulatuses ja ajast alates.
  3. Perekonnaseaduse (

) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Sünnitunnistuse koopia ja rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt C K (hageja) vanemateks on R K (kostja) ja H K (t.lk. 7, 10 ja pöördel). Hagiavalduse kohaselt hageja elab koos oma emaga, kostja lapsega ei suhtle ja viimati käis hagejat vaatamas 10 aastat tagasi.

  1. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab oma ema juures ja et hageja on ema ülalpidamisel. Kostja vaidleb hagile põhjendustel, et tal puudub sissetulek ja on raskes majanduslikus olukorras, kostjal on veel kaks alaealist last, elatise maksmine hagejale kahjustaks kostja enda ülalpidamist ning et hageja vajadused on kaetud hageja emale riiklike toetustega (lastetoetus, lasterikka pere toetus, lapsehooldustasu, tulumaksu tagastused, sotsiaalmaksu hüve ühe mittetöötava vanema eest).
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused kostja hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks. 23.

§ 96

esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 116

lg 2 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna hageja põlvneb kostjast ja kostja ei ela koos hagejaga, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist kostjalt ja kostja peab täitma hageja ülalpidamiskohust raha maksmise teel. 24.

§ 101

lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostjal ei ole vaidlust selle asjaolu üle, et hageja elab koos oma emaga. Kuna kostja koos hagejaga ei ela, siis peab kostja täitma hageja ülalpidamiskohustuse elatise rahas maksmise teel. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2019.a 540 eurot kuus, millest pool moodustab 270 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 (Töötasu alammäära 5

(8)2-19-13267 kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates
  1. jaanuarist 2020.a 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot.
  2. Hageja nõuab elatise väljamõistmist minimaalmääras.

§ 101

lg 1 toodud miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma vajadusi tõendama. Seega vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja kui kohustatud isiku varaline seisund võimaldab maksta hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimumulatuses.

  1. Kostja väidab, et tal sissetulekut ei ole. Samuti puudub tal vara, mille arvelt hagejale elatist maksta. Vaidluse olemust ja tsiviilasjas esineva avaliku huvi arvestades tegi kohus TsMS § 230 lg 5 alusel päringud kostja varalise seisundi väljaselgitamiseks. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt ei ole kostja nimele kinnisasju registreeritud (t.lk. 66). Töötamise registri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt ei ole kostjat töötamise registrisse kui registreeritud töötajat kantud (t.lk. 63). Eesti Töötukassa 12.02.2020 vastuse kohaselt kostja on alates 07.01.2020 registreeritud töötuna ja alates 14.01.2020 kuni 11.07.2020 on kostjale määratud töötuskindlustushüvitis 9 eurot kalendripäevas ehk keskmiselt 270 eurot kuus (t.lk. 80). Maanteeameti liiklusregistris kostja nimele sõidukeid registreeritud ei ole (t.lk. 64). Sotsiaalkindlustusameti 12.02.2020 vastuse kohaselt ei ole kostjale pensioni või toetusi makstud (t.lk. 87). Maksu- ja Tolliameti 12.02.2020 vastuse kohaselt perioodil 01.01.2019 kuni 31.01.2020 on kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist väljamaksed 1 735.76 eurot (t.lk. 83-85). Väljamaksed on tehtud 2019 aastal, s.h jaanuaris 406.50 eurot, veebruaris 132.11 eurot, märtsis 457.32 eurot, aprillis 465.50 eurot, mais 211.38 ja juunis 121.95 eurot. AS-i S 21.02.2020 vastuse kohaselt omab kostja arvelduskontot nr xxxx, mille jääk sama päeva seisuga oli 6.92 eurot (t.lk. 107). Äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kostjal on seosed kolme äriühinguga, ta on xxxx OÜ-s ER I (registrikood xxxx), ning xxxx OÜ W (registrikood xxxx) ja P OÜ-s (registrikood xxxx). Kõigil kolmel äriühingul maksuvõlg puudub.
  2. AS-i S poolt 21.02.2020 esitatud kostja pangkontoväljavõtte kohaselt ajavahemikus 01.01.2019 kuni 21.02.2020 on kostja pangakontole laekunud rahalised vahendid kokku 12 577 eurot. Kostja on väitnud, et raha kandis talle tema lähedased ja sõbrad, et abistada kostjat. Kohus ei nõustu kostja sellise väitega, sest tegelikult raha on laekunud kostja arveldusarvele ka äriühingutelt OÜ W, OÜ E, füüsilistel isikutelt (s.h oma elukaaslaselt E Lilt) ja sularaha sissemaksetena (t.lk. 97-108). Sellega on kohus tuvastanud, et sellel perioodil laekus kostja kontole raha keskmiselt 898 eurot kuus (12 577 : 14). Selles ajavahemikus on kostja tasunud hagejale elatisena kahel korral kokku, s.h 13.03.2019 50 eurot ja 26.09.100 eurot (t.lk. 38, 99 pöördel, 104 pöördel). Sellega on kohus tuvastanud, et kostjal oli võimalik hageja ülalpidamiseks elatist maksta, kuid ta ei ole seda teinud.
  3. Kostja arvates esineb tema suhtes alused elatise määra vähendamiseks ja seda kuni 0 euroni. Kohus leiab, et kostja on sisuliselt taotlenud elatise maksmisest vabastamist, milleks seaduslikku alust ei ole.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6

(8)2-19-13267
  1. Kostja on palunud arvestada hagejale riigi poolt makstavat toetust. Perehüvitiste seaduses (PHS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt lapsetoetus on iga kuu makstav peretoetus. PHS § 17 lg 3 esimese lause kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Hageja emal H K’l on 3 alaealist last, kellest vanim laps on hageja (t.lk. 9 ja pöördel). Seega on hagejale määratatud lapsetoetus 60 eurot. Riigikohus on leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse vajaduste katmine lapsetoetusega (3-2-1-35-17 p 28.2). Samas punktis on Riigikohus rõhutanud ka seda, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (vt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p‑d 11 ja 13). Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
  4. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on kostja ülalpidamisel veel 2 alaealist last (t.lk. 11 pöördel). Seega seda ja eelmises punktis toodud asjaolu loeb kohus aluseks elatise määra

§ 102

lg 2 neljanda lause alusel vähendamiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Samas kostjat ei ole võimalik elatise maksmisest vabastada. Kostja suhtes ei esine töövõime kaotust. Täistöövõimega isikuna peab kostja suutma teenida tasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses. Maakohus peab põhjendatuks hagi elatise väljamõistmise nõudes rahuldada summas 146 eurot ehk ¼ töötasu alammäära ulatuses alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni kostja varalise seisundi muutumiseni. Kuigi kohus on käesoleva otsuse punktis 28 leidnud, et kostja arvele on laekunud raha keskmiselt summas 898 eurot kuus, ei ole võimalik hagi suuremas ulatuses rahuldada, sest osa rahast on kostja arveldusarvele üle kandnud tema elukaaslane, kellel hageja ülalpidamiskohustust ei ole. 31. Hageja palub tagasiulatuva elatise väljamõistmist.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja ei ole toonud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta ei saanud kostja vastu hagi esitada alates ajast, mil kostja väidetavalt kokku lepitud elatise maksmise kohustust enam ei täitnud. Käesolevas vaidluses nõuab hageja kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist, mis hageja poolt nõutud määras 270 eurot 2019 aastal kuus arvestades moodustab 1 620 eurot (270 x 6). Riigikohus on 04.12.2019 otsuse nr 3-2-1-136-13 punktis 11 on leidnud, et kolleegiumi hinnangul on

§ 108

mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Käesoleva juhul on kostja juba registreeritud töötuna, alates 14.01.2020 saab ta töötuskindlustushüvitist 270 eurot kuus. Muu vara kostjal ei ole. Seega leiab maakohus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab kostjat äärmiselt raskesse olukorda. Sellepärast selle nõude osas kohus peab põhjendatuks jätta hagi rahuldamata. 7

(8)2-19-13267 Menetluskulud
  1. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
  2. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 ls
  3. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  4. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
  5. Asja materjalidest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on osalenud 03.02.2020 toimunud kohtuistungil, mis kestis 52 min ehk 0.87 tundi (t.lk.58-61) ja on 02.03.2020 esitanud kohtule hageja seisukoha (t. lk 110-1127). Hageja esindaja palub välja mõista kostjal õigusabi kulud 3.5 tunni eest summas 350 eurot, s.h konsultatsioon ja materjalidega tutvumine 1 tund, ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine 1 tund ning päringuvastustega tutvumine ja seisukoha koostamine 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on mõistliku suurusega. Kostja on elatise maksmata jätmisega põhjustanud tema vastu hagi esitamist. Kuna hagi rahuldatakse, siis on põhjendatult kostalt ka välja mõista hageja õigusabikulud kokku summas 350 eurot ilma käibemaksuta.
  6. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu
  7. märtsi 2020 otsus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). 16.03.2020 kohtuotsus jõustus osaliselt
  8. juulil 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.