Obsah (7)

§ 657§ 652§ 654§ 457§ 272§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-

§ 657lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

20.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 21. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et 18.10.2017 kostja osanike koosolekul otsustati valida ühingu juhatuse täiendavateks liikmeteks A. L ja M. P, kostja põhikirja p 3.5 kohaselt valitakse osaühingu juhatus tähtajatult ja juhatuse liikmete arv on 1-
2. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas osanike otsused täiendavate juhatuse liikmete valimise kohta on vastuolus kostja põhikirja p-ga 3.3 ja seetõttu kehtetud.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid ja tõlgendas kostja põhikirja õigesti ning jättis hagi põhjendatult rahuldamata. Kostja põhikirja p 3.3 järgi on osanike otsus vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. Maakohus leidis õigesti, et viidatud punkt ei reguleeri isikuvalimisi, kuna ÄS § 174 lg 3 sätestab erinormina, et isiku valimistel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Isiku valimistele seaduses sätestatust erineva regulatsiooni kohaldamiseks tuleb selles põhikirjas selgelt eraldi kokku leppida (vt nt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-166-09, p 13; 3-2-1-97-11, p-d 25 ja 26). Kostja põhikirjas ei ole selles kokku lepitud.
4. Maakohus tuvastas õigesti, et osanike ühine tahe ei olnud luua erandit ÄS § 174 lg 3 regulatsioonist, nagu väidab hageja. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et põhikirja 4 tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi arvestada mh selle olemust ja eesmärki märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Põhikirja eesmärk on reguleerida osaühingu sisesuhteid kogu ühingu tegevuse vältel. Kõik peamised ühingu sisesuhtega seotud küsimused peavad olema reguleeritud eelkõige just põhikirjas, mis tehakse äriregistri kaudu ka avalikuks. Seetõttu ei võimalda maakohtust erinevat järeldust põhikirjas sätestatu kohta teha ka hageja selgitused osanike osade suuruste kohta ega asjaolu, et ajalooliselt on osanikud ja juhatuse liikmed olnud samad isikud. Hageja väide, et osanikud tõlgendasid põhikirja varem selliselt, nagu seda teeb hageja, on sisustamata ja paljasõnalised. Nõustuda ei saa ka hageja väitega, et maakohus oleks pidanud VÕS § 29 lg 3 alusel tõlgendama põhikirja just selliselt, nagu hageja seda mõistab.
6. Vastuseks kostja väidetele märgib ringkonnakohus, et vaidlusalune küsimus ei ole samade poolte vahel Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17505 siduvalt lahendatud. Viidatud asjas lahendasid kohtud hageja hagi kostja vastu kostja osanike 14.10.2016 otsuse, millega valiti V. O äriühingu juhatuse liikmeks, tühistamiseks. Kohtud jätsid hagi rahuldamata. Käesolevas asjas on vaidluse esemeks kostja osanike 18.10.2017 koosoleku otsused A. Li ja M. P juhatuse liikmeteks valimise kohta. 27.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole tsiviilasjas nr 2-16-17505 tehtud lahend käesolevas asjas menetlusosalistele kohustuslik hoolimata sellest, et lahendi põhjendustest nähtuvalt vaieldi ka selles asjas kostja põhikirja p 3.3 ja ÄS § 174 lg 3 kohaldamise üle. Küll aga on tsiviilasjas nr 2-16-17505 tehtud lahend hinnatav dokumentaalse tõendina

§ 272lg 2 mõttes.

Maakohus võis seega kohtuotsuse tegemisel tugineda muu hulgas teises tsiviilasjas tehtud otsusele kui tõendile. Menetluskulud 28. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

1. Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks äriregistri kulu 8 eurot, postiteenuse kulu 3,32 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1363,31 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 8 tundi 10 minutit ning ringkonnakohtu 04.06.2020 kohtunõudega tutvumiseks ja sellele vastamiseks 30 minutit. Esindaja tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks.
2. Hageja vaidles kostja menetluskulude taotlusele osaliselt vastu, leides, et esindaja ajakulu tuleb vähendada 1,5-2 töötunnini, kuna apellatsioonkaebuse vastuses on sisulisi põhjendusi vaid 1 lehekülg ja kohtunõudele vastamine seisneb menetluskulude nimekirja esitamises, millega seonduvat ajakulu kohtupraktika kohaselt ei hüvitata.
3. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse äriregistri ja postiteenuse kulu hüvitamiseks. Nimetatud kulud ei ole apellatsioonimenetlusega seostatavad. Ringkonnakohtule ei ole äriregistri dokumente esitatud. Samuti ei nähtu asja materjalist, et kostja oleks saatnud hagejale või kohtule midagi posti teel. 32.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus jätab arvestamata taotluses märgitud ajakulu 30 minutit menetluskulude nimekirja esitamiseks (nimetatud kohtunõudele vastamiseks). Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua 5 õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175

lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-77-14, p 12, 3-2-1-4-15, p 13 jt).

1. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulud on ülepaisutatud. Vastuses on sisulisi põhjendusi üks lehekülg. Arvestades asjaolusid, et nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses esindas kostjat sama esindaja, kellele olid vaidluse asjaolud teada ning vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on 3 tundi. Kostja esindaja tunnihind 130 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu suurusega 468 eurot (käibemaksuga).
2. Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 6