KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 14.juuli
- a, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-20-139232 Tsiviilasi Tarmo Saveli hagi Kristel Ziruli vastu 130 euro väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Tarmo Saveli, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja: Kristel Zirul, isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Lõpetada tsiviilasja menetlus Tarmo Saveli hagis Kristel Ziruli vastu võlgnevuse väljamõistmiseks seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
- Kinnitada Tarmo Saveli ja Kristel Ziruli vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 2.
- Kristel Zirul tasub Tarmo Savelile tasumata võlgnevuse 65 eurot ja ½ tasutud Tarmo Saveli poolt tasutud riigilõivust summas 37,50 eurot, kokku 102 (ükssada kaks) eurot 50 senti hiljemalt 31.juuliks 2020.a. 2.
- Kokkulepitud summa tasub Kristel Zirul Tarmo Saveli arveldusarvele XXX Swedbank AS.
- Tagastada Tarmo Savelile pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 37 (kolmkümmend seitse) eurot 50 senti Tarmo Saveli arveldusarvele XXX Swedbank AS.
- Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
- Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord TsMS §-de 433 lg 1 ning 661 lg 1 ja 2 Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
- Tartu Maakohtu menetluses on Tarmo Saveli (hageja) hagi Kristel Ziruli (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja esitas 11.juulil
- a kostjale kohtu kaudu ettepaneku kohtuliku vaidluse lõpetamiseks kompromissiga selliselt, et kostja tasub hagejale seni tasumata võlgnevuse – 65 eurot ning poole hagi esitamise tasutud riigilõivust- 37,5 eurot, kokku 102,50 eurot hiljemalt 31.juuliks 2020.a. Kostja kinnitas 13.juulil kompromissiettepanekuga. 2020.a. kirjalikult, et on nõus hageja poolt tehtud TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas asjas saab lugeda poolte vahel kompromiss sõlmituks hageja poolt kostjale esitatud tingimustel ning kompromiss tuleb kooskõlas TsMS § 430 lõikega 1 kinnitada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita. Seega ei sisalda kompromiss tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel.
- Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
- Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja on esitanud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Riigilõiv on tasutud kahes osas- maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 20.12.2019.a. 45 eurot ning tsiviilasja hagimenetlusse üleandmisel 6.03.2020.a. 30 eurot, s.o kokku 75 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tema taotlusel kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.