Obsah (11)

§ 313§ 477§ 367§ 172§ 138§ 144§ 175§ 174§ 177§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Resolutsioon Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 05. juuni 2020,

§ 313lg 2 alusel 08.02.2020.

Puudutatud isik I ega puudutatud isik II ei esitanud tähtaegselt kohtule omapoolseid seisukohti ega vastuväiteid avalduse osas. Puudutatud isikud I ja II avaldaja menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud sama seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses 3 sätestatud korras ning kehtiva KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub puudutatud isikutele I ja II ühisomandina korteriomand, asukohaga xxx, üldpinnaga 57,3 m

1. x, Paldiski korterelamut haldab ja majandab avaldaja. Puudutatud isikud I ja II on avaldaja liikmed. Võlgnevuse perioodil kehtinud avaldaja põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viivise suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu 15.12.
2. a üldkoosoleku otsuse kohaselt on remondifondi maksete tariifiks 0.51 eurot/m2 ning korteriühistu 22.05.
3. a üldkoosoleku otsuse kohaselt on remondifondi maksete tariifiks 0.71 eurot/m
4. Korteriühistu 25.07.
5. a üldkoosoleku otsuse kohaselt on hoolduskulude maksete tariifiks 0.20 eurot/m2 ning korteriühistu 29.07.
6. a üldkoosoleku otsuse kohaselt on hoolduskulude maksete tariifiks 0.25 eurot/m
7. Avaldaja põhikirjast ning
8. a ja
9. a majanduskavadest tulenevalt toimub üldelektri, kütte ja prügiveo eest tasumine ruutmeetripõhiselt vastavalt maja mõõturite näitudele ning kõikide nimetamata kulude eest tasumine toimub lähtuvalt reaalsest tarbimisest vastavalt teenuse/kauba liigist ruutmeetripõhiselt või vastavalt mõõturite näitudele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele I ja II igakuiselt arveid majandamiskulude eest (remondifond, prügivedu, üldelekter, hoolduskulud, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, üldvesi, küte, kindlustus) perioodil märts 2016 (alates 31.03.2016 esitatud arvest nr 160186, tasumise tähtajaga 20.04.2016) kuni märts 2019 (28.02.2019 esitatud arveni nr 190096, tasumise tähtajaga 20.03.2019) kogusummas 4601.16 eurot. Puudutatud isikud I ja II ei ole nimetatud perioodil esitatud arveid tasunud. Majandamiskulude ruutmeetripõhise arvestuse aluseks on puudutatud isikutele I ja II kuuluva korteriomandi üldpind 57,3 m
10. Avaldaja poolt 27.12.2019 esitatud avalduse lisaks nr 5 olevatest arvetest nähtuvalt on avaldaja 31.03.2016 esitatud arvel nr 160186, summas 148.76 eurot, ning 30.04.2016 esitatud arvel nr 160277, summas 125.47 eurot, arvestanud makseid remondifondi, prügiveo, üldelektri, hoolduse ning kindlustusmakse eest pindala 58,3 m2 kohta. Kohtu hinnangul on põhjendatud eelnimetatud majandamiskulude maksete tasumine korteriomandi üldpinna 57,3 m2 alusel, mistõttu kohus vähendab arve nr 160186 alusel tekkinud võlgnevuse summat 147.96 euroni ning arve nr 160277 alusel tekkinud võlgnevuse summat 124.65 euroni. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud avaldaja põhinõue summas 4599.54 eurot. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises 4 lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Majandamiskulude arvete tasumise tähtaeg on iga järgneva kuu
11. kuupäev. Avaldaja on arvestanud igalt tasumata majandamiskulude arvelt viivist alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni 31.03.2019 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 0,022% päevas. 31.03.2019 seisuga on avaldaja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise summaks kokku 545.63 eurot. Seoses sellega, et kohus vähendas arvete nr 160186 ja 160277 alusel tekkinud põhivõlgnevust, vähendab kohus ka vastavate arvete tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivist. Kohtu hinnangul on põhjendatud viivis arve nr 160186 (tasumise tähtaeg 20.04.2016) tasumisega viivitamise eest alates 21.04.2016 kuni 31.03.2019, määras 0,022% päevas, summas 34.99 eurot ning arve nr 160277 (tasumise tähtaeg 20.05.2016) tasumisega viivitamise eest alates 21.05.2016 kuni 31.03.2019, määras 0,022% päevas, summas 28.66 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud 31.03.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 545.31 eurot. Avaldaja on taotlenud ka viivise väljamõistmist

§ 367alusel.

Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista välja puudutatud isikutelt I ja II avaldaja kasuks viivis määras 0,02% päevas põhivõla summalt 4599.54 eurot alates 27.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja rahuldab avaldaja nõude osaliselt ning mõistab välja puudutatud isikutelt I ja II solidaarselt avaldaja kasuks põhivõlgnevuse summas 4599.54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 545.31 eurot ning viivise määras 0,02% päevas põhivõla summalt 4599.54 eurot alates 27.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse määramine

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse 99,96% ulatuses ning puudutatud isikud I ja II põhjustasid avaldaja kohtusse pöördumine, leiab kohus, et eelnevast tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isikute I ja II kanda.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2013. a määruse nr 3-2-1-65-13 p 14). Alljärgnevalt kontrollib kohus avaldaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulu, mis kuulub puudutatud isikutelt I ja II väljamõistmisele, avalduselt tasutud riigilõiv summas 50.00 eurot. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik avaldaja lepingulise esindaja ajakulu avaldaja poolt esitatud dokumentidega tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele (1,0 tund), tõendite kogumisele ja analüüsile (1,0 tund) ning hagiavalduse koostamisele ja kohtusse esitamisele (2,0 tundi), kokku 4,0 tundi. Kohtu hinnangul ei ole esindaja tunnitasu 100.00 eurot (ilma käibemaksuta) ebamõistlikult suur. Kohus määrab

§ 174

lg 1 alusel puudutatud isikute I ja II poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 450.00 eurot, mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust summas 50.00 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 4,0 tunni eest, s.o 400.00 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikutel I ja II tasuda avaldaja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (450.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab avaldajale, et avaldajal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 6