4-20-858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2020. a, Pärnu Väärteoasja number 4-20-858 (940018001034) Kohtunik Tambet Grauberg Istungisekretär

) § 108 lõikest 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklist 4 tulenevaid nõudeid. 1.2. Tadas Birbilas pani kirjeldatud teo toime kavatsetult, kuna T. Birbilase tegevuse eesmärgiks oli toimetada X-st ohtlikud jäätmed Eestisse. Tegutsedes X-s ettevõtte juhina, on T. Birbilas teadlik ka X-s kehtivatest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsekohalduvate valdkondlike määruste nõuetest. KarS § 14 1g 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Rikkumine on toime pandud UAB Ollus seadusliku esindaja Tadas Birbilas poolt. Tadas Birbilas korraldas UAB Ollus seadusliku esindajana UAB Ollus nimel ja ettevõtte igapäevase majandustegevuse raames ohtlike vedeljäätmete riikidevahelist vedu Eestisse, omamata selleks tegevuseks vajalikku veoluba. Korraldades jäätmete vedu Eestisse nimetatud tegevuseks vajalikku veoluba omamata, tegutses T. Birbilas eesmärgiga teenida UAB-le Ollus majanduslikku tulu saadetise müügi tulemina, seega juriidilise isiku huvides. Juhindudes KarS § 14 lg 1 kuulub UAB Ollus vastutusele võtmisele juriidilise isikuna. Vastavalt KarS §-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. UAB Ollus on kantud X juriidiliste isikute registrisse ja kanne on kehtiv, seega on ettevõte õigusvõimeline ja süüvõimeline. Jäätmeseaduse (

) § 108 lg 2 kohaselt võib ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa alusel. 1.3.

§ 110

lõike 1 kohaselt on veoluba dokument, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ artikli 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse antud määrust muuhulgas liikmesriikide vahelistel ühendusesisestel vedudel. EÜ nr 1013/2006 artikli 4 kohaselt, kui kavatsetakse lähetada jäätmeid määruse artikli 3 lõike 1 punktide a ja b kohaselt, esitatakse selle kohta eelnevalt kirjaliku teate lähtekoha pädevale asutusele. EÜ nr 1013/2006 artikli 4 lõike 1 kohaselt toimub teatamine lisas IA toodud teatamisdokumendi ja lisas IB toodud saatedokumendi abil. Nimetatud dokumentide nõuetekohaselt esitamisel väljastab Keskkonnaamet Eesti Vabariigi pädeva asutusena riikidevahelise veoloa. EÜ nr 1013/2006 artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt kasutatakse kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust, kui taaskasutamistoiminguteks on määratud IV lisas loetletud jäätmeliigid, mille hulka kuuluvad ka Baseli konventsiooni II ja VIII lisas loetletud jäätmeliigid. 2 4-20-858 EÜ nr 1013/2006 IV lisa kohaselt kohaldatakse Baseli konventsiooni II ja VIII lisas loetletu jäätmed osas kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust. Baseli konventsiooni vm lisa jäätmete nimekirja kuuluvad ka järgmised jäätmed - A4060 Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid.

§ 6

kohaselt ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.

§ 2

lõike 5 kohaselt kehtestatud Keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitarnise kord ja jäätmenimistul" § 3 lõike 2 kohaselt liigitatakse ohtlikeks jäätmeteks kõik jäätmenimistus tärniga tähistatud jäätmed. Määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa kohaselt on jäätmed jäätmekoodiga 16 07 08* (õli sisaldavad jäätmed) liigitatud ohtlikeks jäätmeteks.

§ 113

kohaselt peab ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete sisseveol, väljaveol ja läbiveol jäätmesaadetisega kaasas olema jäätmete veoloa ärakiri ja saateleht. Oma teoga pani menetlusalune isik toime

§ 12051g 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1.4. 10.02.2020 tegi Keskkonnainspektsioon väärteoasjas otsuse, millega karistas Ollus UAB-d

§ 1205lg 2 alusel rahatrahvidega 16 000 eurot.

Kaebuse sisu

1. 25.02.2020 esitas Ollus UAB Keskkonnainspektsiooni 10.02.2020 otsuse peale kaebuse, milles taotlevad otsuse täielikku tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2.
2. Menetlusalune isik Ollus UAB palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas põhjusel, et tema ei ole väärteona etteheidetavat tegu toime pannud. Kaebaja leiab, et väidetava rikkumise toimepanemise aeg ja koht on arusaamatud. Käesolevas väärteoasjas puudutatud Olluse kaup, mida KKI käsitleb jäätmetena ning millega seoses on Olluse suhtes Otsuse teinud, ületas autotranspordiga Läti – Eesti piiri
3. novembril
4. a.. On mõistetamatu, kuidas saab Ollus olla talle süüstatava rikkumise toimepannud ajavahemikul
5. –
6. novembrini
7. a. ning seda X piiripunktist kuni X kinnistu esise alani X. Väited väärteo toimepannud füüsilise isiku kohta on arusaamatud ja põhjendamatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Tadas Birbilas, korraldades ohtlike vedeljäätmete riikidevahelist vedu, omamata selleks jäätmete riikidevahelist veo luba. Väärteoprotokolli põhjal pole võimalik mõista, milles seisneb veo korraldamine Tadas Birbilase poolt. Sõna „korraldama“ on mitmeti sisustatav ning väidet veo korraldamisest ei ole väärteoprotokollis avatud. Seetõttu on sõna „korraldama“ teokirjelduses sobimatu ja väärteomenetlus Olluse suhtes tuleb VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna Olluse süüdi tunnistamine sellise väärteoprotokolli pinnalt tooks kaasa VtMS § 19 lg 1 p 1 rikkumise. Väärteotoimikus puuduvad väärteoprotokollis avaldatud väiteid Tadas Birbilase poolt Olluse huvides tegutsemisest ja tema poolt mingisugusel viisil kauba veo korraldamisest kinnitavad tõendid. Väärteoprotokoll ei kajasta faktilisi asjaolusid vaid KKI juriidilist hinnangut kauba osas. Väärteoprotokolli kohaselt on Ollus X-st Eestisse toimetanud õli sisaldavaid ohtlikke jäätmeid jäätmekoodiga 16 07 08* koguses 24,62 tonni. Väärteotoimikus puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et väärteoasjas puudutatud kauba näol on tegemist ohtlike jäätmetega jäätmekoodiga 16 07 08*. X-st ei toimetatud Eestisse kaupa jäätmesaadetisena. Väidetavate jäätmete koguse osas esinevad vastuolud. KKI on väärteoprotokollis ning Otsuses läbivalt avaldanud, et väidetavalt on jäätmete rahvusvahelise veo loata X-st Eestisse toimetatud 24,62 tonni õli sisaldavaid ohtlikke jäätmeid. Mõõtmisprotokolli (väärteotoimiku lehekülg 66) kohaselt on aga kauba koguseks tonnides määratletud 23,661 tonni. See tähendab, et võrreldes 14.11.
8. a. kinni peetud kogusega on kauba kogus 13.12.
9. a vähenenud 959 kg võrra. 3 4-20-858 Väärteotoimik sisaldab tõenditena mittekõlblikke dokumente. Otsuses tõenditena nimetatud X Keskkonnakaitseagentuuri vastus koos lisadega (väärteotoimiku leheküljed 123 – 129) ei ole käesolevas väärteoasjas tõenditena kasutatavad. X Keskkonnakaitseagentuur omalt poolt ei ole Olluse suhtes viinud läbi süüteomenetlust. Ollus on käesolevas väärteoasjas kasutanud õigust ütluseid mitte anda. Ollus on seisukohal, et tõenditena ei ole kasutatavad materjalid, mis on väärteoasjas kogutud kolmanda isiku (X Keskkonnakaitseagentuuri) kaudu KKI palvel. 2.
10. Otsusest nähtuvalt on KKI lugenud käesolevas väärteoasjas puudutatud kauba jäätmeteks viidates Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1013/2006 regulatsioonile. Jäätmeseaduse § 1205 lg 2 alusel karistuse kohaldamiseks tuleb see, kas tegemist on jäätmetega või mitte, otsustada samuti Jäätmeseaduse alusel, kuna just Jäätmeseadus sätestab karistusnormi. Objekti ei saa pidada jäätmeteks Jäätmeseaduse § 1205 mõttes seetõttu, et see kujutab endast jäätmeid Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt. Isegi kui Eesti õigus ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, ei saa see tingida seda, et keegi tunnistatakse karistusnormi sõnastusega vastuollu mineval moel süüdi, sest seda ei võimalda Põhiseaduse § 23 lg
11. Seega peab Olluse suhtes karistuse kohaldamise aluseks olema tuvastatud väärteoasjas puudutatud kauba jäätmeteks olemine Jäätmeseaduse mõistes ning kauba jäätmetena käsitlemine Määruse 1013/2006 alusel selleks võimalust ja alust ei anna. Puudub mistahes viide sellele, et kõnealuse kauba näol võiks tegemist olla jäätmetega ja selle kasutamine kütusekomponendina kujutaks seetõttu endast ohtu keskkonnale, samuti mistahes sisuline põhjus lugeda väärteoasjas puudutatud kaupa jäätmeteks. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 21.11.2018 analüüsiakti kohaselt vastab kaup raske kütteõli kvaliteedinäitajatele. Ollus UAb on seisukohal, et kaebuses eespool osundatud minetused tingivad KKI otsuse tühistamise. Juhul, kui kohus sellega aga ei nõustu, taotleb Ollus UAB maakohtult Euroopa Kohtu poole pöördumist eelotsuse saamiseks määruse 1013/2006 Artikli 50 lõigete 4 a) ja 4 b) kohaldamise osas. KKI on käesolevas väärteoasjas puudutatud kauba lugenud jäätmeteks tuginedes määruse 1013/2006 Artikli 50 lõigetele 4 a) ja 4 b). Seega puudutab käeolevas väärteoasjas toimuv vaidlus Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele
12. Keskkonnainspektsiooni 23.03.2020 kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule on kohtuväline menetleja palunud jätta Ollus UAB kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebuses toodud väidetega väärteomenetluse puuduliku läbiviimise ning koosseisu puudumise kohta. 3.
13. Väärteoasjas on aeg ja koht määratud piisava täpsusega, et kaebajal on võimalik aru saada, millist tegu talle ette heidetakse ning kaebaja on saanud sellest tulenevalt oma kaitseõigust rakendada. Isikule on etteheidetud

1205 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemist. Antud säte kohaselt on karistatav ohtlike ja muude rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete üle riigipiiri vedu ilma asjakohase loata. Olukorras, kus isik on peale piiriületust jätkanud jäätmete vedu X-ni välja saab seda käsitleda karistusõiguslikus mõttes jätkuva süüteona. Süüteo koosseis täideti juba X piiripunktis, kus saadetis üle piiri toodi, kuivõrd vedu ei katkestatud jätkus koosseisulise teo toimepanemine kuni X aadressini. Puutuvalt koguste erinevusele väärteootsuses ja vastutavale hoiule andmise lepingus, rõhutab Keskkonnainspektsioon, et saadetise arvulise koguse täpne kindlakstegemine ei ole etteheidetava väärteo koosseisuline element, mistõttu erinevused koguste täpses arvus ei välista koosseisu täidetavust. X äriregistri väljavõtte kohaselt on Ollus UAB-l ainult üks juriidilise isiku juht ja üks aktsionär Tadas Birbilas, kellel on ainuesindusõigus. Seega kogu Ollus UAB tegevuse korraldamise eest vastavalt äriregistri väljavõttele vastutab Tadas Birbilas ainuisikuliselt. Sealhulgas vastutab antud isik ka Ollus UAB tegevuse seaduse nõuetele vastavuse eest. Kuivõrd äriregistri väljavõtte kohaselt puuduvad Ollus UAB-l teised juhtorgani liikmed, sai kõnealuse saadetise Eestisse saatmise osas otsuse teha vaid Tadas Birbilas. 4 4-20-858 X Keskkonnakaitseagentuuri vastus Keskkonnainspektsiooni päringule on käsitletav muu dokumendina ning seega on see lubatud tõendite nimekirjas. Antud tõendi saamisel ei ole Keskkonnainspektsioon rikkunud KrMS §-s 64 toodud nõudeid, samuti ei nähtu, et X Keskkonnaagentuur oleks päringule vastust koostades rikkunud KrMS §-s 64 toodud nõudeid, mistõttu on tegemist lubatava ja kõlbuliku tõendiga. Antud tõendist ei nähtu erinevat infot võrreldes muude väärteoasjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub antud vastusest samad asjaolud, mis nähtuvad nii tunnistajate ülekuulamise protokollidest kui ka näiteks EMTA riikliku järelevalve protokollist. Nimelt kinnitab antud dokument, et Ollus UAB-l puuduvad saadetise päritolu ja tootmisprotsessi tõendavad dokumendid ning saadetis oli saadetud X-st Eestisse. 3.2. KKI asub seisukohale, et Euroopa Liidu määruses nr 1013/2006 on EL tasemel reguleeritud muuhulgas ka saadetise jäätmeteks lugemise nõuded ja eeldused. Järelikult on kohane rakendada

§ 1205

koosseisu avamisel EL määrust nr 1013/2006 vastavaid artikleid ning nende kohaldamine ei ole aluseks sedastamaks väärteokoosseisu puudumist. Määruse nr 1013/2006 artikkel 50 näeb ette üldsätetest, sh definitsiooninormidest eriregulatsiooni. Vastavalt õiguse kohaldamise reeglitele lex specialis derogat lex generali, tuleb kohaldada erinormi. Olukorras, kus ei ole koheselt kindlaks tehtav saadetise või veose vastavus jäätmete definitsiooninormile või kauba definitsioonile ning on põhjendatud kahtlus, et nn „kauba“ puhul on tegemist hoopis jäätmetega, mis vajab ülepiiriliseks veoks vastavat veoluba, tuleb kohaldada eriregulatsiooni, see tähendab artiklit

1. Artikkel 50 lg 4a kohaselt on saadetise vedajal kohustus tõendada, et tegemist ei ole jäätmetega, see tähendab antud juhul oli kaebajal kohustus esitada Keskkonnainspektsiooni nõudmisel saadetise päritolu või tootmisprotsessi tõendavad dokumendid. Pärnu Maakohtu seisukoht
2. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning väärteoasja materjalid, leiab, et Ollus UAB kaitsja vandeadvokaat Taimar Ehrlichi poolt maakohtule esitatud kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. VTMS § 72 lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja VTMS §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud väärteoasjas kogutud tõenditele. 4.
3. Ollus UAB-le pannakse süüks

§ 1205

1g 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.o ohtlike ja muude rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete üle riigipiiri veo eest asjakohase loata, teatiseta või loa nõudeid rikkudes, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

§ 108

lg 2 alusel võib ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi: veoluba) alusel. Tulenevalt

§ 110

lg 1 on veoluba dokument, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada. Keskkonnaameti kirja nr 8-4/19/15168-2 kohaselt ei ole Ollus UAB-le väljastatud naftasaadusi sisaldavate jäätmete Eestisse sisseveoks veoluba.

§ 1205lg 2 näeb ette sanktsiooni juriidilisele isikule. Et juriidilise isiku vastutus on tulenevalt Kar

S § 14 lg-st 1 derivatiivne, tuleb kõigepealt selgeks teha, kas mõni füüsiline isik pani õigusvastaselt toime

§ 1205lg 1 koosseisupärase teo.

Selle inimesena võib kõne alla tulla Tadas Birbilas, kes on kohtule esitatud X äriühingute registrikaardi järgi UAB Ollus juhatuse liige ja aktsionär.

§ 1205

lg-ga 1 nähakse ette karistus ohtlike ja muude rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete üle riigipiiri veo eest asjakohase loata, teatiseta või loa nõudeid rikkudes. 5 4-20-858 Riigikohus on selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (vt RKKKo 3-1-1-9-08, p 14; RKKKo 3-1-1-45-11, p 9 ja RKKKo 3-1-1-5-15, p 6). Juhatuse liikme tegu aga ei kajastu väärteoprotokollis olevas teokirjelduses. Selles osas on teokirjeldus järgmine: „Ettevõtte UAB Ollus juhatuse liikme Tadas Birbilase teadmisel ja korraldusel vedas 14.11.

1. a transpordiettevõte UAB Andopas autojuht X 24,62 tonni UAB-le Ollus kuuluvaid ohtlike vedeljäätmeid (16 07 08* õli sisaldavad jäätmed) X piiripunkti (X) kaudu Eestisse, omamata nimetatud tegevuseks nõutavat Keskkonnaameti poolt väljastatavat jäätmete riikidevahelist veoluba. UAB Ollus juhatuse liige Tadas Birbilas, korraldades ohtlike vedeljäätmete riikidevahelist vedu, omamata nimetatud tegevuseks vajalikku Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantavat jäätmete riikidevahelist veo luba.“ Kohus asub seisukohale, et mõiste „korraldama“ ei piiritle piisavalt selgelt etteheidetavat tegu, sest võib viidata väga paljudele erinevatele sündmustele. T. Birbilas võis anda autojuhile ülesande viia kaup Eestisse või jääda nt tegevusetuks olukorras, kus X äriühingu kaupa veetakse ettevõtja töötajate poolt üle piiri, kuid seejuures jätab ta kohustatud isikuna vajalikud load pädevalt asutuselt taotlemata. Autojuht X ütlused ei kinnita T. Birbilase kokkupuudet kauba üle riigipiiri vedamisel, viimane on ka keeldunud ütluste andmisest väärteomenetluses. Faktilistest asjaoludest on tõendatud, et 14.11.2018 on transpordiettevõte UAB Andopas autojuht X 24,62 tonni UAB-le Ollus kuuluvat kaupa X piiripunkti (X) kaudu Eestisse, mis peeti Maksuja Tolliameti (EMTA) ametnike poolt kinni. EMTA poolt koostatud läbivaatuse akti 14.11.2018 nr 18LA1928651-1 kohaselt toimus läbivaatus ajavahemikul 14.11.2018 kell 17:43 kuni 14.11.2018 kell 18:30 X maakonnas X linnas aadressil X (edastatud KKI-le kirjaga nr 11.6/2/027985). Akti kohaselt oli transpordivahendiks sõiduk X X registreerimismärgiga X ja haagiseks X registreerimismärgiga X. Akti kohaselt oli sõiduki lähteriigiks X, sihtriigiks Eesti. MTA ametnikud tõkendasid tsisterni, et saata kaup täiendavasse kontrolli. Tsisternile paigaldatud tollitõkendid nr ET0057099 ja ET
2. Tunnistaja X kohtuistungil antud ütluste kohaselt saabus 15.11.2018 teade tsisternauto X registreerimisnumbriga X (tsisterni X registreerimisnumber X) kohta. Vastuseks Keskkonnainspektsiooni päringule nr 6-1/19/2395-16 on EMTA vastuskirjas nr 11.6-2/027985-1 märkinud, et kõnealune kaup on Ollus UAB saadetis koguses 26,62 tonni. EMTA ametnike poolt kinnipeetud sõidukit juhtis X kodanik X (sünd X). Tunnistaja X 16.11.
3. a ütluste kohaselt töötab ta autojuhina UAB Andopas. X ütluste kohaselt laadis ta 14.11.2018 Makkais süsivesinike tehnoloogilise segu peale, mille pidi tooma 15.11.
4. a Eestisse aadressile X. tunnistaja ei tea midagi saadetise tellimise ega aine kohta, sest on ainult autojuht. Kohtuistungil on kohus palunud kohtuvälisel menetlejal selgitada, kas juhatuse liige T. Birbilas on väärteo toime pannud tegevuse või tegevusetuse vormis. Kohtuvälise menetleja seisukoha järgi on Tadas Birbilas aktiivse teoga täitnud väärteokoosseisu tunnused, sest T. Birbilas on juriidilise isiku ainus juhatuse liige. Kohus selgitab, et juhatuse liikme kohustust tegutseda ei saa tuletada abstraktsest üleüldisest hoolsuskohustusest, mis lasub äriühingu juhtorgani liikmel (vt nt RKKKo 4-16-5811/27, p 15.) Niisamuti ei saa ka tuletada juhatuse liikme tegu ainuüksi asjaolust, et füüsiline isik on juhatuse liige ja aktsionär, vastutades seeläbi enda süüst sõltumata. Vedamine üle riigipiiri tähendab seda, et asi toimetatakse Eesti territooriumiks mitte olevalt alalt Eestisse või Eestist sellisele alale, mis ei kujuta endast Eesti territooriumit. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et T. Birbilas oleks väidetavad jäätmed üle riigipiiri vedanud, seetõttu ei ole T. Birbilas koosseisuteo vahetu täideviija KarS § 21 lg 1 alt 1 mõttes. Kui kohtuväline menetleja leiab, et „korraldas“ tähendab, et T. Birbilase korraldusel on UAB Andopas autojuht X vedanud kaupa, siis sellisel võib autojuht olla olenevalt täpsematest asjaoludest, kas teo toimepanemise vahend (KarS 6 4-20-858 § 21 lg 1 alt 2) või väärteo kaastäideviija koos T. Birbilasega (KarS § 21 lg 2) või väärteo ainutäideviija (KarS § 21 lg 1 alt 1) väärteole kihutajaks (KarS § 22 lg 2) oleva T. Birbilas kõrval (viimasel juhul T. Birbilas, sh Ollus UAB tulenevalt KarS §-st 23 ei vastutaks). Asjaolu, et tunnistaja X ütluste kohaselt sõlmis kauba veo osas kokkuleppeid X juhatus, ei tõenda seda, et 14.11.2018 üle Eestisse toimetatud kauba osas oleks kokkuleppe olnud. Veotranspordi organiseerib tunnistaja X ütluste järgi UAB Ollus, mille täpsem sisu ei ole tunnistajale teada. Seega jääb üksnes oletuseks fakt, et T. Birbilas on pannud kellelegi ülesandeks vedada Eestisse kaupa. Sõna „korraldama“ on oma äärmise laialivalguvuse tõttu teokirjelduses sobimatu. Tuleb konkreetselt ära näidata, mis juhtus. Seejuures on jäänud ka väidetav T. Birbilase poolt korralduste andmine täielikult tõendamata. Eelöeldu tähendab seda, et kohus ei saa Ollus UAB-d juba väärteoprotokollis oleva teokirjelduse tõttu

§ 1205

lg 2 järgi süüdi tunnistada, sest see tooks endaga kaasa VTMS § 19 lg 1 p 1 rikkumise. Teiseks, ei ole leidnud tõendamist KarS § 14 lg 1 nimetatud füüsilise isiku (väärteoprotokollis T. Birbilas) poolt õigusvastaselt

§ 1205lg 1 koosseisupärase teo toimepanemine.

Sellises olukorras ei ole kohtul muud alternatiivi kui väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (vt nt RKKKo 3-1-1-45-11, p 12). Seega tuleb jätta rahuldamata kaitsja taotlus Euroopa Liidu Kohtul eelotsuse küsimiseks. 4.

1. Kaitsja on esitanud kaebuses ja kohtuistungil väited, et UAB Ollus poolt Eestisse tarnitud kauba liikumine ei ole selge, seetõttu ei ole õigesti tuvastatud väärteokoosseisu tunnused. Võttes arvesse, et kauba kogus on muutunud, seetõttu tõusetub kaitsja hinnangul kahtlus, kas tegemist on sama kaubaga, mis nähtub väärteoprotokollist. Kohus ei nõustu kaitsja etteheidetega, sest kauba liikumise kirjeldamine ja säilimine (tõkendamine) on olnud menetluse käigus tagatud. Kaubaga koos olnud ja autojuhi X poolt üle antud CMR dokumendi nr 2018.11.14/1 kohaselt oli kaup teel Eestisse X. CMR nr 2018.11.14/1 kohaselt oli tegemist ainega nimetusega „hydrocarbon technological" (süsivesinike tehnoloogiline segu), millel KN-koodiks 2709 00
2. Saadetisega olid kaasas CMR nr 2018.11.14/1 ja test report numbrita, mis edastati KKI-le EMTA kirjaga nr 11.6/2/027985-
3. 15.11.2018 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli kohaselt olid enne proovide võtmist paigaldatud tsisternile tõkendid nr ET0057100 (tsisterni ülaosas olevale luugile) ja nr ET
4. Tõkend nr ET0057100 eemaldati enne proovide võtmist. Tunnistaja X ütluste kohaselt võeti, saamaks selgust süsivesinike tehnoloogilise segu olemuse ja saatedokumentide vastavuses, neli proovi, mis viidi EMTA ametnike poolt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laborisse. 15.11.2018 vaatlusprotokollist nähtub, et on vaadeldud X kinnistu esisel alale on pargitud X tsisternautot, mille registreerimisnumber on X (X) ja tsisterni registreerimisnumber on X (X). Tsisterni tagaosas väljutamise kohta on paigaldatud tõkend nr ET
5. KKI poolt lisatakse samasse kohta tõkend nr B
6. Tsisterni ülaosas luugi käepideme külge on paigaldatud tõkend nr ET
7. KKI poolt paigaldati samasse kohta tõkend nr B
8. 16.11.2018 sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatakse tsisternauto X registreerimisnumbriga X (X) tsisternis registreerimisnumbriga X (X) olnud süsivesinike tehnoloogilise segu ümberpumpamine X tsisternauto registreerimisnumbriga X (EST) tsisterni registreerimisnumbriga X (EST) X kinnistul. Eelnevalt KKI inspektorid veendusid, et tsisternile registreerimisnumbriga X (X) paigaldatud tõkendid on terved ja rikkumata. Tsisternauto X haagise tsisternis paiknev süsivesinike tehnoloogiline segu pumbatakse tsisternauto X haagises olevasse tsisterni. Seejärel tõkendavad Keskkonnainspektsiooni inspektorid tsisternauto X tsisterni registreerimisnumbriga X (EST) tagaosas oleva veose peale- ja mahalaadimiskoha tõkendiga nr B
9. Sama sõiduki tsisterni ülaosas asuv luuk tõkendatakse Keskkonnainspektsiooni inspektorite poolt tõkendiga nr B014371 ja tsisterni ülaosas oleva luugi tõkendiga nr B
10. Eelnimetatud dokumentidest kajastuvad asjaolud nähtuvad ka tunnistaja X ütlustest. 13.12.2018 sündmuskoha vaatlusega fikseeriti X kinnistul haagis tsistemiga, mille registreerimisnumber X (EST). Tsistemile paigaldatud tõkendid nr B014371 ja nr B014372 on visuaalse vaatluse põhjal terved ja kahjustamata. Tsisternis olnud süsivesinike tehnoloogiline segu 7 4-20-858 pumbatakse X kinnistul asuvasse mahutisse nr
11. Mahutile nr 409 paigaldatakse tõkend nr B014378, mis antakse AS-ile Maardu Terminal hoiule. Mahuti nr 409 mõõtmisprotokolli kohaselt on mahutis oleva süsivesinike tehnoloogilise segu koguseks 23,661 tonni. Kauba koguse vähenemist ei ole kohtuväline menetleja põhjendanud, mis iseenesest ei tähenda kohtu hinnangul seda, et kaup oleks ära vahetatud. Võttes arvesse, et kauba ümberlaadimisel on see eeskujulikult tõkendatud ja koostatud vajalikud protokollid, siis ei teki ka kohtul kahtlust, et kõnealune kaup on sama, mis on väärteoprotokollis nimetatud. 4.
12. Kohtul tuleb võtta ka seisukoht, kas tegemist on karistusnormis

§ 1205

nimetatud teoobjektiga, s.o ohtlikud ja muud rahvusvaheliselt kontrollitavad jäätmed. Kaitsja on seisukohal, et tegemist ei ole jäätmetega

§ 108ja § 1205 tähenduses.

Kohus asub seisukohale, et kas tegu on jäätmetega, tuleb kohtu hinnangul otsustada jäätmeseaduse alusel. Karistusnorm (

§ 1205

) paikneb jäätmeseaduses ja pole õigustatud jäätmete mõiste sisustamine moel, mida ei näe ette jäätmeseadus. PS § 23 lg 1 alusel ei tohi kedagi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. See aga ei tähenda seda, et Eesti õiguse tõlgendamine Euroopa Liidu õigusaktide, kohtupraktika või ka juhendmaterjalide abile ei ole võimalik, kui seda võimaldab Eesti karistusseadus.

§ 2

lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

§ 2

lg 2 täpsustab, et äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmeseaduse seletuskirjadest (vt eelnõu 105 SE, Riigikogu X koosseis ning eelnõu 76 SE, Riigikogu XII koosseis) nähtuvalt on seaduse väljatöötamisel ja muutmisel suures osas lähtutud Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist. Selles seaduses sätestatud jäätmete legaaldefinitsioon vastabki sisuliselt üks ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. a direktiivi nr 2008/98/EÜ artikli 3 lõikes 1 toodud jäätmete mõistele. Sarnasel kujul on jäätmeid defineeritud ka varasemates Euroopa Liidu jäätmedirektiivides, mida osutatud direktiiv asendab. Jäätmete mõiste päritolu silmas pidades tuleb ka selle mõiste sisustamisel riigisiseselt arvestada Euroopa Kohtu praktikat. Ka

§ 2

lg-s 2 sisalduva äraviskamise mõiste sõnastamisel on lähtutud Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa Kohus on selgitanud, et jäätmete määratlemisel on oluline eelkõige valdaja tegevus ja äraviskamise mõiste. Kui äraviskamise ja jäätmete mõistet tõlgendada liiga kitsalt, ei oleks tagatud inimeste tervise ja keskkonna kaitse jäätmete kogumise, vedamise, töötlemise, hoidmise ja ladestamisega seotud kahjuliku mõju eest (vt EKo 12.12.2013 nr C‑241/12 ja C‑242/12, p-d 3738). Selles lahendis osutatakse vajadusele välja selgitada, kas valdaja kavatseb asja ära visata. Äraviskamise kavatsusele võib viidata asjaolu, et asi ei ole valdajale vajalik või kujutab endast koormat, millest valdaja soovib vabaneda (samas, p‑d 42–48). Seega on jäätmete mõiste sisustamisel olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud. Lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Kui valdaja on vallasasja ära visanud (

§ 2

lg 1 esimene alternatiiv), tuleb vallasasja käsitada jäätmetena ilma lisatingimusteta. Samuti on jäätmetega tegemist vallasasja puhul, mida valdaja kavatseb ära visata (

§ 2

lg 1 teine alternatiiv).

§ 2

lg-s 1 sätestatud kolmandat alternatiivi (on kohustatud vallasasja ära viskama) on võimalik sisustada kehtivas õiguses sisalduvate kohustus- ja keelunormide kaudu (vt lähemalt – RKKKo 31-1-94-16, p 10-11). Vastuseks Keskkonnainspektsiooni päringule nr 6-1/18/6405-3 on X 23.11.

1. a vastanud, et Ollus UAB-lt on analoogset süsivesinike tehnoloogilist segu tarnitud alates 02.04.
2. a summaarse kogusega 819,86 tonni. X Tallinnas X kinnistul Ollus UAB-lt pärinevat kaupa kogusega 25,12 tonni. Süsivesinike tehnoloogilist segu kasutatakse punkerlaeval „X" punkrisegude valmistamiseks. Tegemist on vabaringluses oleva kaubaga, mida ettevõte kasutab ühe komponendina oma punkrisegude valmistamisel. EMTA vastuskirja nr 11.6-2/033025-1 8 4-20-858 kohaselt on tsisternauto registreerimisnumbriga X piiriülese andmebaasi ANTS kohaselt ületanud piiri 14.11.
3. a kell 16:58 X piiripunkti kaudu Eestisse siseneval suunal. Tunnistaja X ütluste kohaselt on X omanud punkerlaeva „X", millele on väljastatud seestöötlemise luba. Ettevõtte otsene tegevus on laevade varustamine mootorikütusega. X sõnul töötab ta OÜ-s X alates
4. a ja täidab tollideklarandi, laoarvestaja ja operatsionisti ülesandeid. Ollus UAB-lt on saadud naftasaadusi alates 01.02.2017, kui alustati tööd seestöötlejana. Algselt oli Ollus UAB-lt tarnitud naftasaaduste puhul tegemist oil composite-iga, kuid alates
5. aastast on naftasaaduse nimetus hydrocarbon tehnological. Tunnistaja X osanud öelda, kes on UAB Ollus poolseks kontaktisikuks ja kuidas on kontakt UAB-ga Ollus loodud. Oma tööülesannete raames teab X, et UAB Ollus auto kaubaga on tulemas ja organiseerib proovi võtmise saadetisest. Seega on Ollus UAB tarnitud kaubal Eestis olemas ostja, kes on kasutanud ainet kütuse tootmiseks. Kohus leiab, et asja võõrandamine ei ole asja kasutuselt kõrvaldamine

§ 2

lg 2 alt 1 mõttes ja asja ära viskamine

§ 2lg 1 alt 1 tähenduses.

See omakorda tähendaks, et kõik tehingud asjadega oleksid vaadeldavad jäätmete äraviskamisena ja neile peaks rakenduma jäätmeseadusest tulenevad kitsendused. On ilmne, et nii see olla ei saa. Kohtu hinnangul see nii ka ei ole, sest

§ 2

lg 2 lõpeb formuleeringuga "kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik". Seega saab pidada asja valdaja poolset aktiivset tegu, mille tagajärg on see, et tema asja enam mingil moel ei käitle, äraviskamiseks

§ 2

lg 1 alt 1 tähenduses üksnes siis, kui asja kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest ajaoludest tulenevalt mõistlik. Kohtu hinnangul on leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et UAB Ollus poolt Eestisse tarnitud kaup oli mõeldud kasutamiseks, sest see oli majanduslikest asjaoludest tulenevalt mõistlik, mistõttu ei ole väärteoprotokollis nimetatud teoobjektiks jäätmed. Seega puudub väärteokoosseis. 4.

1. Kohtu eelnimetatud järeldust, et tegemist ei ole jäätmetega, toetab asjaolu, et Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt väljastatud analüüsiakti 21.11.2018, nr KI18000121 kohaselt analüüsiti 15.11.2018 võetud proove, mille tulemusena selgus, et kauba soovituslikuks KNkoodiks on 2710 19 62, kuna ainel on raske kütteõli tunnused. Võrreldes seejuures saadetisega kaasas olnud dokumendiga test report näitude osas on olulised erinevused ja on seetõttu ebaõiged. Kohus leiab, et eelnimetatud analüüsi tulemuste põhjal on väärteoasjas leidnud tõendamist, et saadetisega kaasas olnud dokumendid ei ole tõesed. Kohtuväline menetleja on jõudnud järeldusele, et asjaolu, et süsivesinike tehnoloogilisele segule on teatud parameetrite alusel võimalik ennistada KN-kood (antud juhul KN-kood 2710 19 62), ei välista, et tegemist on jäätmetega jäätmeseaduse mõistes. Lisaks määratud parameetritele on oluline teada ka aine päritolu, kuidas ja millest on aine toodetud ning kelle poolt. X Keskkonnakaitse Ameti 27.05.
2. a kirja nr