RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 2 lg 3, § 41 lg 1 teine lause). Kaebaja jäi vaatamata halduskohtu selgitustele seisukohale, et talle tekkinud kahju on saamata jäänud toetussumma. Kaebaja ei väitnud, et oleks kandnud kulutusi toetuse taotlemisel või projekti ettevalmistamisel või kaotanud tulu toetuse määramata jätmise tõttu. Samuti ei esitanud kaebaja tõendeid oma varalise seisu halvenemise kohta.

1. aprilli
2. a menetlusdokumendis muutis kaebaja varasemat seisukohta talle tekkinud kahju koosseisu kohta. Seega soovis kaebaja muuta kaebust (selle alust). Kaebaja viitas muutmise põhjusena Riigikohtu otsusele nr 3-16-1048/
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva põhjusega kaebuse muutmiseks apellatsioonimenetluses

§ 49lg 2 mõttes.

Tegemist ei ole asjaolude muutumisega kohtumenetluse ajal. Seetõttu ei võta ringkonnakohus kaebuse muutmist vastu ja tagastab sellega seotud tõendid. Isegi kui tegemist ei ole kaebuse muutmisega, tuleb uued väited jätta tähelepanuta ja tõendid tagastada

§ 198lg 3 alusel.

7.

1. Olukord, kus toetuse määramisest õigusvastase keeldumise korral programmiperioodi möödudes langeb toetuse määramise võimalus ära, loob vastustajale teoreetilise võimaluse olukorda kuritarvitada. Arvestades haldusorganile kehtivat seaduslikkuse põhimõtet, ei ole siiski alust eeldada PRIA tahtlikku õigusvastast tegevust. PRIA tegevuse õiguspärasuse garantiiks on nii kaebuse esitamise võimalus kui ka halduskontroll, mida PRIA üle teostab maaeluministeerium, samuti Euroopa Komisjoni kontroll.
2. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asja hüvitamiskaebuse osas halduskohtule uueks lahendamiseks.
3. Riigikohus peatas
4. novembri
5. a määrusega asja menetlusse võtmise otsustamise kuni Riigikohtu lahendi tegemiseni haldusasjas nr 3-16-
7. aprillil 2020 menetlus uuendati. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Kaebaja kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 10.
9. Kaebaja algne primaarnõue oli PRIA toetuse andmisest keelduva otsuse tühistamine, alternatiivne nõue kahju hüvitamine. Riigikohtu otsust nr 3-16-1048/38 arvestades ei ole tühistamiskaebusel enam edulootust. 10.
10. Viidatud lahendist lähtudes esitas kaebaja
11. aprillil 2019 ringkonnakohtule kirjalikud seisukohad ja uued tõendid, millega ta põhjendas saamata jäänud tulu nõuet ja taotlemisega seotud kulude hüvitamise nõuet. Tegemist ei ole aga kaebuse muutmisega, vaid üksnes faktiliste väidete täiendamisega (

§ 49lg 3 p 1).

Kaebaja jääb algses kaebuses väidetu juurde, et PRIA on tekitanud talle kahe õigusvastase haldusaktiga (

1. septembri
2. a ja
3. juuli
4. a otsused) kahju, ning nõuab kahjuhüvitist 1 899 400 eurot. Küsimus, kas kaebusega nõutav summa on käsitatav otsese varalise kahju või saamata jäänud tuluna, on õigusliku kvalifikatsiooni küsimus. 10.
5. Ringkonnakohus pidanuks hindama Riigikohtu lahendi valguses sisuliselt, kas esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel. Kui PRIA oleks õiguspäraselt toiminud, oleks kaebajale toetus määratud ning ta oleks saanud realiseerida taotlusele lisatud äriplaani: rajada Jõgevamaale mastaapse tapamaja. Pole kahtlust, et kaebaja oleks projekti ellu viinud. Tal oli mh olemas rahastamiskava (sh pangalaenu võtmise kavatsus), kuid projekti mastaapsuse tõttu vajas ta PRIA toetust. 10.
6. Kaebaja ei samasta saamata jäänud tulu automaatselt toetuse summaga, vaid on
7. aprilli
8. a seisukohtades käsitlenud saamata jäänud ärikasumit, mille sisse on juba arvestatud kõikvõimalikud kulud, sh säästetud kulud. 4

§ 49lg 1 käsitab kaebuse muutmisena selle nõude või aluse muutmist.

Kui kaebuse aluseks olev põhiliste asjaolude kogum (

§ 41

lg 2) jääb samaks, ei saa kaebuse muutmiseks pidada õigusliku hinnangu muutmist sellele, kas hüvitatav kahju tuleks kvalifitseerida otseseks varaliseks kahjuks või saamata jäänud tuluks. Sõltumata kaebaja väidetest, otsustab kohaldatava õigusnormi üle kohus (

§ 158lg 1).

Samuti ei saa kaebuse muutmiseks pidada esitatud faktiväidete täiendamist või parandamist, kui nõude alus jääb samaks (

§ 49lg 3 p 1).

Praegusel juhul tõi kaebaja

1. aprilli
2. a avalduses aga välja uued kahjunõude aluseks olevad asjaolud: kulutuste tegemine seoses taotluse menetlemisega. Selles osas on tegemist kaebuse muutmisega. Küll aga on ekslikud ringkonnakohtu põhjendused kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumisel. On tõsi, et

§ 49lg 2 võimaldab kaebust apellatsiooniastmes muuta üksnes mõjuval põhjusel.

Praegusel juhul on mõjuvaks põhjuseks kolleegiumi hinnangul õigusliku olukorra ebaselgus. Kuna ka kohtud on olnud eri meelt kahjunõude võimalikkuse ja selle aluste osas toetuse maksmata jätmise korral (lisaks praegusele asjale vrd kohtuasi nr 3-16-1634), ei saa sellekohast ebakindlust kaebajale ette heita. Kaebuse muutmine

1. aprilli
2. a avalduses soovitud viisil ei olnud allpool esitatud põhjustel siiski kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt eriti otsuse p 20). Seetõttu on kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumine lõppastmes õige (

§ 49lg 1).

Kolleegium selgitab aga, et kaebaja õiguste kaitseks võib olla otstarbekas esitada alternatiivne nõue hüvitada toetuse taotlemisega seotud kulud, juhuks kui kohus tuvastab, et saamata jäänud tulu hüvitamise eeldused täidetud ei ole. Sel juhul võib toetuse taotlemisega seotud kulude hüvitamine otsese varalise kahjuna olla kohane hüvitis kaebaja õiguste rikkumise eest toetustaotluse menetluses.

1. Kolleegiumi praktika kohaselt võib otsusega, millega on jäetud toetustaotlus ekslikult rahuldamata, olla taotlejale tekitatud kahju. Sellest, et investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada toetust, ei saa järeldada, et toetuse õigusvastaselt määramata jätmise korral on kahju hüvitamine välistatud. Isikul on õigus nõuda, et toetustaotluse lahendamisel järgitaks tema huve kaitsvaid norme. Kui pole alust kahelda, et isikule oleks toetus määratud ja ta oleks projekti nõuetekohaselt ellu viinud, võib isikul olla õigus nõuda toetusest ilmajäämise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist. (Otsuse nr 3-16-1048/38 p 17, otsuse nr 3-16-1634/24 p 26.) Kolleegium jääb nendes lahendites esitatud seisukohtade juurde.
2. Kuigi kaebaja taotlust puudutavate otsuste tühistamisel on kohtud tegelenud erinevate konkreetsete ELÜPS v.r ja määruse nr 85 nõuete tõlgendamisega, võib üldistada, et PRIA rikkus kaebaja taotlust esimesel kahel korral rahuldamata jättes määruse nr 85 § 13 lg-t 2 ning ELÜPS § 60 lg 5 p 2, millest tuleneb PRIA kohustus rahuldada paremusjärjestusest lähtudes parimad eelarve piiridesse mahtuvad nõuetele vastavate taotlejate nõuetekohased taotlused. Normid on suunatud toetuse taotleja huvide kaitsele ning nende eesmärk on ära hoida olukord, kus isikul jääb toetus saamata, kuigi ta on õigusaktide tingimused täitnud. Seetõttu on kaebajal põhimõtteliselt õigus nõuda nende normide rikkumise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist. PRIA
3. a ja
4. a otsustes toodud taotluse rahuldamata jätmise alused on jõustunud kohtuotsustega ebaõigeks tunnistatud. Küsimusele, kas kaebaja toetustaotlus oleks tulnud mõnel teisel alusel rahuldamata jätta, tuleb vastata õigusvastase tegevuse ja kahju vahelise põhjusliku seose hindamisel (vt otsuse p-d 19 ja 21).
5. Otsuses nr 3-16-1634/24 (p 33) selgitas kolleegium, et kahju suuruse hindamisel saab aluseks võtta lähtekoha, et kui toetuse taotleja oleks toetuse saanud, oleks tema varaline olukord võrreldes praegusega saamata jäänud toetuse võrra soodsam. Saamata jäänud tulust tuleb maha arvata sellised kulutused, mida toetuse taotleja oleks pidanud kandma toetuse saamise puhul, aga mida ta toetuse 6

§ 59lg 1).

1. Tekitatud kahju kindlakstegemiseks tuleb kaebaja tegelikku olukorda kaebaja määratletud hetkel võrrelda olukorraga, milles ta olnuks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selleks tuleb esiteks tõendada asjaolud, mis kirjeldavad kaebaja tegelikku olukorda. Teiseks tuleb välja selgitada olukord, mis oleks kujunenud vastustaja õiguspärase tegevuse korral. Kaebaja väidetud olukorra (näiteks et kõik toetusega seotud kohustused oleks täidetud) tõenäosust tuleb menetlusosalistel põhistada ja kohtul hinnata. Muu hulgas on kohtute pädevuses hinnata, kas isik, kelle toetustaotlust ei ole rahuldatud, vastab toetuse väljamaksmise kriteeriumidele. (Otsuse nr 3-16-1634/24 p-d 30 ja 32.)
2. Saamata jäänud tulu väljamõistmise korral ei saa kahju hulka arvata toetuse taotlemiseks tehtud kulutusi, sest need oleks kaebaja kandnud ka juhul, kui ta oleks toetuse saanud (otsuse nr 3-16-1634/24 p 33).
3. Asja uuel arutamisel tuleb seega esmalt selgitada välja, kas kaebaja oleks PRIA õiguspärase tegevuse korral toetuse saanud. PRIA on
4. a otsuses lisaks eelarvelistele põhjustele toonud välja ka muid asjaolusid, mille tõttu kaebaja poleks pidanud toetust saama. Kohtud ei ole senises menetluses neile hinnangut andnud. Juhul kui leiab kinnitust, et kaebaja toetustaotlust ei oleks tohtinud rahuldada ka muudel põhjustel kui programmiperioodi lõppemine, on see kahjunõude rahuldamata jätmise aluseks, sest ka PRIA õiguspärase käitumise korral ei oleks kaebaja varaline olukord muutunud. Kui kohus teeb kindlaks, et kaebaja toetustaotlus tulnuks rahuldada, tuleb eeltoodut arvestades hinnata, kas kaebaja oleks toetuse saamise korral olnud võimeline kõik toetusega seotud kohustused täitma. Seejuures märgib PRIA vastuses kassatsioonkaebusele ekslikult, et kaebaja võimet toetusega seotud kohustused täita saab eeldada ainult juhul, kui ta on ka ilma toetuseta projekti ellu viinud. Otsuses nr 3-16-1634/24 (p 30) on see toodud üksnes näiteks olukorrast, mille puhul võib eeldada, et kaebaja oleks suutnud toetusega seotud kohustused täita, ja tõendamiskoormus läheb üle vastustajale. Ka muudel juhtudel on kaebajal võimalik põhistada, miks ta oleks just toetuse abil suutnud projekti ellu viia ja toetusega seotud kohustused täita. Näiteks võib kaebaja võimekust projekt nõuetekohaselt ellu viia kinnitada mõne varasema sarnases mastaabis projekti edukas elluviimine, põhimõtteliste kokkulepete olemasolu investeeringuobjekti soetamiseks juhuks, kui toetust saadakse, omafinantseeringu olemasolu, veenev äriplaan, aga ka lihtsalt head majandusnäitajad. Lõpetuseks tuleb määrata kindlaks kahjuhüvitise suurus, lähtudes vajaduse korral VÕS § 127 lg-st
5. 7

§ 230lg 5 p 3).

23. Kuna asja menetlus jätkub halduskohtus, ei määra Riigikohus kindlaks menetluskulude jaotust. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (

§ 107lg 4 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 8