Obsah (6)

§ 15§ 4§ 10§ 6§ 8§ 18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1284 Määruse kuupäev 15. juuli 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Mikhail Simtsovi taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1.

§ 15lg 8, HKMS § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vanglas kinni peetav Mikhail Simtsov esitas
2. juulil 2020 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) algatatud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusega. Taotleja selgitas kohtule, et ta on Venemaa kodanik, kellel puuduvad juriidilised teadmised ja rahalised vahendid oma õiguste kaitsmiseks. Taotleja soovib, et tema esindajaks määrataks advokaat Andrei Matvejev, kuna taotleja on eelnevalt sel teemal temaga suhelnud ning advokaat ei olnud isiku esindamisele vastu. Samuti on advokaat taotlejat varem kohtumenetlustes esindanud.
3. PPA selgitas
4. juuli
5. a vastuses kohtunõudele, et algatas taotleja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse
6. juuni
7. a kirjaga nr 15.3-3.1/1850-
8. PPA teavitas M. Simtsovi menetluse alustamisest ning juhtis tema tähelepanu asjaolule, et elamisloa kehtetuks tunnistamisega võib kaasneda ka lahkumisettekirjutuse tegemine ning sissesõidukeelu kohaldamine. PPA palus M. Simtsovil saata arvamus ja vastuväited hiljemalt
9. juuliks
10. PPA ei ole praeguseks teinud otsust M. Simtsovi pikaajalise elaniku elamisloa 3-20-1284 kehtetuks tunnistamise kohta. M. Simtsov ei ole PPA-le vastuväiteid ja arvamust menetluse kohta veel esitanud.
11. Esmalt märgib kohus, et kuigi haldusasja menetlemine määrati asjade juhusliku jagamise põhimõttest lähtudes kohtunikule Reelika Kitsingule, teeb viivitamatu menetlustoimingu Tartu Halduskohtu esimehe
12. novembri
13. a käskkirja nr 11-1/19/25 „
14. novembri
15. a üldkogul kinnitatud Tartu Halduskohtu
16. a tööjaotusplaan“ (tööjaotusplaan) p-le 5 tuginedes Tartu Halduskohtu esimehe asendaja kohtunik Juhan Siider. Kohtunik Reelika Kitsing viibib puhkusel ning tööjaotusplaani p 5 kohaselt teeb viivitamatud toimingud (nt esialgne õiguskaitse) kohtunik, kes on tööl. Kohtu hinnangul on haldusmenetluses määratud tähtaegu arvestades taotleja riigi õigusabi taotluse lahendamine kiireloomuline toiming.
17. Riigi õigusabi seaduse (

) § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Riigi õigusabi taotlusest ja selle täiendusest nähtub, et taotleja soovib talle riigi õigusabi määramist, et kaitsta enda õigusi seoses PPA algatatud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusega. Taotluses ja PPA vastuses märgitud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul taotleja tahteks saada riigi õigusabi korras esindaja haldusmenetluseks ja võimalikuks hilisemaks halduskohtumenetluseks (

§ 4

lg 3 p-d 5 ja 6).

§ 10

lg-te 1, 2 ja 3¹ kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 5.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotlusele lisatud materjalide järgi ei ole taotleja majanduslik seisund selline, mis võimaldaks õigusabi eest tasuda. 6. Taotleja suhtes on alustatud tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, mis võib päädida isiku jaoks Eestis viibimise aluse kehtetuks tunnistamisega ning sellega seoses võidakse talle teha ka lahkumisettekirjutus ja kohaldada sissesõidukeeldu. Elamisloa kehtetuks tunnistamine, sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine riivaksid intensiivselt isiku põhiõigusi. Taotlejal puuduvad õigusalased teadmised ning arvestades kaalul olevaid õigushüvesid, on taotlejal kaalukas vajadus riigi õigusabi määramiseks. Kohtul puudub alus eeldada, et taotleja suudaks kavandatavas menetluses enda õigusi ise tõhusalt kaitsta. Õigused, mida taotleja selles menetluses kaitsta soovib, on vaieldamatult kaalukad ning taotleja jaoks olulised. PPA menetluse algatamise kirjast nähtuvaid asjaolusid arvestades ei ole isiku võimalused oma õiguste kaitseks ka ilmselt vähesed. Kohus arvestab ka väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 66 lg-s 1 sätestatuga, mis näeb ette, et välismaalasel on õigus saada riigilt õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu otsuse vaidlustamiseks juhul, kui välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabi kulude kandmiseks. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et

§-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks puuduvad. 7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus M. Simtsovi taotluse ja määrab riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Kohus annab taotlejale tema majanduslikku seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (

§ 8p 1).

Kohus edastab määruse ärakirja riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (

§ 15lg 5).

Taotleja on märkinud taotluses, et tema 2 3-20-1284 esindajaks võiks olla advokaat Andrei Matvejev. Riigi õigusabi osutaja nimetab Eesti Advokatuur, kohtul ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega nimetada riigi õigusabi osutavat advokaati (

§ 18lg-d 1 ja 3).

Advokatuur saab riigi õigusabi osutaja nimetamisel arvestada kaebaja tahtega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3