Väärteoasi nr 4-20-1531 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2020.a Tallinnas Väärteoasja number 4-20-1531 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Simona Šois Tõlk Jelena Kremez Kohtuasi Temur Kuršubadze (isikukood: väärteokaebus nr 4-20-1531 Vaidlustatud lahend Tallinna Vangla 26.03.2020.a otsus väärteoasjas nr 650020000032 Asja läbivaatamise kuupäev 26.05.2020.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Temur Kuršubadze kaitsja Indrek Põder kohtuvälise menetleja, Tallinna Vangla, esindaja Jane Rosar 38802110262) RESOLUTSIOON Jätta Temur Kuršubadze kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Tallinna Vangla 26.03.2020.a otsus väärteoasjas nr 650020000032 muutmata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 80 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide järgi 15 (viieteistkümne) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 26.06.2020.a. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist Hendrik Tamp koostas 27.02.2019.a väärteoasjas nr 650020000032 väärteoprotokolli selle kohta, et 07.12.2019.a kell 09:57 Harju maakonnas, Rae vallas, Soodevahe külas, Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse R4 sektsiooni teisel korrusel kambri nr 16 juures Temur Kuršubadze, olles vahistatu Tallinna Vanglas, ei lubanud valvur G Sl ennast läbi otsida ning kui ametnik kontrollis tema riideid, lõi Temur Kuršubadze tahtlikult maha kukkunud mütsiga G S paremat põske. Sellise käitumisega Temur Kuršubadze tahtlikult solvas ametikohustusi täitnud valvur G St, mistõttu pani Temur Kuršubadze toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. Väärteoprotokollile esitas Temur Kuršubadze kaitsja Aire Põder vastulause 13.03.2020.a. Vastulause kohaselt on T. Kuršubadze seisukohal, et käesolevas väärteoasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel saaks tõsikindlalt tuvastada kaebajale etteheidetava teo. Ei ole tuvastatud, et menetlusalune isik oleks kasutanud G S suhtes lubamatut kõnepruuki ehk solvas kannatanut või mil viisil solvas kannatanut. Temur Kuršubadze on seisukohal, et väärteomenetlus tuleb lõpetada kuna puuduvad väärteo tunnused ning ta ei ole toime pannud tegusid, mida talle ette heidetakse. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist Hendrik Tampi 26.03.2020.a koostatud otsusega määrati Temur Kuršubadzele KarS § 275 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, summas 80 eurot. Otsuses leiti, et menetlusaluse isiku kaitsja taotlus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta rahuldamata. Isiku süü on tõendatud väärteomenetluses kogutud tõenditega. Harju Maakohtule esitatud kaebuses paluvad kaebuse esitaja ja tema kaitsja kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja lõpetada asjas menetlus. Kokkuvõtvalt ollakse kaebuses seisukohal, et väärteoprotokollis ei ole nõuetekohaselt kajastatud teo faktilised asjaolud, sealt ei nähtu, mil viisil või kuidas menetlusaluse isiku poolt solvati kannatanut. Arvestada tuleb, et menetlusalune isik on viibinud pikaajaliselt üksikvangistuses. Väärteomenetluses koostatud otsus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, rikutud on VTMS § 57 lg 1 p 6, 7, 8, 81, 9 nõudeid. Kaitsja leiab, et samuti on otstarbekas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palutakse vähendada mõistetud karistust. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja kaitsja oma kaebuse juurde. Kaitsja kordas kaebuses esitatud seisukohti. Kohtuvaidlustes leidis kaitsja lisaks eeltoodule, et mütsiga löömine ei ole solvamine. Kaitsja leidis, et vanglaametnik ei teadnud päris täpselt kuidas käituda pikemaajaliselt üksikvangistuses viibinud kinnipeetavaga, samuti kinnipeetavaga, keda peetakse ohtlikuks. Samuti ei ole ühegi õigusaktiga sätestatud kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikkust. Kaebaja ei ole antud tegu toime pannud tahtlikult. Ta ei eita mütsiga löömist, kuid see oli intuitiivne. Kaebaja on vanglat teavitanud eelnevast konfliktist tema ja G. S vahel, palus, et teda otsiks läbi teine ametnik ning ka antud juhul peale intsidenti eemaldus koheselt, et konflikt ei eskaleeruks. Kaebaja toetas kaitsja seisukohta. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on põhjendamatu. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad väärteomenetluse lõpetamiseks igasugused alused. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kokkuvõtvalt, et kaebaja süü on tõendamist leidnud. Esindaja leiab, et solvata saab nii sõna kui teoga ja tunnistaja G S tundis ennast solvatuna. Kaebaja on teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Samuti on kohtuväline menetleja piisavalt põhjendanud, miks on karistanud kaebajat just 20 trahviühiku suuruses summas. KOHTU SEISUKOHT Temur Kuršubadze on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et tema tõepoolest viipas mütsiga vastu G S nägu. Ta tegi seda, et kaitsta enda au ja väärikust. Kaebaja ütluste kohaselt on tema pikema aja vältel tarvitanud antidepressante ning viibinud üksikkambris. Samuti oli temal varasemalt sama vangivalvuriga konflikt. Nimelt tema suhtes nädal aega varem läbiotsimist tehes tegi G S seda jämedalt, lõi teda selja tagant vastu pead ja ei palunud vabandust. Seekord palus ta läbiotsimise teha kergemal viisil, mispeale valvur muutis oma hääletooni naiselikumaks ja katsus kiiresti tema tuharaid. Tema leiab, et ei ole G St solvanud. Ta ütles lihtsalt asju, mida valvur tegi ja lõi teda mütsiga. See juhtus reflektoorselt, sekundi jooksul. Müts oli pehme, kootud materjalist. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud üle tunnistajad ning kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et Temur Kuršubadze süü on täies mahus tõendatud, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja väärteomenetluse lõpetamiseks alused puuduvad. KarS § 275 lg 1 järgi on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg 1 kohaselt on avalik kord seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 6 lg 1 kohaselt on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Vastavalt justiitsministri 06.12.2001.a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 1 lg-le 1 on Tallinna Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust. Tallinna Vangla käskkirjaga 05.06.2018 nr xxx on G S nimetatud ametisse II klassi valvuri ametiastmele alates 08.06.
- Seega puudub kahtlus selles, et G S oli ja on Tallinna Vanglas vangivalvurina töötav ametnik ehk KarS § 275 mõistes võimuesindaja. Samuti on kohtupraktikas sedastatud, et KarS § 275 lg 1 koosseis ei eelda, et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja puutuks teistesse isikutesse. Samuti saab vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses (RKKKo 3-1-1-31-16, p 10). Kohtuasjas on tuvastatud, et Temur Kuršubadze on Tallinna Vanglas kinnipeetav ja G S töötab vangivalvurina ning vaidlus puudub selles, et 07.12.2019 kell 09:57 Harju maakonnas, Rae vallas, Soodevahe külas, Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse R4 sektsiooni teisel korrusel kambri nr 16 juures lõi kinnipeetav Temur Kuršubadze vangivalvurina töötanud G St mütsiga vastu põske. Seda asjaolu tunnistab ka kaebaja ise: „viipasin talle vastu nägu“ (tl 21), vastuseks kaitsja küsimusele: „löök ei olnud tugev, kuid kiire“ (tl 21 pö). Konflikt sai alguse sellest, et toimus kinnipeetava läbiotsimine ning T. Kuršubadze soovis, et teda otsiks läbi keegi teine kui G S. Kohtuasja keskne küsimus on selles, kas selline teguviis ehk kinnipeetava poolt vangivalvuri mütsiga vastu nägu löömine on KarS § 275 lg 1 mõttes solvav tegu. Kohtu hinnangul tuleb antud 3 koosseisu Temur Kuršubadzele omistamiseks tuvastada lisaks sellele, kas mütsiga vangivalvuri löömine oli solvav tegu, ka see, kas see tegu oli seotud G S kui ametiisiku ametikohustuste täitmisega. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ja väärikust. Kohus nõustub kirjanduses väljendatud seisukohaga, et solvata saab ka teoga (nt näkku sülitamine, KarS komm vlj 2015 § 115 komm, lk 370, p 7). Kohtus antud ütlustes kinnitas tunnistaja G S, et tundis end mütsiga löömisest solvatuna. Ta tundis korraks ka valu, see (mütsiga löömine) oli ebameeldiv ja ta tundis end solvatuna. Kinnipeetav selliselt tegutsedes näitas tunnistaja hinnangul üles lugupidamatust ja üleolevust tema suhtes. Tunnistajana üle kuulatud vangivalvur K B, kes antud sündmuse ajal seal samas juures viibis, leidis samuti, et mütsiga löömine on solvav teguviis („ei pea olema nii, et kui midagi ei meeldi, siis kohe mütsiga vastu nägu /.../ tavaline inimene nii ei käitu“). Kohus leiab samuti, et inimestele on antud enda väljendamiseks sõnade kasutamise oskus. Teise inimese mütsiga löömine ei ole tavapärane, üldiselt aktsepteeritavatele käitumisnormidele ja eetilistele arusaamadele vastav tegevus. Igal juhul riivab see teise isiku kehalist puutumatust ja taoline riive, mis on vastuolus teise inimese vaba tahtega (ka ootamatu nõrka valu põhjustav löök), solvab sisemist au ja väärikuse tunnet. Nimetatud tunnet on kirjeldanud tunnistaja G. S ja samuti tundis selle tunde ära kõrval viibinud tunnistaja K. B. Kohus ei nõustuda kaitsja põhimõttega, et vangivalvuril peabki olema n-ö tugevam taluvuslävi. Kohus leiab, et iga inimese, sh vangivalvuri taluvuslävi on erinev, kuid antud tegu on ka kõrvaltvaatajale tundunud solvav (K. B). Kohus leiab, et selline teguviis ületaks ka n-ö keskmise inimese mõistliku taluvusläve, tegu on inimestevahelistes suhetes ebasoovitava käitumisega. Seda enam, et antud juhul võiks tõusetuda ka KarS § 121 koosseisu küsimus, mis on jäänud siiski minimaalselt realiseerumata. Nimelt tundis tunnistaja hetkelist valu, mis ei ole aga käsitatav KarS § 121 koosseisu täitva ja n-ö kõrvalisele isikule sellisena näiva valu põhjustamisena. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et valu põhjustamise puhul tuleb iseäranis piiripealsetes situatsioonides (mida käesolev kätlemata ka on) täiendava kriteeriumina hinnata seda, kas valu tekkimine on teo tagajärjena objektiivselt omistatav (RKKKo nr 3-1-1-50-13, p 12). Seega tuleb vastata küsimusele, kas ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast näib isiku tegu sellisena, et see on hinnatav teo tüüpilise tagajärjena. Ka õiguskirjanduses on leitud, et näiteks jõuetud löögid ei pruugi valu tekitavaks väärkohtlemiseks kvalifitseeruda (KarS komm vlj 2015, lk 385). Praegusel juhul leiab kohus, et selliseid kriteeriume täidetud ei ole. Nii T. Kuršubadze enda ütlustest, kui ka tunnistaja G S ja K B ütlustest nähtub üheselt, et T. Kuršubadze ei soovinud, et vangivalvur G. S tema suhtes läbiotsimist läbi viiks. Kaebaja enda ütluste kohaselt oli ta tegevus (mütsiga löömine) impulsiivne reaktsioon enda au ja väärikuse kaitsmiseks, kuna G. S nädal aega varem viis tema suhtes läbiotsimist läbi jämedalt. Seega on Temur Kuršubadze poolt G S mütsiga löömine seotud vahetult viimase ametikohustuste täitmisega, ehk vägivalla ajendiks on olnud konkreetne võimuesindaja tegu (läbiotsimine). Kohtu hinnangul nähtub ka kuriteo asjaolude kirjeldusest, et solvav tegu on olnud mütsiga löömine - nimetatud asjaolud nähtuvad sõnaselgelt nii väärteoprotokolli kui – otsuse kirjeldavast osast: „/../ lõi mütsiga/.../ Sellise käitumisega solvas/…/“. Väärib märkimist, et kohtuasja arutamisel pöörasid kaebuse esitaja ja kaitsja korduvalt tähelepanu asjaolule, et Temur Kuršubadze on pikalt viibinud üksikkambris, tarvitanud antidepressante ja G. S ei osanud temaga õigesti suhelda, mistõttu sai konflikt toimuda. Kohtus selgus, et samal ajal toimunud läbiotsimise osas annavad ühelt poolt kaebaja, teiselt poolt G. S ja K. B erinevaid ütlusi. Kaebaja ütluste kohaselt väljendas G. S end teda läbi otsides naiseliku häälega ja katsus kiiruga tema tuharaid. Tunnistajate ütluste kohaselt viis G. S läbiotsimist läbi reeglite kohaselt. Kohtus videosalvestise vaatamisel ei olnud samuti midagi ebasündsat vangivalvuri käitumises märgata. Kohus arvestab, et seoses G. S töökohustuste täitmisega ja kaebaja sõnutsi läbiotsimiste 4 läbiviimise viisiga, oli kaebajal tekkinud eelarvamus G. S suhtes ning see ajendas teda ka viimast mütsiga lööma, kuid kohus ei ole tuvastanud siiski midagi ebasündsat või reeglite vastast (niivõrd kui see on kohtu pädevuses tuvastada) tunnistaja poolt läbiotsimise tegemisel. Kohtu hinnangul oli ametijuhendist ja seisundist tulenevalt G. S pädev läbiotsimist läbi viima. Käesoleva kohtuvaidluse teemaks ei ole läbiotsimise läbiviimise viis ning kohtus ei ole konkretiseerunud ka ühtegi n-ö valet viisi, kuidas S kaebajaga suhtles. Seejuures võib tegemist olla haldusõiguslike küsimustega, mille osas tuleb kaebuse esitajal pöörduda vangla poole. Samuti ei tuvastanud kohus olulisi rikkumisi väärteoprotokollis, millele kaitsja viitas: väärteomenetluses koostatud otsus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, rikutud on VTMS § 57 lg 1 p 6, 7, 8; 81, 9 nõudeid. Kohus osundab, et VTMS § 57 sätestab kiirmenetluses väärteootsuse sisu järgnevalt, lõikes 1: p 6) väärteo toimepanemise aeg ja koht; 7) väärteo lühikirjeldus; 8) väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid; 81) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta; 9) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Kohus juhib tähelepanu, et käesolevas asjas on tehtud otsus üldmenetluses, mitte kiirmenetluses. Seega oleks kohane viidata VTMS § 74 nõuete rikkumisele. Sellest olenemata leiab kohus, et sisuliselt sellekohaseid rikkumisi asjas ei esine. Väärteootsuses on kajastatud väärteo toimepanemise aeg ja koht detailse täpsusega: 07.12.2019 kell 09:57 Harju maakonnas, Rae vallas, Soodevahe külas, Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse R4 sektsiooni teisel korrusel kambri nr 16 juures. Väärteo lühikirjeldus on ammendav ja selge: „Temur Kuršubadze, olles vahistatu Tallinna Vanglas, ei lubanud valvur G Sl ennast läbi otsida ning kui ametnik kontrollis tema riideid, lõi Temur Kuršubadze tahtlikult maha kukkunud mütsiga G S paremat põske. Sellise käitumisega Temur Kuršubadze tahtlikult solvas ametikohustusi täitnud valvur G St“. Otsuses on kajastatud väärteoasjas kogutud tõendid millele kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel tugineti: tunnistajate G. S ja K. B ütlused, videosalvestiste vaatlused; samuti menetlusaluse isiku enda ütlused ja vastulause ning sellega mittearvestamise põhjendused. Korrektselt on kajastatud väärteoasja kvalifikatsioon – KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et T. Kuršubadze poolt KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Ta on täisealine süüvõimeline isik, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja on leidnud, et kaebaja on teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Arvestades, et kohtulikult uurimisel on ilmnenud, et T. Kuršubazde soovis mütsiga valvurit lüüa reaktsioonina viimase tegevusele läbiotsimisel, leiab kohus, et T. Kuršubazde on nimetatud süüteo toime pannud kavatsetult. Nimelt tuleb möönda, et mütsiga näkku löömine, mis oli piisav hetkeliseks nõrgaks valuaistinguks, oli selline tegevus, mida läbiotsimistoimingule allutatud isik T. Kuršubadze soovis läbiotsija suhtes omapoolseks hetkeliseks üleolekuks solvanguna manifesteerida. Seega oli ta seadnud võimuesindaja sel viisil solvamise eesmärgiks ja pidas seda vähemalt võimalikuks. Kaitsja leiab samuti, et on otstarbekas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuid kaitsja ei ole kaebuses sisustanud, mis põhjustel ta leiab, et isiku süü on väikene või puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja ei tunnista oma süüd, on andnud enda teguviisi õigustavaid ütlusi ning ei adu, et tema teguviis oli solvav, ei saa rääkida süü väiksusest. Samuti leiab kohus, et arvestades teo toimepanemist vanglas, kinnipeetava poolt vangivalvuri suhtes, tuleb arvestada just kõrgendatud avaliku huvi olemasoluga. Ei saa tolereerida ega saata ka signaali kinnipeetavatele, et vangivalvurite või teiste vanglatöötajate löömine, solvamine jne oleksid vähese tähtsusega ja lubatavad käitumised, millele ei järgne kohast karistust. Kohus jätab kaitsja taotluse eeltoodud põhjustel rahuldamata. 5 KarS § 275 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Temur Kuršubadzele on määratud karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses ehk summas 80 eurot. Seega on kohtuväline menetleja määranud karistuse sanktsiooni alammäära lähedaselt. Temur Kuršubadzele karistuse mõistmisel on kohtuvälise menetleja esindaja arvesse võtnud KarS § 56 sätestatud asjaolusid, sh süü suurust aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestatud on mh isikul samalaadsete väärteokaristuste puudumist. Kohus juhib tähelepanu, et Riigikohtu korduva praktika kohaselt tuleb karistuse määramisel aluseks võtta sanktsiooni keskmine määr ning olenevalt KarS § 56 sätestatud asjaoludest ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist saab karistuse määramisel liikuda kas alla- või ülespoole. Käesoleval juhul, arvestades, et ei esine ka karistust kergendavaid asjaolusid, ei ole põhjendatud mõistetud karistuse vähendamine. Asitõendid ja salvestised Asitõendid praeguses asjas puuduvad. Kohtus vaadeldud ja väärteotoimikus asuvad 2 DVD-plaati salvestistega on vaatlusprotokollide lisadeks, need on tõendid, millede osas kohtul eraldi otsustust ei ole tarvilik teha. Kohus juhindub VTMS § 23, § 38 lg 1; § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-
- (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 6