Tsiviilasi 2-19-19806 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Lõunali

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Jätta rahuldamata Lõunaliiklus OÜ hagi RoadWest OÜ vastu põhivõla 13 164 eurot ja sellelt arvestatava viivise ulatuses.
2. Menetluskulud jäävad 68,6 % ulatuses RoadWest OÜ kanda ja 31,4 % ulatuses Lõunaliiklus OÜ kanda. Määrata Lõunaliiklus OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 742.44 eurot, milline summa välja mõista RoadWest OÜ-lt. 5.
3. Määrata RoadWest OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 348.54 eurot, milline summa välja mõista Lõunaliiklus OÜ-lt. 5.
4. Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded, mõista RoadWest OÜ-lt Lõunaliiklus OÜ kasuks 1 393.90 eurot menetluskulude katteks. 5.
5. Kohtuotsus saata hageja ja kostja esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Lõunaliiklus OÜ (hageja) ja RoadWest OÜ (kostja) vahel on sõlmitud töövõtulepingud tööde tegemiseks. Hageja kohustus tegema erinevaid liikluskorraldustöid ning kostja kohustus need vastu võtma ja maksma tasu. Hageja on esitanud kostjale arved: 1) XXX tn ajutise liikluskorralduse eest, arve nr XXX summas 16 705.56 eurot, väljastatud 04.12.2017, maksetähtajaga 18.12.2017; 2) arve nr XXX summas 757.58 eurot, väljastatud 20.12.2017, maksetähtajaga 03.01.2018; 3) XXX ja XXX, arve nr XXX summas 33 420 eurot, väljastatud 08.01.2018, maksetähtajaga 22.01.2018; 4) XXX tn, XXX tn, XXX ajutine liikluskorraldus, arve nr XXX, summas 1 737,50 eurot, väljastatud 10.06.2018, maksetähtajaga 24.06.
6. Kostja on arvest nr XXX tasunud 10 683.35 eurot, teised arved on täielikult tasumata. Kostja võlg hageja ees on 41 937.29 eurot. Hageja on tasumata võlalt arvestanud viivist

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni 10.12.2019 summas 6 305.81 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited RoadWest OÜ vaidleb hagile vastu ja palub jätta see tervikuna rahuldamata. Hageja jätab märkimata, et iga konkreetse töö puhul esitas ta kostjale vastava hinnapakkumise ja seetõttu ei saanud hageja omal äranägemisel esitada kostjale arveid. Hageja pole märkinud seda, kuidas arvel märgitud summa kujunes ja pole toonud välja hinnapakkumises ja arvel märgitud summade erinevust. Ühtlasi pole hageja välja toonud seda, et ta on loovutanud

1. oktoobri
2. a arvest nr XXX ja
3. detsembri
4. a arvest nr XXX tuleneva väidetava nõude kostja vastu kolmandale isikule (RoadWolf OÜ) ja see on alusetult kolmanda isiku poolt tasaarvestatud. Kostja on hageja arvest nr XXX aktsepteerinud 10 683.34 eurot ning on seisukohal, et hagejal puudus ülejäänud osas nõue kostja vastu, mida loovutada kolmandale isikule. Hageja on ise saatnud kostjale
5. juulil
6. a kirja, milles võtab omaks asjaolu, et arved suurenesid põhjusel, et töömahud suurenesid. Kostja sellega ei nõustunud ja saatis hagejale
7. juulil
8. a ja
9. juulil
10. a kirja, milles selgesõnaliselt ei aktsepteerita hageja suuremaid arveid. Lisaks ei esitanud hageja algselt kostjale isegi kõige suurema arvega seoses (arve nr XXX) dokumenti (tööde loetelu akti), millest üldse nähtuksid väidetava töömahu suurenemisega seoses tehtud tööd ja nende hinnad. Kostja on seisukohal, et pooled sõlmisid siduva eelarvega töövõtulepingu, mille puhul pidi hageja arvestama kogu tööde mahuga. Kui hageja väidab, et töövõtulepingu eelarve oli

§ 639lg 1 mõttes mittesiduv, peab seda tõendama.

Töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab teadma ja nägema ette 2 kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda. Kui vaidlusaluses osas ei tulenenud eelarve koostamise aluseks olnud asjaolud tellija esitatud andmetest, kannab töövõtja ise sellega seotud eksimusest tulenevat riski. Kostja märgib, et liikluskorraldustööd ei ole oma omadustest tulenevalt sellised tööd, mida saaks või tuleks vastu võtta. Töö tuleb vastu võtta üksnes siis, kui see oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Antud juhul ei esinenud kumbagi asjaolu ja seetõttu on hageja viited töö väidetavale vastuvõtmisele kostja poolt alusetud. Menetluse edasine käik Pooled alustasid kompromissläbirääkimistega, kuid ei jõudnud kompromissini. Hageja poolne kompromissettepanek oli lõpetada vaidlus tsiviilasjas juhul, kui kostja oleks tasunud hagejale kompromissi korras 35 000 eurot ja oli nõus selle summa tasumise ajatama. Kostja oli nõus kompromissi korras tasuma ajatatult 27 500 eurot. Hageja esitas kostja vastuväidete järel täiendavad tõendid ja põhistused hagile. Arve nr XXX pakkumise on hageja kostjale saatnud 19.04.2017 summas 12 074.76 eurot. Lisaks on hageja osutanud ajutist liikluskorraldust summas 3700 eurot, mis seisneb reeglina ajutise liikluskorralduse projekti koostamises ja ehitustööde aegses ajutises liikluskorralduses (liikluskorraldaja objektil, ajutiste liiklusmärkide paigaldus jms). Selliseid tõid teostas hageja ka objektil „XXX“. Lisatöid on tehtud 159 euro eest. Ka sellised tööd teostati vastavalt tööde tellija märkustele ja nende maksumus esitati 22.11.2017 kostjale. Seega esitas hageja teostatud tööde eest koondarve nr XXX kogusummas 16 705.56 eurot. Kostja on aktsepteerinud arvet XXX summas 10 683.34 eurot. Hagejale jääb sellise summani jõudmine arusaamatuks. Sellest tulenevalt on hageja hinnangul olnud arve loovutamine kolmandale isikule õiguspärane ning see on tasaarvestatud summas 12 252.95 eurot, millest lähtuvalt on nimetatud arvest kostja võlgnevus hageja ees jätkuvalt 4 452.61 eurot. Arve nr XXX on koos selles sisalduva selgitusega saadetud 20.12.

1. Ka seda arvet ei ole kostja kunagi vaidlustanud ning on selgelt näha, et liiklusmärkide kasutamise eest arve esitataksegi peale nende kasutamise lõppu, kui on selge, milliseid märke ja teenuseid ning kui kaua kasutatakse. Hageja esitab arvete XXX ja XXX hinnastamise aluseks olnud, kostjale 03.04.2017 saadetud pakkumuse. Nimetatud arved ja tööd on seotud kostja poolt riigihanke korras teostatud töödega. Hinnastamise aluseks on olnud summa 37 249.80 eurot. Arvete XXX ja XXX kogusumma on 45 496.50 eurot ehk antud objektil kallinesid tööd summas 8 246.70 eurot. Tööde kallinemine oli otseselt seotud ajutise liikluskorralduse kallinemisega. Hageja esitab tõendina Maanteeameti vastuse teabenõudele taastusremondi lepingu täitmisest. Nagu Maanteeameti vastusest selgub, pikenesid teetööd olulises mahus (täitmise tähtaeg oli 01.10.2017, tööd lõpetati 13.12.2017). Seega on ilmselge, et hageja poolt teostatud tööd, mis olid seotud ajutise liikluskorraldusega, suurenesid. Kostja oma kirjalikus vastuväites leidis jätkuvalt, et hageja nõue kostja vastu saab olla 15 000 eurot. Muus osas on hageja nõue alusetu ja põhjendamata. Hageja on esitanud kostjale
2. aprillil
3. a hinnapakkumise XXX objekti osas summas 12 074.76 eurot. Hinnapakkumisest nähtub, et tegemist on nii liikluskorralduskui ka ohutusvahendite osas tehtud hinnapakkumisega. Samas kui vaadata arvet nr XXX, siis on hageja lisanud arvele ajutise liikluskorralduse summas 3700 eurot + km ja lisatööd summas 159 eurot + km. Seega on hageja esitanud arve 3859 eurot + km võrra suuremas summas, kui ta hinnapakkumises esitas. Hageja on pannud kostja sisuliselt fakti ette, sest pole hinnapakkumist esitades ühegi sõnaga maininud, et tegemist pole lõpliku hinnaga. 3 Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et Lõunaliiklus OÜ hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on tellinud kostjalt erinevaid liikluskorraldustöid suuliste töövõtulepingutega ning kostja on jätnud osaliselt tasumata hageja esitatud arve nr XXX ja täielikult tasumata kolm arvet nr XXX, nr XXX ja nr XXX. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud arve nr XXX summast, mis oli 16 705.56 eurot, 18.12.2017 hagejale 10 683.35 eurot. Arve osalise tasumise kuupäeva järeldab kohus hageja esitatud viiviseraportist, mille kohaselt on alates 19.12.2017 hageja arvutanud viivist võla jäägilt 6 022.21 eurot. Kostja on esitanud kohtule Lõunaliiklus OÜ 28.06.2018 teate nõude loovutamise kohta. Teate kohaselt on Lõunaliiklus OÜ loovutanud RoadWolf OÜ-le arvest nr XXX tuleneva nõude kostja vastu osaliselt, so summas 12 252.95 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole enam nõuet kostja vastu, mis põhineb suulisel töövõtulepingul ja 04.12.2017 arvel, sest sellelt nähtuv nõudesumma on osaliselt tasutud 18.12.2017 ja osaliselt loovutatud 28.06.
4. Kogusumma on suurem kui arvel toodud summa, kuid tasaarvestuse vastuväidet või vastuhagi esitatud ei ole. Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesolevas vaidluses on kostja seisukohal, et kokku oli lepitud siduvas eelarves (

§ 639lg 1).

Hageja arvates oli tegemist mittesiduva eelarvega, sest teetööde kestus võib osutuda planeeritust pikemaks ning kogu töömahtu ei ole võimalik ette näha. Hageja ei ole tõendanud mittesiduva eelarve kokkuleppimist.

§ 639lg 1 kohaselt sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve oli siduv.

Kui asuda seisukohale, et poolte vahel oli kokku lepitud mittesiduvas eelarves, peab

§ 639

lg 2 kohaselt töövõtja mittesiduva eelarve olulise ületamise korral tellijat viivitamata teavitama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Hageja esitatud arve nr XXX on hageja selgituste ja 20.12.2017 e-kirja kohaselt liiklusmärkide rendi arve. Hageja ei ole tõendanud, et arvel nr XXX märgitud tasunõue 10 062.30 eurot ei kata objektil statsionaarsete märkidega seotud kulutusi ja tuli teha täiendavaid kulutusi kõigepealt ajutisele liikluskorraldusele 3 700 euro ulatuses, lisatöödele 159 euro ulatuses ning siis veel arve nr XXX selgituse kohaselt liiklusmärkide rendiks 757.58 euro ulatuses. Kohtule on esitatud hageja hinnapakkumine 19.04.2017 objektile „XXX “ summas 10 062.30 eurot. Tellija eelnevat informeerimist lepingu täitmise käigus eelarve ületamisest olulises ulatuses so (3700+159+757) 4616 eurot, ei nähtu ühestki hageja esitatud dokumendist, lahtikirjutus esitati koos arvega. Kohus jätab hageja nõude, mis põhineb suulisel töövõtulepingul ja arvel nr XXX rahuldamata. Arve nr XXX on esitatud seoses ajutise liikluskorraldusega objektil XXX ja XXX summas 33 429 eurot. Hageja esitas arvete XXX ja XXX hinnastamise aluseks olnud, kostjale 03.04.2017 saadetud pakkumuse. Nimetatud arved ja tööd on seotud kostja poolt riigihanke korras teostatud töödega. Hinnastamise aluseks on olnud summa 37 249.80 4 eurot. Arvete XXX ja XXX kogusumma on 45 496.50 eurot ehk antud objektil kallinesid tööd summas 8 246.70 eurot. Pakkumus, mis tuleneb kululoendist „XXX ja XXX koos liiklusohtlike kohtade likvideerimisega“, nägi muu hulgas ette objekti ettenägematute kulutuste katteks 5 % suurust reservi. Kohus on seisukohal, et võimalik kulutuste suurenemine 5% võrra pidi olema ettenähtav ka kostjale. Planeeritud ettenägematu kulutus 5 % ulatuses liikluskorralduse maksumusest moodustab (0,05x37 249.80) 1 862.49 eurot. Seega on hagejal õigus XXX ja XXX objektide liikluskorralduse eest saada tasu (37249.80+1862.49) 39 112.29 eurot. Nimetatud summast on kostja tasunud arve nr XXX alusel XXX lõigu liikluskorralduse eest 12 076.50 eurot, sest hageja on selles ulatuses loovutanud oma nõude kostja vastu. Tasumata on seega (39112.29-12076.50) 27 035.79 eurot, millise summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Maanteeameti 30.09.2019 kirjast nähtuvalt ei saanud objekt XXX ja XXX valmis tähtajaks, so 1. oktoobriks 2017. Ehitustööd lõpetati alles 13.12.2017. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud täiendavate kulutuste tekkimise ja selle sõltumatuse hagejast kui liikluskorraldajast, sest ehitaja ei lõpetanud töid tähtaegselt. Kohus rahuldab ka hageja nõude suulise töövõtulepingu ja arve nr XXX alusel summas 1 737.50 eurot. Kostja on töö tellinud, mis nähtub 28. juuni 2018 e-kirjavahetusest, kus RoadWest OÜ palus esitada arve nr XXX juurde vastav akt. Akti kohaselt, mis on kostjale saadetud e-kirjaga 1.07.2018, on hageja tegelenud ajutise liikluskorraldusega objektidel XXX, XXX ja XXX maanteel. Kostja ei ole väitnud ja tõendanud, et hageja ei ole nimetatud objektidel kostja tellimusel ajutist liikluskorraldust teinud või oli hageja hinnapakkumine väiksem arvel kajastatud summast. Kokku rahuldab kohus hageja tasunõude (27035.79+1737.50) 28 773.29 euro ulatuses. Hagejal on töövõtulepingu täitmisest sissenõutavaks muutunud tasunõue 27 035.79 euro ulatuses alates 23. jaanuarist 2018 ja 1 737.50 euro ulatuses alates 25. juunist 2018.

§ 113

lg 1 teise lause alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise seaduses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani. Arve nr XXX tasumise tähtajast, so 23.01.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise summa 27 035.79 eurolt on 5 247.25 eurot (viivisekalkulaator). Arve nr XXX tasumise tähtajast, so 24.06.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise summa 1 737.50 eurolt on 279.34 eurot (viivisekalkulaator). Kostjal on kohustus maksta hagejale kohtuotsuse tegemise päeval sissenõutavaks muutunud viivist summas 5 526.59 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel alates 27. juunist 2020

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5 Esitatud taotluse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 1 100 eurot ja õigusabi kulu 1 812 eurot, kokku 2 912 eurot. Kostja menetluskulu on õigusabi kulu summas 1 110 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja õigusabi kulu mahule ning leiab, et põhjendatud ajakulu on 10,1 tundi ning tasu suurus sellest tulenevalt 1 212 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Kohus on rahuldanud hageja 41 937.29 euro suuruse põhivõlanõude 28 773.29 euro, so 68,6 % ulatuses. Võttes arvesse hagi rahuldamise proportsiooni tuleb menetluskulud jätta 68,6 % ulatuses kostja kanda ja 31,4 % ulatuses hageja kanda. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu 120 eurot vastab kohtupraktikale, kuid esindaja mõistlik ja põhjendatud töömaht on 12 tundi. Kui hageja esindaja kulutas hagi koostamisele 4,3 tundi , siis ei ole mõistlik arvata, et kostja taotlusel ja kohtu ettepanekul täiendavate tõendite esitamine ning nõude täiendav põhjendamine vajaks 5,7 tundi. Kohus loeb siin põhjendatud ajakuluks 2,6 tundi. Muus osas on hageja esindaja töömaht aktsepteeritav. Hageja põhjendatud õigusabikulu suurus on seega (12x120) 1 440 eurot. 1 100 euro suurune riigilõiv on seadusest tulenev ja põhjendatud. Seega on hageja menetluskulu suurus 2 540 eurot. Kostja menetluskulu taotletud suurus on samuti aktsepteeritav ja seega on kostja menetluskulu 1 110 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulu katteks (0,686x2540) 1 742.44 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks kostja menetluskulu katteks (0,314x1110) 348.54 eurot. Ülejäänud osas jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja (1742.44-348.54) 1 393.90 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 6