4-20-2689/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juulil 2020.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-20-2689 (2302,20,007109) Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Hanna Pentsa kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.06.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2302,20,007109 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Hanna 60008022816; elukoht: xxx) Pentsa (isikukood: Kohtuväline menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta Hanna Pentsa kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.06.2020 otsus nr 2302,20,007109 – muutmata. Rahatrahv kuulub tasumisele PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.06.2020 otsuses nr 2302,20,007109 ja samas asjas 15.06.2020 koostatud täitmisele pööramise edasilükkamise määruses märgitud korras. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. 2 Kaevatav otsus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.06.2020.a otsusega väärteoasjas nr 2302, 20,007109 karistati Hanna Pentsat liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, so 300 eurot. 12.06.2020 taotluse alusel tegi 15.06.2020 kohtuväline menetleja rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruse, mille kohaselt lükati määratud rahatrahvi täitmisele pööramine edasi alates 30.06.2020 kuni 30.04.2021, st rahatrahv tuleb tasuda 10 kuu jooksul, hiljemalt 30.04.2021.a. 14.05.2020 koostatud väärteoprotokolli AB1605244 ja otsuse kohaselt juhtis Hanna Pentsa 08.05.2020.a kella 15.22 ajal Tallinnas Sõpruse pst 201/203 juures mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning tagurdas vastu peatunud sõidukit xxx reg.nr xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxx AS-le (fikseeritud fototabeli ja vaatlusprotokollidega), rikkudes LS § 16 lg 1 nõudeid ja pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu Eelnimetatud otsusele esitas 12.06.2020 Hanna Pentsa kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse, sest rahatrahv on liiga koormav, sissetulekuks on riigi poolt määratud xx, ta on täiskohaga päevaõppe tudeng. Kaebuses on osundatud, et Magistrali parklas ta tagurdas oma kohalt välja ja ei tundnud mingit kõksu. Ei teadnud juhtunust kuni helistati vanaemale, muidu oleks teistmoodi käitunud. Tema autol puuduvad vigastused, teisel autol sisse vajunud plastikut nägi politseis fotodelt. Tutvus ka videoga, kuid auto liikumisest aru ei saanud. On nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja 29.06.2020.a esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, leides, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 02.06.2020 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et H.Pentsale etteheidetav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega. Määratud karistus vastab kaebaja süü suurusele ja on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi õigusrikkumisi ning on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 14.05.2020 koostatud väärteoprotokolli AB1605244 kohaselt juhtis Hanna Pentsa 08.05.2020.a kella 15.22 ajal Tallinnas Sõpruse pst 201/203 juures mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning tagurdas vastu peatunud sõidukit xxx reg.nr xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxx AS-le (fikseeritud fototabeli ja vaatlusprotokollidega). Oma tegevusega rikkus Hanna Pentsa LS § 16 lg 1 nõudeid, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 3 LS § 16 lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 2 p 32 järgi on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Selle kohta, et 08.05.2020.a kella 15:22 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Sõpruse pst 201/203 juures mootorsõiduki xxx reg.nr xxx ja sõiduki xxx reg.x xxx vahel, on kogutud järgmised tõendid: 08.05.2020 on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt K Si poolt juhtidus sõidukil xxx reg.nr xxx on kahjustatud tagastange vasakpoolne osa, esimeseks osalejaks on märgitud A T kuuluv sõiduk xxx reg.nr xxx, milline kahjustas ja lahkus. K S koostas avalduse politseile 11.05.2020, teatades, et 08.05.2020 kell 15.225 toimus Tallinnas Magistrali keskuse parklas liiklusõnnetus, ta polnud teadlik, et peab taolises olukorras koheselt politseid teavitama. Lisatud on skeem ja selgitus: sõiduk xxx oli pargitud laadimiseks CityAlko poe ette ja K.S laadis külguksest kaupa, järsku tundis kaubaruumis olles kerget matsu, samal ajal kaubiku kõrval olev inimene hõikas, et keegi tagurdas minu kaubikule sisse. Ta läks kohe kaubiku taha ja nägi kuidas xxx (xxx) hakkas just kaubiku juurest minema sõitma. Järgnes kiirel sammul xxx, kuid sõiduk ei peatunud. Teavitas politseid 10 minutit hiljem olles sündmuskohast 200m kaugusel Araxes kaupluse juures. Sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt 11.05.2020 vaadeldi sõidukit xxx r/m xxx ning tuvastati tagastange vasakpoolsel osal deformatsioon ja värvikahjustus, lisatud fotod. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud Magistrali keskuse turvakaamera salvestisi: 08.05.2020 kell 15.21 ilmub kaamera vaatevälja heledate juustega naisterahvas, kes liigub parklas sõiduki juurde, mis pargib Olympic Casino sildi juures. Naisterahvas istub sõidukisse. Kell 15.22 hakkab sõiduk tagurdama. Tegemist heleda luukpära keretüübiga sõidukiga. Kell 15.22.56 tagurdab sõiduk vastu seisvat valget värvi kaubiku vasakpoolset tagaosa. Kaubik liigub veidi saadud löögi tulemusel. Sõiduauto lahkub parklast liikudes kaamera suhtes paremale. Seisva kaubiku parempoolse külje juurest tuleb sõiduki tagaosa juurde tumedate pükste ja rohelise jopega isik, kes vaatab kaubiku tagaosa ja eelnevalt avarii põhjustanud sõidukit (lisatud salvestus DVD-plaadil). Tunnistajana K S kinnitas, et 08.05.2020 parkis Magistrali keskuse City Alko kaupluse ette, oli kaubikuruumis, kui tundis lööki sõiduki pihta. Väljus kohe kaubikust ja nägi, kuidas kaubiku juurest sõitis ära hele luukpära keretüübiga sõiduk xxx xxx. Samal ajal oli kaubiku kõrval üks isik, kes ütles, et kaubikule tagurdati pihta. Ta järgnes kiirel sammul xxx, kuid juht ei peatunud. Kaubiku tagaosa vasakul pool on värvikahjustus ja deformatsioon, enne neid kahjustusi ei olnud. Tegi paar fotot ja sõitis 200m eemale Araxes kaupluse juurde, kust teavitas politseid. Peatus kauba laadimiseks, mistõttu ei oleks saanud seal pikemalt seista ja politseid oodata. Sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt 14.05.2020 vaadeldi helerohelist sõidukit xxx r/m xxx, sõidukil on erinevad värvikahjustused, sõidukil on haagisekonks, lisatud fotod. Menetlusaluse isikuna Hanna Pentsa selgitas, et sõiduauto xxx kuulub tema vanaemale, kuid hetkel kasutab sõidukit tema. 08.mail poole nelja paiku parkis ta Olympic Casino ette. Tuli tagasi ja tagurdas parkimiskohalt välja ning jätkas igapäevaste asjadega. Alles hiljem, kui politseist helistati sai teada, et olevat kellelegi otsa tagurdanud. Ise sellest aru ei saanud. Kui oleks tundnud, oleks kohapeal asunud uurima ja lahendanud asja. Auto tagastangel on varasemalt vigastused ning uusi vigastusi ta tähele ei pannud. Kahetseb ja lubab olla hoolsam. 4 Tutvunud kõikide toenditega ja videosalvestusega, asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses kogutud tõendid kinnitavad selgelt, et 08.05.2020.a kella 15.22 ajal Tallinnas Sõpruse pst 201/203 juures toimunud liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult Hanna Pentsa, kui ta oleks arvestanud teiste liiklejatega ning oma käitumises hoidunud kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Videosalvestuselt nähtub selgelt, et H.Pentsa paigutab asjad auto paremale tagaistmele, seejärel istub rooli ja hooga tagurdab vastu kaubikut ning sama kiiresti sõidab minema. Kokkupõrke hetkel kaubik kõikus, kohe tuli kaubiku tagant välja rohelises jopes noormees ja vaatas sündmuskohalt lahkuva sõiduki suunas. Kui kaubiku juht tundis lööki/matsu, siis ei saanud see jääda märkamatuks ka H.Pentsale, kes juhtis väiksemat sõiduautot. Väärteomenetluses kogutud tõendid langevad kokku kõikides detailides, kaebuse esitaja süü on täielikult tõendatud. Tuginedes kohtuvälises menetluses tuvastatule saab asuda seisukohale, et H.Pentsa poolt LS § 16 lg 1 tuleneva liiklusnõude täitmata jätmise tõttu toimus liiklusõnnetus, tuues kaasa varalise kahju xxx AS-le. Kogutud tõendid kinnitavad kahjustusi sõidukil ehk varalise kahju tekitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.Pentsa realiseeris LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et H.Pentsa oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab H.Pentsa käitumist pidada kergemeelseks KarS § 18 lg 2 mõttes, st isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul H.Pentsa, sõites parkimiskohalt hooletult välja, pidi võimalikuks pidama ka liiklusnõuete rikkumisest tingitud kahju tekitamist. Kohtu hinnangul realiseeris H.Pentsa ka LS § 223 lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Kogutud tõendite pinnalt puudub kohtul alus kahelda selles, et isik ei oleks aru saanud 08.05.2020 kell 15.22 aset leidnud liiklusõnnetutest ning enda osalusest nendes. Kuigi sõidukitel fikseeritud vigastusi ei saa pidada ulatuslikeks, olid need piisavad, et isik tunnetaks ka sõiduki riivamisest tingitud lööki (survet) vastu autot. Kuivõrd pargitud sõidukile otsasõit oli tunda kaubikus viibivale kaubikujuhile, ei ole kahtlust, et see pidi olema kuulda ja tuntav ka H.Pentsale kui otsasõidu põhjustajale. Põhjustades liiklusõnnetuse, pidi aga H.Pentsa kui juhtimisõigusega isik teadma ka LS § 169 sätestatud kohustusi, st juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral. Eeltoodust H.Pentsa käitumine sisaldab LS § 223 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima karistusliigi, s.o rahatrahvi ning karistus on määratud alla sanktsiooni keskmise määra. 5 Hinnates H.Pentsa süü suurust talle inkrimineeritavate väärtegude toimepanemisel arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. Suhtudes hooletult liiklusnõuete täitmisesse, püsib alati oht kellegi elu ja/või vara kahjustamises. Kuigi H.Pentsa poolt tekitatud kahju ei saa pidada ulatuslikuks ning tervisekahjustusi liiklusõnnetustega ei kaasnenud, sai antud liiklusõnnetuste tagajärjel varalise kahju xxx AS. Liiklusnõuete eiramine näitab H.Pentsa hoolimatut ja ükskõikset suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse. Eelnimetatu kinnitab H.Pentsa tegude ühiskonnaohtlikkust, tema käitumise lubamatust ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite sekkumine vajalik. Kõik isikud peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse. Kohtuväline menetleja karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastanud, kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist. H.Pentsa on väljendanud kahetsust kohtule esitatud kaebuses. Järelikult on H.Pentsa oma võimalikust teo ohtlikkusest aru saanud ning puhtsüdamlikku kahetsust on juba karistuse määramisel arvestatud. Samuti on arvestatud raskendavate asjaolude puudumist ning asjaolu, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu ei pannud H.Pentsa toime tahtlikult. Karistusregistri kohaselt ei ole H.Pentsa registrisse kantud. Seega ei ole H.Pentsa süstemaatiline liiklussüütegude toimepanija või väljakujunenud käitumisega isik ning on alust uskuda, et praegusel juhul karistuse mõistmine alla keskmist määra on piisav, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele. Karistuse liigi valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul piisab antud juhul nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks põhikaristusena mõistetavast rahatrahvist, mille suurus jääb alammäära ja keskmäära vahele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, sest määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning kohtuvälise menetleja määruse kohaselt on rahatrahvi tasumine juba ka määratud osade kaupa 10 kuu jooksul (30 eurot kuus), mis on kaebuse esitajale vastavalt tema anda avaldusele jõukohane. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/