Obsah (4)

§ 121§ 45§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-962 Määruse kuupäev 21. mai 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Erki Ploomi kaebus Tartu Ülikooli 16. aprilli 2020. a otsuse nr 2-23

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erki Ploom (kaebaja) esitas Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnale
2. detsembril 2019 avalduse akadeemilise komisjoni menetluse algatamiseks, et tuvastada akadeemiline petturlus teise isiku
3. aasta diplomitöö kirjutamisel keskkonnakorralduse ja planeerimise erialal. Kaebaja selgitab, et osales nimetatud lõputöö kirjutamisel ning tunnistab petturluses osalemist.
4. Tartu Ülikool selgitas kaebajale
5. veebruari
6. a vastusega nr 2-23.17/LT/335-2, et kaebaja nimetatud isik on ülikoolile esitanud oma seletuse, mille kohaselt ei vasta kaebaja väited tõele. Kuna diplomitöö kaitsmisest on möödas üle seitsme aasta, siis ei soorita Tartu Ülikool diplomitöö osas edasisi menetlustoiminguid.
7. Kaebaja esitas
8. märtsil 2020 Haridus- ja Teadusministeeriumile avalduse Tartu Ülikooli suhtes haldusjärelevalve alustamiseks ning Tartu Ülikoolile vaide ülikooli
9. veebruari
10. a vastuse nr 2-23.17/LT/335-2 peale.
11. Haridus- ja Teadusministeerium otsustas
12. aprilli
13. a vastusega nr 9.5-1/20/1125-6 järelevalvet mitte algatada. 3-20-962
14. Tartu Ülikool tagastas
15. aprilli
16. a otsusega nr 2-23.17/P2/9989-1 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna Tartu Ülikool ei ole rikkunud kaebaja õigusi, piiranud tema vabadusi või viinud tema suhtes läbi haldusmenetlust.
17. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
18. mail 2020 kaebuse Tartu Ülikooli
19. aprilli
20. a otsuse nr 2-23.17/P2/9989-1 tühistamiseks ja ülikooli kohustamiseks jätkata edasiste menetlustoimingute tegemist võimaliku akadeemilise petturluse tuvastamiseks. Kaebaja põhjendab, et lisaks avaliku huvi riivele on riivatud ka kaebaja õigusi. Akadeemilisele petturlusele kaasaaitajana peab isikul olema võimalus petturlusest teavitada ning enda keelatud tegu heastada. Kaebaja selgitab, et Tartu Ülikool ei ole kehtestanud akadeemilise petturluse menetlemise sisulist korda ning puudub selgus, kes ja mis alustel võib esitada avalduse akadeemilise petturluse juhtumi uurimise alustamiseks. Piiratud ei ole isikute ringi, kes võivad akadeemilisest petturlusest teavitada. Seega omas kaebaja õigust avalduse esitamiseks. Samuti puudub reeglistik, kuidas peab prodekaan avalduse laekumise järgselt käituma. Kaebaja hinnangul on Tartu Ülikooli õppeprodekaan kohustatud iga akadeemilise petturluse avaldust sisuliselt menetlema. On mõistetav, et kaebaja ei saa nõuda haldusorganilt konkreetset käitumist, kuid tagatud peaks olema populaarkaebusest lähtuv menetluse läbiviimine võimaliku rikkumise tuvastamiseks. Akadeemiline petturlus annab põhjendamatu eelise ka töökohtadele kandideerimisel. KOHTU SEISUKOHT
21. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

§ 121

lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13). Kuna õigusaktidest ei tulene akadeemilise petturluse tuvastamise menetluses mingite toimingute tegemata jätmise vaidlustamise õigust teiste isikute kaitseks või avalikes huvides ning populaarkaebuse esitamine ei ole käesolevas asjas lubatav, kontrollib kohus, kas kaebajal on õigus kohtusse pöörduda enda õiguste kaitseks. Selleks peab kaebajal olema riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis selle õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Seejuures peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte üksnes mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil.
4. Akadeemilist petturlust puudutavad sätted on leitavad nii Tartu Ülikooli senati
5. aprilli
6. a määrusega nr 5 vastu võetud „Õppekorralduseeskirja“ (ÕKE) peatükis IX.10 kui ka Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu
7. veebruaril 2016 kinnitatud „Õppetöös ilmnenud akadeemilise petturluse ja vääritu käitumise juhtumite menetlemise korras“. Nimetatud õigusaktides on sätestatud, mis on akadeemiline petturlus ning millised on õppejõu, õppeprodekaani ja õppeprorektori kohustused, kui akadeemiline petturlus tuvastatakse, ja millised tagajärjed kaasnevad isikule, kes akadeemilise petturluse toime pani. Kummastki eelnimetatud õigusaktist ega ka muudest õigusaktidest ei tulene aga kaebajale subjektiivset õigust nõuda teise isiku suhtes akadeemilise petturluse tuvastamise menetluse algatamist ning selles menetluses kindlate menetlustoimingute tegemist. Vastavat õigust ei tingi ka kaebaja põhjendused, et kaebajale kui akadeemilises petturluses osalejale peab olema 2 3-20-962 tagatud võimalus rikkumise heastamiseks, akadeemilist petturlust puudutavad regulatsioonid on puudulikud või et petturluse toime pannud isikul on tööturul konkurentsieelis. Kaebajal on õigus juhtida Tartu Ülikooli tähelepanu akadeemilise petturluse toimepanemisele, nagu kaebaja
8. detsembri
9. a avalduses ka tegi, kuid ülikool ei ole kohustatud vastavalt kaebaja soovile menetlust algatama ja menetluses just kaebaja soovitud erinevaid toiminguid tegema. Seega ei riiva teise isiku suhtes akadeemilise petturluse tuvastamise menetluses edasiste menetlustoimingute tegemata jätmine kaebaja õigusi ning tal puudub kohustamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Menetluse algatamata jätmisega ei rikutud kaebaja õigusi.
10. Lubatav ei ole ka Tartu Ülikooli
11. aprilli
12. a otsuse nr 2-23.17/P2/9989-1 halduskohtus vaidlustamine tulenevalt

§ 45

lg-st 4, mille kohaselt võib vaideotsuse või muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Vaidemenetluses tehtud otsuste iseseisev vaidlustamine on pigem erandlikuks võimaluseks, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on rikutud kaebaja õigusi, mis ei ole seotud vaidemenetluse esemega. Kaebuse põhjendustest ei nähtu, et Tartu Ülikooli

1. aprilli
2. a otsus nr 2-23.17/P2/9989-1 rikuks kaebaja õigusi sõltumata põhivaidluse esemest. Kuna kaebus ei ole põhivaidluse eseme, s.o kohustamisnõude osas lubatav, ei saa kaebaja eraldiseisvalt vaidlustada ka kohtueelset menetlust lõpetavat Tartu Ülikooli
3. aprilli
4. a otsust nr 2-23.17/P2/9989-
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu Erki Ploomi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3