Obsah (7)

§ 403§ 440§ 394§ 173§ 162§ 168§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5625 Tsiviilas

§ 403

lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hagejad ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega.

§ 440

lõigete 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kostja poolt

1. mail
2. a kohtule esitatud avalduse näol on tegemist hagi õigeksvõtuga. Kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud tuleb see rahuldada.
3. Hagejad ja kostja on kinnistu asukohaga XXX kaasomanikud (tl 8). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning tulenevalt AÕS § 76 lg 2 on kaasomandi 3 lõpetamise nõuet välistavaks asjaoluks üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kohus tuvastanud nagu ka muid piiranguid, mis takistaks kaasomandi lõpetamist. Vaidlust ei ole, et kaasomanikud oleksid kokku leppinud kaasomandi lõpetamise nõude välistamises. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab vastavalt AÕS § 77 lg 2 kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on
4. septembri
5. a otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-65-10 p-s 21 leidnud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus.
6. Kuigi kostja oma vastuses hagile on märkinud, et kinnistu tuleks jagada selliselt, et tema osa eraldatakse kinnistust reaalosana ja moodustatakse iseseisev kinnisasi, siis tuleb märkida, et hagejate taotlusest erineval viisil kaasomandi lõpetamiseks oleks tulnud esitada vastuhagi (Riigikohtu
7. oktoobri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Kostja ei ole seda teinud ning on hilisemas menetluses nõustunud hagejate poolt taotletud kaasomandi jagamise viisiga. Kohtu hinnangul on hagejate poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viis põhjendatud ega riiva ebaproportsionaalselt kostja kui kaasomaniku õigusi ega huve. LVM Kinnisvara OÜ eksperthinnangu nr 1560-18 K (tl 9–50) kohaselt on kinnistu väärtus 60 000 eurot. Kohtul puudub alus kahelda eksperthinnangu õigsuses. Hagejate poolt pakutud hüvitis vastab kostja kaasomandiosa väärtusele (60 000 : 14 x 2). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid eksperthinnangus nimetatud väärtusele ega esitanud omalt poolt tõendeid kinnistu väärtuse kohta.
9. mai
10. a menetlusdokumendis on kostja väljendanud nõusolekut hagejate poolt temale makstava hüvitise suurusega. Eeltoodu alusel ja toetudes

§ 394

lg 2 p 2 koostoimes

§ 440lõikega 3 ja AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 1 ja 2 alusel rahuldab kohus hagi.

1. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõikele 1 on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Vaidlust ei ole selles, et kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16805, p 9).
4. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool võlaõigusseadus (VÕS) § 111 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 7 järgi, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik sama sätte lg 1 alusel keeldub, kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lg 5 sätestatut, ehk kui võlausaldaja nõuab 4 võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest osundatud paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kuna kostja peaks vajalikud tahteavaldused kinnistu kaasomandi osa üleandmiseks hagejatele andma vaid juhul, kui hagejad on kostjale maksnud hüvitise kaasomandi osa kaotuse eest, siis on põhjendatud kohtuotsuses kostja tahteavalduste andmise sidumine kaasomandi üleandmiseks ja omaniku kande muutmiseks hagejatelt raha saamisega. Seega määrab kohus kostja tahteavalduste andmise sõltuvaks hüvitise saamisest, sest kostjale peab olema tagatud hüvitise saamine võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. MENETLUSKULUDE JAOTUS 10.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kostja vaidles esialgu hagile vastu, ei kohaldu asjas

§ 168lg 6 ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Hagejad ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kuivõrd hagejad on osalenud menetluses iseseisvalt, s.o ilma lepingulise esindaja osavõtuta, määrab kohus

§ 174

lg 1 teise lause alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Hagejad on tasunud menetluses riigilõivu 300 eurot, muid menetluskulusid tsiviilasja toimikust ei nähtu. Hagejad ei ole märkinud, kas menetluskulud tuleb nende kasuks mõista välja kui ühis-, osa- või solidaarvõlausaldajatele. Kohtu hinnangul tuleb sellisel juhul lähtuda hagejate kui solidaarvõlausaldajate positsioonist ning mõista menetluskulud kostjalt välja hagejatele kui solidaarvõlausaldajatele. See tähendab, et kostja poolt kohustuse täitmine kasvõi ühele hagejatest vabastab kostja teiste hagejate ees kohustuse täitmisest. Hagejad saavad omavahelistes suhetes leppida kokku, kuidas solidaarkohustus neile täidetakse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Epp Tombak 5