1-20-4866/2

(20730000185)Kohtunik Meelika Aava Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. juuni
2. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.K esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Riigiprokuratuuri
4. juuni
5. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata.
6. Käesolev määrus on lõplik ja edasikaebamisele mittekuuluv. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. 22.05.2020 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris I.K esindaja vandeadvokaat Maria MägiRohtmetsa esitatud kuriteokaebus koos lisadega, milles taotleti M.K suhtes KarS § 2172 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. Kuriteokaebuse ja selle lisade kohaselt tegutsesid alates 2003 I.K ja tema endine abikaasa M.K koos Jägala hüdroelektrijaama käitavas Jägala Energy OÜ-s (reg kood 10480870). I. ja M.Ki vabaabieluline kooselu algas aprillis 2002, abielluti 24.07.
8. 2005 loodi ühiselt MK Holding OÜ (reg kood11198353), mille kaudu juhiti Jägala Energy OÜ-d ja hoiti selle osalust. MK Holding OÜ oli I. ja M.Ki kasutuses perele ühise tulu teenimise eesmärgil ja seda kasutati ühisvarana. 27.05.2017 eemaldas M.K I.K MK Holding OÜ juhatusest ja jagas MK Holding OÜ kaheks eraldi osaks. 05.06.2017 võõrandas M.K 49% osalusest MK Holding OÜ-s ilma I.K nõusolekuta oma isa M.K kuuluvale Kollaps OÜ-le (reg kood 14271197). 09.06.2017 võõrandas M.K teise MK Holding OÜ osa (51% osakapitalist) oma sugulase J.N kuuluvale Navitrum OÜ-le (reg kood 12794519). Kuriteokaebuse kohaselt on MK Holding OÜ kuulunud asutamisest saati I. ja M.Ki ühisvara hulka. Eeltoodule tuginedes leiti, et osade võõrandamise tehingute ja selle vara I. ja M.Ki ühisvara sfäärist väljaviimisega pani M.K toime KarS § 2172 koosseisule vastava teo, s.o usalduse kuritarvitamise, tekitades kannatanule varalise kahju oluliselt enam kui suures ulatuses.
9. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör M. Ülendi koostas 26.05.2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, asudes seisukohale, et kuriteokaebuses kajastatud asjaoludest ei nähtu kriminaalmenetluse alustamiseks vajalikku alust. 1

(6)võõrandama ettevõtet, mitte lõpetama selle tegevust ega teostama olulisi muudatusi ilma vaikiva seltsinglase nõusolekuta. Ikkagi on vaikival seltsinglasel õiguse osaleda üksnes kasumi jaotamises ehk sõltuvalt panusest taotleda endale tehingust saadud tulust teatud osa. Kui vaikiv seltsinglane suudab tõendada, et tehingu tegemata jätmine võinuks ettevõttele täiendavat kasu tuua, siis on tal õigus selles osas jällegi sõltuvalt enda panusest täiendav nõue esitada. Sellised nõuded ei ole aga käsitletavad I.Kl tekkinud varalise kahjuna KarS § 2172 mõttes. Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebus 5. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kaebuses taotletakse Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist alustama M.K suhtes kriminaalmenetlust KarS 2 § 217 lg 1 ja/või § 201 lg 1 alusel. 5.1 Kaebuses asutakse seisukohale, et prokuratuur on ebaõigesti leidnud, et kannatanule ei ole tekkinud kahju KarS § 2172 lg 1 mõistes. Ebaõigesti on prokuratuurid jäänud üksnes selle juurde, et kannatanu polevat tõendanud, et OÜ MK Holding osad kuuluksid tema ja M.Ki ühisvarasse. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-109-14 tuleneb, et seltsingu puhul ei ole ühisvara vältimatu tunnus. Mh võivad pooled kokku leppida selles, et vara soetatakse ja/või määratakse ühe seltsinglase nimele, kuid majanduslikus mõttes on tegemist ühisel eesmärgil soetatud varaga. See, kui vara on üksnes ühe isiku nimel, ei välista seltsingu sätete kohaldamist, sh seltsingu likvideerimise sätete alusel raha nõudmist. Käesoleval juhul on kannatanu 22.05.2020 kaebuses esile toonud ja tõendanud, et ta andis 2003.a M.Kile sihtotstarbeliselt 24 000 EEK, millega osteti M.Ki tolleaegne äripartner A. Zwahlen OÜ-st Jägala Energy (edaspidi „Ühing I“) välja ning, et selle tehinguga saavutati 100%line omaniku positsioon Ühingus I. 2005.a novembris asutas M.K OÜ MK Holding (edaspidi „Ühing II“), kelle nimele vormistati ka Ühingu I osad. Kannatanu on esitanud ka Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr 2-17-8910, kus kohtud on lugenud tõendatuks nii kannatanu poolt rahalise panuse tegemise kui ka Ühingute I ja II juhtumises osalemise (sh Ühingus II alates selle asutamisest 2005 kuni maini 2017). Järelikult on kohtud usutavaks pidanud ka seda, et kanntanul ja M.Kil oli ühine varaline eesmärk, mis seisnes kõigepealt Ühingus I ainuosaniku positsiooni saavutamises ning hilisemalt Ühingu I kaudu kannatanule ja M.Kile rahalise tulu teenimises. Kannatanu rõhutab, et sõltumata asjaolust, et Ühingu I ja II osad olid vaid M.Ki nimel, ei välista poolte kokkulepet, et Ühingud I ja II olid majanduslikus mõttes poolte ühisvaras. Kannatanu on ära tõendanud nii rahalise panustamise kui ka ühisel eesmärgil tegutsemise koos M.Kiga. M.K ei olnud kannatanu jaoks mitte üksnes suvaline äripartner/seltsinglane, vaid kannatanu pikaaegne elukaaslane ning hiljem abikaasa ning laste isa. Tänu lähedastele isiklikele suhetele M.Kiga kujunes kannatanul aastate jooksul usaldussuhte M.Ki vastu, mis seisnes mh selles, et kannatanu teadis, et M.K ilma tema nõusolekuta majanduslikus mõttes ühist vara kolmandatele isikutele ei võõranda ega kuritarvita muul moel asjaolu, et Ühingu II osad olid üksnes M.Ki nimel. Lisaks eeltoodule on kannatanu esile toonud ja usutavaks muutnud ka selle, et 05.06.17 ning 09.06.17 Ühingu II osade võõrandamistehingutel puudus arusaadav ning tajutav majanduslik mõte ja eesmärk. Tegemist ei olnud tavapäraste/turutingimustel tehtud osade müügitehingutega, vaid M.K võõrandas Ühingu II osad oma lähikondsetele (Kollaps OÜ, Navitrum OÜ), millest esimene oli asutatud vaid paar päeva enne 05.06.17 tehingut ning mille „ainuosanik“ oli M.Ki isa M.K (ning ainsaks juhatuse liikmeks M.K ise). 3

(6)Kohtuasjas 2-17-8910 on kohus lugenud tõendatuks ja usutavaks kannatanu väited seltsingulaadse võlasuhte kohta tema ning M.Ki vahel. Samuti on maakohus möönnud, et M.K ei tohtinuks ilma kannatanu nõusolekuta Ühingu II osasid võõrandada. Kannatanu on 22.05.20 kaebuses esile toonud, et 05.06.17 ning 09.06.17 tehingute tegemise aja seisuga olnuks kannatanul õigus vähemalt 588 789 euro saamisele (kui võtta aluseks Ühingute I ja II 2017 majandusaasta aruanded ning kannatanule langev osa seltsingu likvideerimise korral). Kuivõrd M.K on kannatanu nõusolekuta 05.06.17 ning 09.06.17 tehingutega lõpetanud poolte (majanduslikus mõttes) ühisvara varasuhte ning ei ole maksnud kannatanule välja temale langevat osa Ühingu II osade müügist, siis järelikult tuleb tõdeda, et M.K on oma tegevusega kuritarvitanud kannatanu usaldust, täpsemalt murdnud kanntanu usaldust M.Ki suhtes. Kuivõrd KarS § 2172 lg 1 eeldab tagajärjena suurt varalist kahju, siis antud juhul on see eeldus täidetud, kuivõrd nagu öeldud, jäi kannatanu M.Ki tegevuse tulemusena ilma vähemalt 588 789 eurost. Samuti on tuvastatav M.Ki tahtlus sellise tagajärje saabumiseks, kuivõrd vastasel juhul ei oleks M.K Ühingu II osasid oma lähikondsetele võõrandanud ja/või kannatanut osade võõrandamisest (laekuma pidanud) rahast ilma jätnud. Nagu öeldud, siis Ühingu II osade oma lähikondsetele (sugulastele) võõrandamiseks puudus mistahes majanduslik mõte ja loogika arvestades, et Ühingute osanike kui ka juhtimisstruktuur oli püsinud aastaid muutumatuna. Järelikult tuleb jaatada M.Ki tahtlust KarS § 2172 lg 1 sätestatud teo tagajärje saabumise osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kannatanu, et nii Põhja Ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on mõistnud ebaõigesti kohalduvat/asjas relevantsust omavat võlaõiguslikku materiaalõigust, jättes kriminaalmenetluse algatamata üksnes väidetavalt ühisvara puudumise tõttu, ehkki nagu korduvalt öeldud, siis ühisvara ei ole seltsingu vältimatu tunnus (s.o pooled võisid kokku leppida, et tegemist on majanduslikus mõttes ühisvaraga). Samuti on otseselt ebaõige Riigiprokuratuuri järeldus, et kannatanule Ühingu II osade võõrandamisest saamata jäänud raha näol ei ole tegemist kahjuna KarS § 2172 lg 1 mõistes, kuivõrd antud sätte kommentaari järgi on koosseisuga hõlmatud ka saamatajäänud tulu. Järelikult on KarS § 2172 lg 1 koosseisu tunnused täidetud. 5.2 Ka heidetakse ringkonnaprokuratuurile ja Riigiprokuratuurile ette M.Ki suhtes kriminaalmenetluse alustamise analüüsimata jätmist KarS § 201 lg 1 alusel. Antud juhul on nii Põhja Ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur keskendunud kriminaalmenetluse algatamata jätmisel üksnes KarS § 2172 lg 1 (ning järeldanud ebaõigesti, et selle sätte koosseisutunnused ei olevat täidetud), kuid ei ole analüüsinud ega hinnanud seda, et kas esineb mõni muu alus kriminaalmenetluse algatamiseks. Kannatanu hinnangul viitavad tema poolt esile toodud asjaolud lisaks KarS § 2172 lg 1 nimetatud süüteokoosseisu tunnustele ka lisaks KarS § 201 lg 1 sätestatud omastamise koosseisutunnustele, mida aga absoluutselt hinnatud ei ole. Antud juhul on M.K 05.06.17 ning 09.06.17 tehingute tulemusena jätnud mulje, justkui oleks Ühingu II osade tegelikud omanikud Kollaps OÜ ning Navitrum OÜ. Tegelikkuses on aga mõlemad ühingud ja nende taga olevad isikud M.Ki sugulased ja lähikondsed, mitte heausklikud nn kolmandad isikud. Kannatanu on esile toonud ja usutavaks muutnud, et M.Kil polnud mingit põhjust just kannatanu välismaal viibimise ajal hakata tegema niivõrd olulisi struktuurimuudatusi Ühingus II, sh Ühingu II osa jagada kaheks, neid oma lähikondsetele võõrandada jms. M.Kil pidi selliste majanduslikku loogikat mitteomavate tehingute tegemisel olema eesmärk üksnes kannatanu kahjustamine, kuivõrd muud usutavat ega loogilist põhjust siin ei olnud. Tsiviilasja nr 2-17-8910 tulemus näitabki, et M.Kil õnnestus edukalt kannatanult tema õigused seoses Ühinguga II ära võtta ja/või kannatanu ilma jätta rahast, mida kannatanu pidanuks Ühingu II osade müügist eelduslikult saama. Järelikult oligi M.Kil kavatsus Ühingu II osad täielikult endale jätta ning kannatanu õigused sellega seoses välistada. Antud juhul ei nähtu, et kumbki prokuratuuri aste oleks üldse mõnda muud süüteokoosseisu analüüsinudki. 4

(6)Seega juhul, kui kohus leiab, et KarS § 2172 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu tunnuseid antud juhul ei esine, kaaluda M.Ki suhtes kriminaalmenetluse algatamist KarS § 201 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustuse ja Riigiprokuratuuri määruse, samuti ringkonnakohtule edastatud lisamaterjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 10.06.
2. a määruse tühistamiseks ja kohustamiseks kriminaalmenetlust alustada.
3. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuriteo tunnuste sedastamine tähendab kriminaalasja alustamiseks pädeva ametniku hinnangut, et toime võib olla pandud kuritegu ning ei esine § 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid. Menetleja ei ole seotud kuriteoteates toodud õigusliku hinnanguga. KrMS § 6 sätestab, et uurimisasutus ja prokuratuur on kohustatud toimetama kriminaalmenetlust kuriteo asjaolude ilmnemisel. Seega peavad esinema KrMS § 193 lg-s 1 kriminaalmenetluse ajend ja alus. S.t kui kriminaalmenetluse ajend ja/või alus puudub, ei saa ka rääkida kohustusest toimetada kriminaalmenetlust. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanul õigust nõuda riigilt tema väidetavaid õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (RKKKm nr 3-1-1-18-06). Käesoleval juhul on menetlusotsustuse vastuvõtja sedastanud KarS § 2172 sätestatud koosseisuliste tunnuste puudumise ning ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmine seaduslik ja põhjendatud.
4. Tutvunud ringkonnakohtule koos kaebusega esitatud lisamaterjalidega, nõustub ringkonnakohus prokuratuuride järeldustega, et usalduse kuritarvitamise koosseisulisi tunnuseid KarS § 2172 mõttes käesoleval juhul sedastada ei saa. Ringkonnakohus juhib veelkord tähelepanu sellele, et KarS § 2172 lg 1 näeb ette karistuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub KarS §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Eraldi märkimist vajab ka see, et kõnealuse koosseisuga kaitstakse vaid sellist vara, mis kuulub isikule, kes on teo teoimepanijaga tsiviilõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes. Seega saab KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul kannatanuks olla üksnes isik, kelle vara käsutamise või kellele kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslikus ärakasutamises või kelle varaliste huvide järgmise kohustuse rikkumises süüdistatavat süüdistatakse. KarS § 2172 lg-s 1 sisalduva koosseisu puhul peab olema tuvastatav isiku pädevus kannatanule kuuluva vara suhtes, selle tekkimise alus ning konkreetne sisu. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole MK Holding OÜ osa kuulunud kunagi kannatanule I.Kle ega M.Ki ja I.K ühisvara hulka, siis ei ole alust rääkida ka MK Holding OÜ-st kui kannatanule kuuluvast varast ja temale kuuluvate varaliste huvide järgimise kohustusest, mis viiks kannatanu varalise olukorra halvenemiseni. Tsiviilasja nr 2-17-8910 kohtuotsustest (millega lahendati I.K hagi OÜ MK Holding, M.K, Kollaps OÜ ja Navitrum OÜ vastu ainusoaniku otsuste ja võõrandamistehingute tühisuse tuvastamise, osanike nimekirjas muudatuste tegemise nõusoleku andmise kohustamiseks, osade ülekandmise kohustamiseks, hageja osanike nimekirja ühisomanikuna kandmiseks kohustamiseks), nähtub, et kohus ei tuvastanud M.Ki ja I.K vahel väidetavalt olemasolevat seltsinglepingut, mis kinnitaks MK Holding OÜ kuulumist M.Ki ja I.K ühisvarasse ja millele kannatanu esitatud kuriteokaebuses ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitatud kaebustes peamiselt tugineb. Isegi vaikiva 5

(6)seltsinu olemasolul, millele kannatanu viitab, ei ole alust jaatada kannatanul varalise kahju tekkimist. Selles osas on riigiprokurör kaebuse rahuldamata jätmise 10.06.

1. a määruses põhjaliku selgituse andnud ning kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebuses mingeid uusi argumente sellele lisanud. Antud juhul puuduvad kaebuses piisavad asjaolud, mis annaks alust arvata, et M.Ki kui MK Holding OÜ ainuosaniku poolt oleks toime pandud usalduse kuritarvitamise süüteokoosseis, kus sisesuhte tingimusi oleks rikutud ning osanikul ei olnud seaduslikku õigust varaliste tehingute sõlmimiseks või osakapitali võõrandamiseks.
2. Puutuvalt kaebuse esitaja etteheitesse, et menetleja on jätnud analüüsimata KarS § 201 sätestatud süüteokoosseisu, tuleb märkida järgmist. Ringkonnakohus möönab, et prokuratuur on kuriteokaebuse esitamisel kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte. Siiski ei saa prokuratuurile ette heita sellise süüteokoosseisu analüüsimata jätmist, mida kriminaalmenetluse ajendist (kuriteoteade) ei nähtu või ei esine sellele viitavat muud teavet. KarS § 201 omastamise koosseis eeldab valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara enda või kolmanda isiku kasuks ebaseaduslikku pööramist. Enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule, kusjuures vajalik on omastamistahte manifesteerimine ning omaniku asjast kestvalt ilmajätmine. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ja on kellegi teise omandis. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Äriregistri järgi oli MK Holding OÜ ainuosanikuks kuni 05.06.2017 M.K. Seega ei olnud M.Ki jaoks MK Holding OÜ vara võõras ning olles MK Holding OÜ osanikuks ei saa rääkida ka osakapitali jagamisel või võõrandamisel vara enda või kolmanda isiku kasuks ebaseaduslikust pööramisest. Seetõttu ei ole alust prokuratuurile ette heita kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamise küsimuse otsustamisel KarS § 201 sätestatud kuriteokoosseisu analüüsimata jätmist. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuse ja lisatud materjalide pinnalt, ei ole sedastatavad asjaolud, mis viitaksid KarS § 2172 ega ka KarS § 201 sätestatud tegude toimepanemisele. Seetõttu on kriminaalmenetlus seadust järgides ja põhjendatult jäetud alustamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium
3. mai
4. a määruse punktis 31 samuti märkinud, et kui prokuratuur ei ole tõendamisvõimaluste käsitlemisel selgelt eksinud, pole ringkonnakohtul alust prokuratuuri kriminaalmenetluse toimetamiseks kohustada.
5. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 10.06.
6. a määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6