lg 7 alusel pöörata täitmisele Nikolai Savimägile Tartu Maakohtu 03.02.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-917 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 5 (viis) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Nikolai Savimägile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg
MS § 130 lg 4¹ alusel kohaldati Nikolai Savimägi suhtes vangistuse täitmiseks tõkendit vahistamine ja
lg 1 alusel arvati Nikolai Savimägi eelvangistuses kahtlustatavana kinnipeetavana viibitud aeg karistusaja hulka. Vangistuse kandmise alguseks loeti 02.02.2019. Tartu Maakohtu 25.10.2019.a määrusega vabastati Nikolai Savimägi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
lg 4, 5 alusel määrati Nikolai Savimägile katseaeg 6 kuud.
lg 3 p 2 vastavalt määrati tema elektroonilise valve kestuseks 2 kuud, mille algust loetakse elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamise päevast.
lg 5 alusel allutati Nikolai Savimägi käitumiskontrollile kuni 6 kuud, mille jooksul kohustati teda järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi.
lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrati Nikolai Savimägile katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist; alluda ettenähtud alkoholivastasele sõltuvusravile; teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Nikolai Savimägi kriminaalhooldus algas 12.11.2019 ja lõppeks 12.05.2020. Kriminaalhooldusametnik esitas 01.04.2020 kohtule erakorralise ettekande Nikolai Savimägi kohta, sest isik on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Politsei tuvastas hooldusalusel 08.02.2020 alkoholijoove 0,88 mg/l, mille tõttu tegi kriminaalhooldusametnik isikule 14.02.2020 hoiatuse. Lisaks tuvastas politseil Nikolai Savimägil 16.02.2020 alkoholijoobe 1,01 mg/l ja 21.03.2020 alkoholijoobe 0,84 mg/l. Alkoholijoove on tuvastatud isiku kodus ning politsei on kutsutud tüli või öörahu rikkumise tõttu. Süüdimõistetu on alkoholi tarvitamist põhjendanud igavuse ja halva meeleoluga ning on lubanud minna ravile. Nikolai Savimägi on täitnud ravikohustust programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning on 25.03.2020 ka eraldi pöördunud psühhiaatri poole. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on isiku ravimotivatsioon pigem väline ning tingitud soovist mitte kanda reaalset vangistust. Ametnik tegi ettepaneku pöörata kandmata karistus täitmisele. Nikolai Savimägi selgitas kohtuistungil, et kahetseb väga alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Süüdimõistetu ei osanud oma teguviisi põhjuseid selgitada, kuid arvas, et ta võis alkoholi tarvitada igavusest. Mingisuguseid intsidente alkoholijoobes väidetavalt esinenud ei ole. Praeguseks on hooldusalune pöördunud psühhiaatri poole ning tarvitab ravimeid ja antidepressante. Väidetavalt süüdimõistetu hetkel alkoholi ei tarvita ega tunne ka soovi seda teha. Kaitsja tõi välja, et Nikolai Savimägi on lisaks „Kaine ja tervem Eesti“ programmile pöördunud vabatahtlikult psühhiaatri poole ja saab ravi. Isik tegeleb oma probleemidega ja ravib end, mistõttu ei oleks karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. 2
lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohtu hinnangul näitab Nikolai Savimägi käitumine hoolimatut suhtumist temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Süüdimõistetu on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Sellegipoolest ei ole ta soovinud või suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Hooldusaluse selgitused esinenud rikkumiste kohta ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetavad ega anna alust arvata, et ta oma rikkumiste olemust ja raskust mõistaks. Isikule on mitmel korral kutsutud alkoholi tarvitamise tõttu politsei, mis viitab tema ebasobivale käitumisele alkoholijoobes. Kohtuistungil avaldatu põhjal süüdimõistetu ise oma käitumises probleeme ei näe. Nikolai Savimägile on korduvalt antud võimalusi oma käitumist parandada ja talle määratud kohustusi täita, kuid ta ei ole seda teinud. Muuhulgas tuvastati hooldusalusel alkoholijoove vaid kaks päeva pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik oli teda alkoholi tarvitamise tõttu hoiatanud. See näitab, et leebemad meetmed kui vangistuse täitmisele pööramine ei pruugi karistuse eesmärkide saavutamiseks olla piisavad. Kuigi on tunnustamist väärt, et süüdimõistetu on pöördunud psühhiaatri poole ja tegeleb raviga, ei anna see tema seniseid rikkumisi arvestades põhjust arvata, et hooldusaluse suhtumine ja käitumine edaspidi oluliselt muutuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus Nikolai Savimägi ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja karistuse eesmärke on võimalik saavutada vaid kogu karistuse ära kandmisega. Kaitsja taotles küll ka katseaja pikendamist, et isikul oleks võimalik näidata, et muutused tema elustiilis on püsivad ning ta suudab edasiselt seaduskuulekalt käituda. Seadusandja sellist võimalust, et katseaega pikendada,
Teatud juhtudel on võimalik pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni, kuid mitte katseaega ennast. Menetluskulud Nikolai Savimägi kohta esitatud erakorralise ettekande läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.04.2020.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Eve Laine. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 64,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 64,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Nikolai Savimägilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.