← Eesti

2-19-10259/19

Obsah (4)§ 124§ 117§ 122§ 116

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-10259 Tsiviilasi MM hagi EMi,

) § 116 lg 1 tähenduses, kuivõrd

§ 124

lg 1 sätestab, et kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Kui pakkumus oleks käsitletav pärandist loobumisena, siis oleks kostja IV poolt pärandist loobumise korral THe järelt olnud õigustatud pärima kostja IV pärijad. Samuti ei ole pakkumus vormistatud pärandist loobumisena

§ 117tähenduses.

Pakkumus ei ole õiguslikult käsitletav ka pärimisõiguse võõrandamislepinguna (sh pärimisõiguse üleandmisena ega loovutamisena), kuivõrd kehtiv seadusandlus ei tunne pärimisõiguse tehingulist üleandmist ei tasu eest ega tasuta. Seega võib

§ 122

lg-te 1 ja 2 kohaselt olla tühine kostja IV poolne pärandist loobumine tingimusega, et pärandi omandavad kostjad I-III. 2

  1. Järelikult tuleb 25.01.2016 pakkumust õiguslikult käsitleda kostja IV poolt pärandi võõrandamislepinguna, kuivõrd pakkumuse koostamise eest tasuti kostja I poolt kostjale IV 50 000 eurot. Sellest tulenevalt ja vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 149 lg-le 2 ja Xxxxxxxxxx OÜ põhikirja p-le 2.2 oli hagejal õigus teostada nimetatud osaühingu osa tasulise võõrandamislepingu järgselt ostueesõigust. 27.06.2019 on hageja koostanud ja esitanud pärijatele ostueesõiguse teostamise avalduse. Kostjate I-III seisukoht
  2. Kostjad I-III palusid jätta hagi läbi vaatamata.
  3. Kostjad I-III on omandanud Xxxxxxxxxx OÜ osa üldõigusjärgluse korras pärimise teel, mistõttu ei ole täidetud ÄS § 149 lg-s 2 sätestatud ostueesõiguse teostamise eeldused.
  4. 25.01.2016 pakkumuses on kostja IV selgelt ja ühemõtteliselt avaldanud, et
  5. a koostatud testamenti tuleb tõlgendada tagatiskokkuleppena ja mitte testamendina. 25.01.2016 pakkumus sisaldab ka kostja IV selget tahteavaldust loobuda mistahes vara või varalise hüve pärimisõigusest, mis võiksid tal tekkida THe poolt
  6. a koostatud testamendist. Tegemist ei ole THe pärandvara müügilepinguga, vaid tahteavaldustega, mis on olnud suunatud THe poolt
  7. a koostatud dokumendi tõlgendamisele ja täiendavalt, sellest tõusetuda võivatest võimalikest õigustest loobumisele. Dokument ega selles sisalduva tahteavalduse andmise asjaolud ei anna ühelgi juhul alust väita, et tegemist oli tasulise võõrandamisega.
  8. Isegi, kui
  9. a koostatud dokumenti käsitleda testamendina, siis ka sellisel juhul oleks toimunud seadusejärgne pärimine, kuna kostja IV on 25.01.2016 dokumendis avaldanud tahet THe pärandist loobuda. Kuna kostja IV on lisaks kehtiva testamendi eitamisele ka täiendavalt THe pärandist loobunud, ei ole kostja IV mitte kunagi olnud THe õigusjärglane (

§ 116lg 2).

  1. Kuna pärandvara ei ole kunagi kostja IV omandisse üle läinud, siis ei saanud kostja IV pärandvara tehinguliselt võõrandada.
  2. Ebaõige on seisukoht, et kostja IV poolt pärandist loobumise korral oleks pärimisõigus pidanud minema üle kostja IV pärijatele. Isegi, kui
  3. a koostatud dokumenti saaks lugeda THe testamendiks, oleks kostja IV poolt pärandist loobumise tõttu läinud pärimisõigus üle THe seadusjärgsetele pärijatele, see on kostjatele I-III (

§ 124lg 1).

  1. Hagiavalduses väidab hageja, et pärandvara võõrandamise tehing oli tühine. Tühine tehing on algusest peale kehtetu ja selle suhtes ei ole võimalik ostueesõigust teostada.
  2. Kostjate hinnangul soovib hageja omandada THe pärijatelt, kelle huvide kaitsmise kohustuse on kohus temale pärandvara hooldajana pannud, 50% osaluse äriühingust, mille omakapital on ca 5 200 000 eurot, 50 000 euro eest. Hagiavalduses kirjeldab hageja, kuidas ta oli kõikide pärimisega seotud toimingute ja avalduste juures ja väidab seejärel, et tema teadmine asjaoludest tekkis alles juunis 2019, s.o. enam kui kolm aastat pärast asjaomaseid sündmusi. Esimese astme kohtu määrus
  3. Harju Maakohtu 29.10.2019 määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
  4. ÄS § 149 lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Ostueesõiguse teostamise eelduseks on, et sõlmitakse kehtiv võõrandamisleping, mille esemeks on kas osaühingu osa üksi või koos teiste 3 esemetega (võlaõigusseadus (VÕS) § 247) ja milles on omandajaks kolmas isik, kes ei ole osaühingu osanik. Kehtiva võõrandamislepingu sõlmimise eelduseks on, et osa võõrandajal on käsutamisõigus ning tehing järgib seadusest tulenevaid vorminõudeid. Osaühingu osa võõrandamislepingu vorminõuded tulenevad ÄS § 149 lg-st
  6. Hageja poolt esile toodud asjaolude kogumis ei ole Xxxxxxxxxx OÜ osade võõrandamistehingut, mille suhtes oleks võimalik ÄS § 149 lg 2 järgset ostueesõigust teostada. Hageja esile toodud asjaolud välistavad kostja IV käsutusõiguse pärandvara üle. Kohus ei nõustunud, et kostja IV poolt pärandist loobumisel on THe järelt õigustatud pärima MKi pärijad. Puudub seadusest tulenev alus, mille kohaselt pärand liiguks kolmandatele isikutele edasi testamendijärgse pärija pärandist loobumise korral. Sellisel juhul ei ole pärand testamendijärgsele pärijale üle läinud ning pärand läheb üle seadusjärgsetele pärijatele.
  7. Kostjal IV ei saanud olla pärandvara käsutusõigust, sest pärandist loobumise korral ei saa rääkida pärandi müügist VÕS § 208 või § 244 tähenduses.

§ 116

järgi võib pärandaja pärandist loobuda ning sel juhul ei lähe pärandvara üle pärandaja omandisse. Pärandajal puudub sel juhul pärandvara käsutusõigus, kuid ta on oma pärimisõigust loobunud. Pärandvara käsutusõiguse puudumise korral ei saa pooled sõlmida kehtivat võõrandamislepingut.

  1. Hageja väidab, et 25.01.2016 dokumenti tuleb käsitada võõrandamistehinguna seetõttu, et kostja IV sai dokumendi koostamisel tasu 50 000 eurot. Hagis esile toodud asjaoludel sai kostja IV dokumendi koostamisel 50 000 eurot, kuid pärandvara väärtus ulatus kümnete miljonite eurodeni. Isegi, kui saab rääkida üleandmislepingust, siis on neil asjaoludel tegu kinkelepinguga, mitte võõrandamislepinguga.
  2. Isegi, kui kostjal IV oleks olnud 25.01.2016 dokumendi koostamisel pärandvara käsutamisõigus ja poolte tahe oli suunatud tasulisele võõrandamisele, ei saa rääkida osaühingu osa võõrandamislepingust. Varakogumiks, mida hagis esile toodud asjaoludel võõrandati, oli THe pärandvara tervikuna. Osaühingu osa kehtivat võõrandamislepingut ei saa pidada võimalikuks ka seetõttu, et hageja ei ole esile toonud asjaolu, et pooled oleks võimaliku võõrandamiskokkuleppe sõlmimisel järginud seadusest tulenevat vorminõuet (ÄS § 149 lg 4).
  3. Hageja esitatud asjaolude põhjal ei oleks hagi rahuldamine võimalik ning hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda. Määruskaebus
  4. Hageja palub 07.11.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks.
  5. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p-i 1, kuivõrd maakohus on hagi menetlusse võtmise küsimuse otsustamisel asunud uurima ja hindama hagile lisatud dokumentaalseid tõendeid, tuvastama faktilisi asjaolusid, kvalifitseerima õigussuhteid ja kohaldama materiaalõigust ning asunud sellega õigusvaidlust sisuliselt lahendama. TsMS § 371 lg 2 p-i 1 kohaldamisel peab kohus esmalt hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. Asjaolu, kas kostja vastutab hageja nõude eest või mitte, tuleb kindlaks teha asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid.
  6. Käesoleval hetkel eksisteerib hagis väljatoodud faktikogumile vastav õigusnorm (ÄS § 149 lg 2), mis annab õigusliku aluse hagi rahuldamiseks. 25.01.2016 pakkumuse osas on tegemist kostja IV poolt pärandi võõrandamislepinguga. Pakkumuse koostamise eest tasuti kostja I poolt kostjale IV 50 000 eurot. Hageja sai pakkumuse oma valdusesse alles 20.06.
  7. 27.06.2019 on hageja koostanud ostueesõiguse teostamise avalduse, 4 millega hageja soovis kasutada ostueesõigust 25.01.2016 pakkumuses sisalduva Xxxxxxxxxx OÜ osa nimiväärtuses 1278 eurot tasulise võõrandamislepingu järgselt.
  8. Asjaolud, kas 25.01.2016 pakkumuse osas on tegemist pärandvara müügilepinguga või kostja IV poolt pärandist loobumisega ning kas kvalifitseerida 25.01.2016 pakkumus tasulise võõrandamistehinguna või muu tehinguna ning kas omandajad on andnud pärandvara omandamiseks vajalikud notariaalselt tõestatud tahteavaldused, eeldavad maakohtu poolt faktiliste asjaolude tuvastamist ning tõendite uurimist ja hindamist. Samuti ei arutanud maakohus ülalnimetatud õiguslikku küsimust ja õigussuhte võimalikku kvalifikatsiooni menetlusosalistega. Menetluse edasine käik
  9. Kostjad I-III palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
  10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  11. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  12. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p-i 1, lähtunud hageja esitatud faktilistest asjaoludest ja analüüsinud, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldada.
  13. Hageja on hagi alusena esile toonud järgmised faktilised asjaolud: - hageja on Xxxxxxxxxx OÜ osanik; - 12.01.2016 suri Xxxxxxxxxx OÜ teine osanik TH; - TH oli 18.07.1988 teinud testamendi, millega pärandanud kogu oma vara AKile; - 25.01.2016 koostas AK notariaalse dokumendi, milles avaldas, et loobub mistahes vara või varalise hüve pärimisõigusest, mis võivad tekkida THe poolt 18.07.1988 allkirjastatud ja notari poolt tõestatud dokumendist pealkirjaga “testament“ ning annab THe tütardele üle kõik õigused ja nõuded, mis tal võivad tekkida tulenevalt THe surmast või eelpoolnimetatud testamendist; - sellele järgnevalt läks THe pärandvara üle THe kolmele tütrele, mille kohta on notar 19.04.2016 väljastanud pärimistunnistuse; - 27.06.2019 esitas hageja kostjale osaühingu osa suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse.
  14. Esiletoodud asjaoludest nähtub, et AK pärandit vastu ei võtnud. Pärandi võtsid vastu THe seadusjärgsed pärijad (kostjad I-III), kes said pärandvara omanikeks üldõigusjärgluse korras. Seega puudub tehinguline võõrandamine, mille osas hagejal oleks võimalik ÄS § 149 lg 2 järgset ostueesõigust teostada.
  15. Hageja õiguslik käsitlus selle kohta, et AKi soovi loobuda pärandi vastuvõtmisest seadusjärgsete pärijate kasuks tuleb tõlgendada pärandvara võõrandamisena, on põhjendamatu, vastuolulile ega tugine kehtivale seadusele. 32.

§ 116lg 1 kohaselt on võimalik pärand vastu võtta või sellest loobuda.

Muid võimalusi seadus ette ei näe. Hageja märgib ka ise, et AKi pakkumus ei ole õiguslikult käsitletav pärimisõiguse võõrandamislepinguna (sh pärimisõiguse üleandmisena ega loovutamisena), kuivõrd kehtiv seadusandlus ei tunne pärimisõiguse tehingulist üleandmist ei tasu eest ega tasuta. Täiesti meelevaldne on aga edasine järeldus sellest, et seetõttu tuleb pakkumust pidada pärandvara võõrandamiseks. Pärandvara kehtivaks võõrandamiseks 5 oleks AK pidanud selle ise eelnevalt omandama, millele hageja ei tugine. Hageja esile toodud asjaolud välistavad AK käsutusõiguse pärandvara üle.

  1. Seega hageja esiletoodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, ei kuuluks hageja nõue rahuldamisele. Hageja õiguslikke väiteid on võimalik hinnata ilma asja sisulise läbivaatamiseta.
  2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.