Kriminaalasi nr 1-19-6450 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6450 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär M

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Vladimir Šiškole Tartu Maakohtu 17.09.2019.

a otsusega kriminaalasjas 1-19-6450 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta vangistust.

1. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Vladimir Šiško vanglasse saabumise aeg.
2. Kohus saadab Vladimir Šiškole teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu 17.09.
5. a otsusega tunnistati Vladimir Šiško süüdi

§ 145

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et Vladimir Šiškole mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Vladimir Šiško ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Vladimir Šiškot käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus jõustus 03.10.

1. a.
2. 08.06.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik Vladimir Šiško suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt rikkus Vladimir Šiško korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, s.o 09.12.
4. a, 22.02.
5. a, 20.03.
6. a ja 27.05.
7. a. Lisaks on Vladimir Šiško rikkunud 30.03.
8. a registreerimiskohustust. Kohtule edastatud dokumentide kohaselt on 09.12.
9. a ja 22.02.
10. a toimepandud rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik koostanud Vladimir Šiškole hoiatused.
11. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on tekkinud asjaolud, mis takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist ja isikuga koostöö tegemist. Vladimir Šiško suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole olnud tõsiseltvõetav ja ametnikuga koostöö vastu huvi vähene. Kriminaalhoolduse läbiviimist takistab eelkõige alkoholi tarvitamine, kuid võimaliku sõltuvusprobleemiga isik valmis tegelema ei ole.
12. Kohus arutas erakorralist ettekannet 15.07.
13. a kohtuistungil.
14. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Pärast erakorralise ettekanne esitamist, s.o pärast 08.06.
15. a, on Vladimir Šiško toime pannud kaks registreerimiskohustuse ja kaks alkoholi tarbimise keelu rikkumist.
16. Vladimir Šiško palub karistust täitmisele mitte pöörata. KOHTU SEISUKOHT
17. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada ja seda järgnevatel põhjendustel. 8.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Erakorralise ettekande kohaselt on Vladimir Šiško korduvalt rikkunud alkoholi tarbimise keeldu. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati 20.03.
2. a Vladimir Šiško väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,04 mg/l kohta ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt 27.05.
3. a – 1,23 mg/l kohta. Samuti rikkus Vladimir Šiško 30.03.
4. a registreerimiskohustust (pidi toimuma telefoni vahendusel; oli kättesaamatu). Kohus, arvestades Vladimir Šiško selgitusi rikkumise kohta, on seisukohal, et rikkumise toimepanemiseks puudusid mõjuvad põhjused.
5. Vladimir Šiško on jätkanud kohustuste rikkumistega ka pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande (sh alkoholi keelu rikkumised 11.06.
6. a ja 25.06.
7. a).
8. Vladimir Šiškole anti võimalus kanda karistust vabaduses, kuid oma suhtumisega ja käitumisega on Vladimir Šiško teinud endast kõik oleneva tekitamaks kohtul veendumust, et 2 käesolev karistus ei täida oma eesmärki ja seda eelkõige Vladimir Šiško suutmatuse tõttu täita talle määratuid kohustusi.
9. Kriminaalhooldusametnik on välja toonud, et kriminaalhoolduse takistavaks asjaoluks on eelkõige Vladimir Šiško alkoholi tarvitamise harjumus, mida ta ei tunnista. Arvestades Vladimir Šiško selgitusi, puudub ka kohtul veendumus, et Vladimir Šiško oleks aru saanud temal esineva probleemi olemasolust. Vladimir Šiško selgitas küll istungil, et ta alates viimasest vahelejäämisest alkoholi enam ei tarvita, kuna manustab ravimeid, mis on seotud jalgades esinevate valudega ja mis tema sõnul alkoholiga kokku ei käi. Samas aga ei ole ta probleemi olemasolu kui sellist tunnistanud. Vladimir Šiško on üksnes toonitanud, et kuna ravimid on niivõrd kanged, siis süda võib üles öelda.
10. Probleemid alkoholiga on Vladimir Šiškol alanud üksnes mõne kuu möödudes kriminaalhoolduse algusest (algas 03.10.
11. a) ja esimesed rikkumised pani ta toime juba 09.12.
12. a ja 22.02.
13. a , mille eest koostati talle ka hoiatused. Sellele vaatamata on Vladimir Šiško jätkanud alkoholi keelu aga ka registreerimiskohustuse rikkumistega ja seda ka pärast erakorralise ettekande esitamist. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine selgelt seda, et Vladimir Šiško ei ole võimeline oma käitumist muutma. Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et Vladimir Šiško on lubanud pöörduda psühhiaatri poole abi saamiseks. Olukorras, kus inimene ei teadvusta endale probleemi ja selle tõsidust, on tulemusteta ka sellega tegelemine.
14. Lisaks puudub Vladimir Šiškol siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Vladimir Šiško suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Vladimir Šiško suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik ja kasu poleks ka sellest, kui kohus rakendaks mõnda leebemat seaduses sätestatud abinõud. Alkohol on Vladimir Šiškost tuleneva ohu suurimaks allikaks ja alkoholi tarvitades on väga suur tõenäosus, et Vladimir Šiško paneb toime uue rikkumisse või kuriteo. Kohus ei näe hetkel muud lahendust selle riski maandamiseks, kui et Vladimir Šiško peab vanglasse minema.
15. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Vladimir Šiškole Tartu Maakohtu 17.09.
16. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6450 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust.
17. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Vladimir Šiškole teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
18. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3