2-19-20282 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 07. juuli 2020 Tsiviilasja number 2-19-20282 Tsiviila

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 125 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

2. detsembril 2019 saabus Viru Maakohtusse PlusPlus Capital AS hagi H A vastu 679.60 eurot võlgnevuse, 606.43 eurot viivise ja sissenõudekulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga xxxx, mille alusel kohustus E AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud mobiiltelefoni ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt liitumislepingu üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas. Kostja jättis 01.04.2016 arve nr 2015040488, maksetähtajaga 18.04.2016 summas 333,13 eurot (kostja on arve osaliselt tasunud summas 220 eurot), 01.05.2016 arve nr 2015283253, maksetähtajaga 18.05.2016 summas 162.90 eurot ja 01.07.2016 arve nr 2015719099, maksetähtajaga 18.07.2016 summas 403.57 eurot tasumata.
3. E AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamist, kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud.
4. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse summas 679.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 606.43 eurot (määras 0.07% päevas, arve 2015040488 perioodi 19.04.2016 – 16.12.2019, arve 2015283253 perioodi 19.05.2016 – 16.12.2016 ja arve 2015719099 perioodi 19.07.2016 – 16.12.2016 eest).
5. Vastavalt E AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevate lepingu üldtingimuste punktile 7.10, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab viiviseid tasumata põhisummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arvete sissenõutavaks muutumise kuupäevast, s.o vastavalt 19.04.2016, 2

§ 367alusel välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.

Hageja palub viivist arvestada lepingu üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud määras 0,07% põhinõudelt päevas alates 17.12.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

1. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 5.2.
2. ja 6.1.7 alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018) kostja aadressile xxxx. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 20 eurot ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5 eurot, s.t. kokku 30 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulud 30 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale.
3. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 679.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 606.43 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, menetluskulud kokku summas 620 eurot ning viivis põhinõudelt alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni lepingu üldtingimustes kokkulepitud määras 0,07% päevas ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohus võttis 23.12.2019 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale isiklikult kätte toimetatud 09.06.
6. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

10.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja E AS vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 11. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1 316.03 euro ulatuses (s.h põhivõlgnevus summas 679.60 eurot, viivised 3

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 14. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, menetluskulud kokku 645 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 2.5-l leheküljel. Hageja ei ole nõudega maksekäsu kiirmenetlusse pöördunud. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtute Infosüstemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt hageja on 28.08.2019 sama kostja vastu esitanud ka teise nõude sama lepingu alusel osutatud teenuste eest (01.06.2016 arve nr 2015518631, tsiviilasi 2-19-12952). Ka tsiviilasjas 2-19-12952 on hageja esitanud taotluse 420 eurot õigusabikulu väljamõistmiseks. Nimetatud tsiviilasjas on Viru Maakohus pidanud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldus on esitatud samast lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ta kostja vastu kogu nõuet korraga ei ole esitanud. Selline hageja käitumine ei ole heauskne, sest tekitab kostjale põhjendamatuid menetluskulusid. Kohtu hinnangul on ühe lepingu alusel trafaretse hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kuluv põhjendatud ajakulu 1 tund. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Kuivõrd hageja on esitanud ühe lepingu alusel tekkinud võlgnevuse põhjendamatult kahe eraldi nõudena (28.08.2019 juunikuu arve alusel ning 19.12.2019 aprilli, mai ja juulikuu arvete alusel) ning tsiviilasjas 2-19-12952 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud õigusabi kulud suuruses 50 eurot, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses samuti 50 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 250 eurot, s.h riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates 4

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5