3-20-1276/7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1276 Määruse kuupäev

1. juuli 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Jaak Tarvise (Tarvis) esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON
2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Tagastada esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv 15 eurot Jaak Tarvise vanglasisesele isikukontole. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte Jaak Tarvisele ja Viru Vanglale. ASJAOLUD
4. Tartu Halduskohtusse saabus
5. juulil 2020 Viru Vangla kinnipeetava Jaak Tarvise esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja selgitas, et ta paigutati
6. juulil 2020 (taotlejal ekslikult märgitud
7. juunil 2020) kartserisse 15 päevaks ning temalt võeti ära neuroloogi määratud võimlemismatt. Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks oli võimlemismati tagasisaamine kartserisse ning see, et temalt uuesti võimlemismatti ära ei võetaks ega selle ajalist kasutust piirataks.
8. Tartu Halduskohtusse saabus
9. juulil 2020 esialgse õiguskaitse taotluse täiendus. Taotleja teavitas kohut, et tal võimaldatakse alates
10. juulist 2020 iga päev võimlemismatti kasutada kell 13.00‒15.
11. Taotleja leidis, et tema tervislikust seisundist tulenevalt tuleb tal võimaldada võimlemismatti kasutada terve päeva.
12. Viru Vangla palus
13. juuli
14. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et kartseris ei ole võimlemismatt lubatud. Neuroloog Niina Neglasoni
15. detsembri
16. a otsusega on taotlejale näidustatud seljatraumade tõttu võimlemismati kasutamine selleks, et tegeleda ravikehakultuuriga. Ajaperioodil
17. juulist 2020 kuni
18. juulini 2020 viibib taotleja kartserirežiimil ning alates
19. juulist 2020 on talle tagatud kartseris võimlemismati kasutamine iga päev kell 13.00‒15.
20. Neuroloogi tõendis ei ole kajastatud seda, kui tihti, kui pikalt või milliste ajavahemike tagant taotleja peab saama võimlemismatti kasutada. Teisalt saab väita, et valude ja traumade korral on oluline võimlemisharjutuste regulaarsus. Viru Vangla tagab kartserirežiimi ajal taotlejale võimlemismati kasutamise iga päev samal kellaajal kaks tundi, mida saab hinnata regulaarse ja piisavana, et vajalikke võimlemisharjutusi sooritada. Viru Vangla möönab, et kartserirežiimi esimestel päevadel ei olnud taotlejal võimalik võimlemismatti kasutada. Samas on ravikehakultuuri osasid harjutusi võimalik teha ka püstiasendis ja periood, millal taotleja matti kasutada ei saanud, oli lühiajaline. Praeguseks hetkeks on olukord võrreldes algse taotluse esitamise ajaga muutunud. Seega puudub taotlejal selles osas esmase õigusekaitse vajadus, sest võimlemismati kasutamine on võimaldatud. Taotleja osutab sellele, et
21. veebruaril 2020 on meditsiiniosakonna õde väljastanud tõendi selle kohta, et talle on näidustatud võimlemismati päevaseks ajaks kambrisse jätmine. Viru Vangla selgitab, et kõnealune tõend kehtis
22. veebruarist 2020 kuni
23. märtsini
24. Seega on vastav tõend kehtetu ning asjassepuutumatu. Hetkel kehtiva kartserirežiimi ajal ei ole taotlejale väljastatud meditsiiniosakonna poolt tõendit selle kohta, et tagada võimlemismati kasutamine terve päeva jooksul. Taotleja ei ole selles osas meditsiiniosakonna poole pöördunud. Taotleja juures käis
25. juulil 2020 meditsiiniosakonna õde teostamas tervisekontrolli seoses tööle määramisega, kuid seljavalude osas taotlejal kaebuseid ei olnud. KOHTU SEISUKOHT
26. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja kartserikaristus lõppes
27. juulil
28. Viru Vangla esindaja kinnitas
29. juulil 2020 telefoni teel kohtule, et taotleja on kartserist vabanenud ning talle ei ole määratud uusi kartserikaristusi. Samuti kinnitas Viru Vangla esindaja seda, et taotlejal on nüüd võimalik võimlemismatti piiramatult kasutada. Seega on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõike 3 teine lause). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
30. Kohus selgitab, et ei saa esialgse õiguskaitse korras keelata Viru Vanglal tulevikus piirata taotlejal kartseris võimlemismati kasutamist, sest esiteks ei ole teada, kas ja millal taotleja üldse kartserisse satub ja teiseks, milline on sel hetkel taotleja tervislik seisund. Kui taotleja peaks tulevikus kartserisse sattuma ja vangla võimlemismati kasutamist piirama, saab taotleja kohtule esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse.
31. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu tagastab kohus taotlejale esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu 15 eurot. Kohus tagastab selle kontole, kust see tasuti, st taotleja vanglasisesele isikukontole. Riigilõiv tagastatakse pärast praeguse määruse jõustumist.
32. Kohtunikul on väga kahju, et ei jõudnud taotleja esialgse õiguskaitse taotlust lahendada tema kartseris viibimise ajal. Kohtunik selgitab, et teiste Jõhvi kohtumaja kohtunike ja kohtuniku kohtujuristi puhkusel viibimise tõttu ning esialgse õiguskaitse taotluste suure hulga ja teiste kiireloomuliste asjade tõttu ei jõudnud kohtunik kahjuks kiiremini taotlust lahendada. Kohtunik palub viivituse ning taotlejale põhjustatud võimalike ebamugavuste ja kannatuste pärast Jaak Tarvise käest siiralt vabandust. (allkirjastatud digitaalselt)