← Eesti

2-20-102163/7

Obsah (11)§ 394§ 187§ 367§ 407§ 444§ 174§ 162§ 144§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2020. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-102163 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants ha

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 2 Tsiviilasi nr 2-20-102163 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtumenetluse käik

  1. 10.03.2020 kohtunikuabi määrusega on lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja saadetud Pärnule Maakohtu menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja esitas vastavalt kohtu nõudele 31.03.2020 hagiavalduse ettenähud vormis Pärnu Maakohtule. Hageja täpsustatud hagiavaldus saabus kohtusse 01.04.
  2. Pärnu Maakohus 02.04.2020 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse.
  3. Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 25.09.2015 laenulepingu nr SR453163 ja 15.04.2017 laenulepingu nr SR
  4. Placet Group OÜ ütles laenulepingu nr SR453163 üles 05.12.2017 ja laenulepingu nr SR592524 üles 27.11.2017, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Placet Group OÜ loovutas 28.11.2017 kostja vastased nõuded Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõude loovutamise seisuga oli laenulepingust nr SR453163 tulenevast nõudest kostjal tasumata 448,47 eurot; laenulepingust nr SR592524 tulenevast nõudest oli kostjal tasumata 71,43 eurot. Kokku oli nõude loovutamise seisuga sissenõutav põhinõue, kahe lepingu alusel, summas 519,90 eurot. Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud nõude katteks 69,00 eurot, mille hageja on arvestanud põhinõude katteks. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutav põhinõu kokku summas 450,90 eurot. Hageja on laenulepingust nr SR453163 arvestanud intressi kokkulepitud määras aastamääraga 45,21%. Hageja arvestatud intress alates maksegraafiku kolmandast tasumata intressi osamaksest maksekuupäevaga 20.09.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 19.11.2017 on summas 49,15 eurot. Hageja on laenulepingust nr SR592524 arvestanud intressi kokkulepitud määras aastamääraga 44,98%. Hageja arvestatud intress alates maksegraafiku viiendast tasumata intressi osamaksest maksekuupäevaga 12.09.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 11.11.2017 on summas 7,14 eurot. Kokku on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav intress, kahe lepingu peale kokku, summas 56,29 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale (8,00% aastas) alates viimasest hagejale teostanud maksele järgnevast kalendripäevast 05.04.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 31.03.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (450,90 eurot) x viivitatud päevade arv (727 päeva) x seadusjärgne viivisemäär (8,00% aastas) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestused on hagiavalduse lisatud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 71,82 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib 3 Tsiviilasi nr 2-20-102163 viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt

§ 367

kohaselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 01.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

  1. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 125 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 360 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
  2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 02.04.2020 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 02.04.2020 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks oli asjaolu, et maksekäsu menetluses oli võlgnikule üritatud dokumente toimetada kätte aadressile Xxxxxxxxxxx korteriomanik kinnitas 03.02.2020, et võlgnik ei ela antud aadressil. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur vastanud 10.02.2020, et T.K. üks võimalike elukohti on Xxxxxxxxxxx. Telefon xxxxxxxxxxx ( 2015 aastast). Xxxxxxxxxxx korteriomaniku elukaaslane kinnitas, et võlgnik ei ela antud majas. Korteris number kaks elab võlgniku ema. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kohtule dokumente kätte toimetada ka 04.02.2020 e-posti aadressidele xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistris kosjal alates 01.01.2019 elukoha aadress puudub, sideaadressiks on Xxxxxxxxxxx. Kohus tsiviilasjas nr 2-18-18660 edastas kostjale menetlusdokumendid hagiavalduses märgitud aadressil Xxxxxxxxxxx, kuid dokumendid tagastati kohtule märkega, et saaja ei olnud kohal ja vale aadress. Seega kostja ei ela registris märgitud aadressil ja kostja viibimiskoht ei ole kohtule ka muul viisil teada. Hageja taotles menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 18.04.
  3. Kohus kohustas teates kostjat vastama 14 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 02.05.2020, mis on puhkepäev, seega tähtaeg saabus 04.05.
  4. Kostja hagile vastanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemise alus ja kohtu selgitused
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul ei esine

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. 7.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude 4 Tsiviilasi nr 2-20-102163 kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

  1. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
  2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 360 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu T.K. vastu kohtumenetluses on kokku 360 eurot kolme tunni eest tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 360 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitteadvokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 160 eurot (2 h x 80 €). 11. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 13.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 4 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. 5 Tsiviilasi nr 2-20-102163 (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.