← Eesti

2-16-16616/105

2-16-16616 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-16616 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi D B hagi G O vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: D B (ik XXX) Hageja esindaja: T B (seaduslik esindaja) Hageja esindaja: Vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Kostja: G O (H H, sünd. XXX) RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada D B ja G O kompromiss järgnevalt: 1.
  3. G O tasub D B ülalpidamiseks elatist igakuise elatusrahana 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus alates
  4. jaanuarist 2020 kuni
  5. detsembrini
  6. 1.
  7. G O tasub D B ülalpidamiseks elatist igakuise elatusrahana 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus alates
  8. jaanuarist 2021 kuni D B täisealiseks saamiseni, s.o XXX. 1.
  9. G O tasub D B igakuise elatusraha hiljemalt jooksva kuu
  10. kuupäevaks T B (ik XXXX) pangakontole, märkides selgitusse "alimentõ, D B". 1.
  11. G O tasub alaealisele lapsele, D B, perioodi
  12. november 2016 kuni
  13. detsember 2019 eest võlgnetava elatise summas 2500 (kaks tuhat viissada) eurot osade kaupa igakuiselt 29-ndaks kuupäevaks kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni T B (ik XXX) pangakontole, märkides selgitusse "alimentõ, dolg, D B", kusjuures esimene osamakse tuleb teha
  14. juuniks 2020 ja igakuise osamakse suurus on vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot kuus.
  15. Lõpetada tsiviilasja nr 2-16-16616 menetlus.
  16. Kohus viitab, et menetluskulude jaotus isaduse tuvastamise nõude osas on kindlaks määratud Viru Maakohtu
  17. detsembri 2019 kohtuotsusega (osaotsus). Kohus jättis D B menetluskulud isaduse tuvastamise nõude osas G O kanda ja G O menetluskulud tema enda kanda.
  18. Jaotada elatise nõude osas menetluskulud vastavalt kompromissile. 1

(4)2-16-16616
  1. Jätta D B menetluskulud elatise nõude osas tema enda kanda.
  2. Jätta G O menetluskulud elatise nõude osas tema enda kanda.
  3. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  4. Vabastada G O menetluskulude – D B riigi õigusabi kulude isaduse tuvastamise nõude osas summas 484 (nelisada kaheksakümmend neli) euro 80 sendi ja tõlkekulude 625 (kuussada kakskümmend viis) euro 53 sendi riigituludesse tasumise kohustusest.
  5. Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on D B hagi G O vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Viru Maakohus peatas
  6. veebruari 2017 määrusega menetluse elatise nõude osas kuni tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõude osas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Viru Maakohus rahuldas
  7. detsembri 2019 osaotsusega D B hagi G O isaduse tuvastamise nõude osas. Kohtulahend on tsiviilasjas isaduse tuvastamise nõude osas jõustunud
  8. jaanuaril 2020 ning kohus uuendas tsiviilasja menetluse elatise nõude osas. Pooled esitasid kohtule kompromissi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2
(4)2-16-16616 TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Menetluskulud Viru Maakohtu
  1. detsembri 2019 kohtuotsusega (osaotsus) rahuldas kohu hagi isaduse tuvastamise nõude osas ning määras menetluskulude jaotuse isaduse tuvastamise nõude menetluse osas. Kohus jättis hageja menetluskulud isaduse tuvastamise nõude osas kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Elatise nõude osas kohus jätkas menetlust. Elatise nõude menetluses esitatud kompromissiga leppisid pooled kokku, et poolte menetluskulud elatise nõude osas jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse elatise nõude menetluse osas TsMS § 168 lg 3 alusel, pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – poolte menetluskulud elatise nõude osas tuleb jätta poolte endi kanda. Kogu tsiviilasja menetluskulude jaotus on seega järgmine: hageja kanda jäävad hageja enda menetluskulud elatise nõude menetluse osas; kostja kanda jäävad hageja menetluskulud isaduse tuvastamise nõude menetluse osas ning kostja kanda jäävad ka kõik kostja enda menetluskulud isaduse tuvastamise nõude menetluse ja elatise nõude menetluste osas. Kohus määras Viru Maakohtu
  2. detsembri 2019 kohtuotsusega (osaotsus), et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja riigituludesse väljamõistmise isaduse tuvastamise nõude osas lahendab kohus peale tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi tegemist eraldi määrustega. Kohtuotsus on jõustunud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigi õigusabi tasu Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-13209 anti hagejale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu
  4. juuli 2020 määrusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 559,20 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 190 lg 3, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd hagejale anti TsMS § 180 lg 4 sätestatud menetlusabi (s.o riigi õigusabi tasu ja kulud) ning kohus jättis hageja menetluskulud isaduse tuvastamise nõude osas kostja kanda, tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja menetluskulud, s.o hageja RÕA esindaja kulud isaduse tuvastamise nõude osas. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 7, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 3
(4)2-16-16616 Pooled sõlmisid kompromissi, mille alusel kohus lõpetas tsiviilasja menetluse ning seega kohus vabastab kostja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – isaduse tuvastamise nõude osas hageja RÕA esindaja kulude 484,80 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna hagejale anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ning kohus jättis poolte menetluskulud elatise nõude osas poolte endi kanda, puudub hagejal kohustus hüvitada riigile riigi õigusabi kulud elatise nõude osas summas 74,40 eurot (koos käibemaksuga). Tõlkekulud Viru Maakohtu
  1. veebruari 2017 määrusega anti hagejale menetlusabi menetlusdokumentide tõlkekulude tasumiseks. Tõlkekulud olid tehtud isaduse tuvastamise nõude menetluses. M OÜ edastas kohtule menetlusdokumentide tõlked vene keelde ning
  2. märtsil 2017 arve summas 193,54 eurot (koos käibemaksuga),
  3. novembril 2017 arve summas 317,75 eurot (koos käibemaksuga),
  4. märtsil 2018 arve summas 69,43 eurot (koos käibemaksuga) ja
  5. augustil 2019 arve summas 44,81 eurot (käibemaksuga), kokku 625,53 eurot. Viru Maakohus maksis välja M OÜ-le esitatud arvete alusel menetlusdokumentide tõlke eest tasu kokku 625,53 eurot. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi ning kohus jättis hageja menetluskulud isaduse tuvastamise nõude osas kostja kanda, tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 190 lg 3 välja mõista riigituludesse menetluskulud menetlusdokumentide tõlke eest, s.o tõlkekulud. Pooled sõlmisid kompromissi, mille alusel kohus lõpetas tsiviilasja menetluse ning seega kohus vabastab kostja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – 625,53 euro tõlkekulude riigituludesse tasumise kohustusest. DNA-ekspertiisi kulud Viru Maakohtu
  6. detsembri 2017 määrusega anti hagejale menetlusabi 171 euro DNA-ekspertiisi ettemaksu tasumiseks. Kohtul ei õnnestunud isaduse tuvastamise menetluse käigus DNA ekspertiisi teostada ning kohus rahuldas
  7. detsembri 2019 osaotsusega hagi isaduse tuvastamise nõude osas ilma ekspertiisi teostamata. Kohus jättis hageja menetluskulud isaduse tuvastamise nõude osas kostja kanda. Kohus DNA ekspertiisi ei määranud ja seega vastavalt analoogiale TsMS § 150 lg 7, kuna riik ekspertiisiga seoses kulusid ei kandnud, ei pea kostja TsMS § 190 lg 3 alusel riigile hüvitama hageja menetlusabi 171 euro ekspertiisi ettemaksu maksmiseks. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.