2-20-2951/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-2951 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi J Ma hagi A Mi vastu abielu lahutamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuli
4. a Menetlusosalised Hageja: J Ma (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja: A M (isikukood xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
5. Lahutada J M ja A Mi (nimetavas M) abielu, mis on sõlmitud xxx. a Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.
6. Taastada J Ma enne abielu sõlmimist kantud perekonnanimi „S“.
7. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. 1 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGIAVALDUS
8. A M ja J Ma (enne abiellumist S) abiellusid xxx. a. 21.02.
9. a esitas J Ma kohtusse hagi A Mi vastu abielu lahutamiseks.
10. Hagiavalduse kohaselt elavad pooled juba kaks aastat eraldi. Kostja ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuosakonnas. KOHTUISTUNG
11. Kohtuistungil hageja selgitas, et ta soovib abielu kostjast lahutada. Abikaasadel ei ole kooselu olnud juba 2,5 aastat. Hageja ja kostja omavahel ei suhtle. Hagejal on juba pool aastat uus elukaaslane.
12. Kostja abielu lahutusega nõus ei olnud. Kostja selgitas, et hageja esitas tema vastu kohtusse elatise nõude lapsele, kuigi kostja oli nõus vabatahtlikult lapsele elatist maksma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.
14. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud xxx. a. Abielusuhted on lõppenud üle kahe aasta tagasi. Abikaasad omavahel ei suhtle ning hagejal on uus elukaaslane. Abikaasad elavad eraldi. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada.
15. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtul puudub alus arvata, et abikaasad kooselu taastavad, sest selleks puudub ühe abikaasa (hageja) tahe, mida viimane ka kohtus kinnitas. Kostja ei olnud abielu lahutamisega nõus, seostades seda elatise nõudega. Samas ei osanud kostja kohtule selgitada, mida ta on ette võtnud ja kavatseb ette võtta selleks, et abielusuhteid taastada. Olukorras, kus abikaasad omavahel ei suhtle, ei ole abielusuhete taastamine võimalik. Elatise hagi menetlemine kohtus ei takista kuidagi paralleelselt menetlemast abielu lahutamise asja. Abielu on abikaasade vabatahtlik liit, mille toimimiseks ja säilitamiseks on vajalik mõlema abikaasa soov ja tahe. Kui ühel abikaasal selline tahe puudub, ei ole perekonda võimalik vaid ühe abikaasa soovi toel koos hoida.
16. Hageja soovis tagasi saada enne abiellumist kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse 2 alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla: