Obsah (5)

§ 75§ 371§ 112§ 516§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15243 Tsiviilasi K

) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (

§ 75lg 1).

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Avaldaja kinnitab, et Eesti rahvastikuregistris puuduvad andmed Ilgiz Sharafeevi ja Marina Sharafeeva kohta. Eelnevas menetluses on tuvastatud, et korteriomanikud elavad Vene Föderatsioonis ja neil on välisriigi passid. Kohtule esitatud avaldusest ei nähtu, et avaldajal on olemas puudutatud isikute kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kuna õigusabilepingu artikkel 21 kohaldub nii hagi- kui ka hagita menetluses ning korteriomanikel puudub Eesti Vabariigis elukoht ja puudub ka poolte kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus ning korteriomandi võõrandamise loa andmine hagita menetluses ei ole äraolijate huvides ning on vastuolus hoolduse seadmise eesmärgiga, keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 2 alusel (avaldus/ hagi) ei allu sellele kohtule.

2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse esitaja palub tagastada talle määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt sätestab

§ 112

lg 3, et äraolija varale hoolduse seadmisega seotud muid asju, muu hulgas hoolduse lõpetamise ning hooldaja ja tema ülesannete muutmise asju, lahendab hooldaja määranud kohus. Seega Eesti kohus on pädev asja lahendama. Maakohus ei ole kindlaks teinud, kas puudutatud isikud on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Maakohus lähtus ebaõigesti õigusabilepingu artiklist

1. Vara hooldaja avaldus on seotud omandiõigusega. Seega tsiviilasja kohtualluvuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda õigusabilepingu artiklist
2. Lahend täidetakse Eestis. Avaldajal on kahtlus, kas Vene Föderatsiooni kohus on pädev seadma hooldust Eestis asuva kinnisvara suhtes ja andma nõusolekut selle võõrandamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu
4. juuni 2020 määrus tühistada. Ringkonnakohus saadab Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu avalduse nõusoleku saamiseks Ilgiz Sharafeevi ja Marina Sharafeeva korteriomandi võõrandamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt kuna korteriühistu on Viru Maakohtu
6. jaanuari 2019 määrusega määratud Ilgiz Sharafeevile ja Marina Sharafeevale kuuluva vara (korteriomandi, asukohaga Endla 10-26 Kohtla-Järve) hooldajaks, siis ei kuulu avalduse lahendamisel kohaldamisele KrtS §-d 32 ja 33, vaid avaldus on esitatud

§ 516lg 4 ja Ts

ÜS § 18 lg 3 alusel ning Eesti kohus on pädev avaldust lahendama. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga ning leiab, et maakohus on ebaõigesti lähtunud avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel eeldusest, et vara hooldajale korteriomandi võõrandamiseks loa saamise avalduse esitamise õiguslikuks aluseks saaks olla KrtS § 32 ja 33, kuid mitte

§ 516lg 4 ja Ts

ÜS § 18 lg 3. 6.

§ 516

lg 4 alusel annab hoolduse seadmise määrus hooldajaks määratud isikule seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse. Hooldaja õigused määratakse kindlaks TsÜS § 18 lg-s 1 märgitud eesmärki silmas pidades ning hooldajal ei tohiks olla rohkem õigusi, kui see on vajalik äraoleva isiku huvides. Hooldajal on kohustus tegutseda äraolija huvidest lähtudes, valitseda tema vara heaperemehelikult ja tagada selle säilimine (TsÜS § 18 lg 2). TsÜS § 18 lg 3 kohaselt võib hooldaja muuhulgas äraoleva isiku kinnisasjaõigust käsutada ainult kohtu loal. Antud juhul on korteriühistu Ilgiz Sharafeevi ja Marina Sharafeeva vara hooldajana esitanud maakohtule avalduse vara võõrandamiseks loa saamiseks. Kuna

§ 516

lg 4 kohaselt annab ainult hoolduse seadmise määrus hooldajale õiguse seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse, siis on korteriühistu äraolijate vara hooldajana õigesti esitanud avalduse maakohtule. Äraolijate kinnisasjaõigust võib hooldaja siiski käsutada üksnes vara hoolduse seadmise määrusega antud sõnaselge loa alusel. Asjaolu, et Viru Maakohtu

1. jaanuari 2019 hoolduse seadmise määruses ei olnud antud hooldajale õigust käsutada äraolijate kinnisasjaõigust 3 (s.o võõrandada korteriomand), ei välista maakohtu poolt hilisemat määruse tegemist selle kohta, kas hooldaja avaldus äraolijate kinnisasjaõiguse käsutamiseks kuulub rahuldamisele või mitte.
2. Kuna tegemist on äraolijate varale hoolduse seadmisega, siis kohaldub kohtu alluvuse osas

§ 112

.

§ 112

lg 1 kohaselt äraolija varale hoolduse seadmise asja lahendab äraolija elukoha järgne kohus. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui äraolijal ei ole Eestis elukohta, lahendab varale hoolduse seadmise asja vara, millele hooldus seada soovitakse, asukoha järgne kohus.

§ 112

lg 3 kohaselt äraolija varale hoolduse seadmisega seotud muid asju, muu hulgas hoolduse lõpetamise ning hooldaja ja tema ülesannete muutmise asju, lahendab hooldaja määranud kohus. Antud juhul on äraolijate varale

§ 112lg 2 alusel seadnud hoolduse Viru Maakohus.

Seega on Viru Maakohus tulenevalt

§ 112

lg-s 3 sätestatust pädev läbi vaatama ka hooldaja avaldust nõusoleku saamiseks hooldusel oleva vara võõrandamiseks. Maakohus on ebaõigesti kontrollinud rahvusvahelist kohtualluvust ning leidnud, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Seetõttu on maakohus alusetult keeldunud hooldaja avalduse menetlusse võtmisest. 8. Seoses määruskaebuse rahuldamisega tagastab ringkonnakohus

§ 150lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitajale tasutud riigilõivu 50 eurot.

Määruskaebuse esitaja on vastava avalduse esitanud. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson