TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 8. juuli 2020 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-738; X.X.hagi Baltest Mööbel OÜ vastu töötasu ja viivise

) § 47 lg 2 näeb ette, et kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja on andnud hagejale vaheaegu, sh ühe 30-minutilise vaheaja. Kolme 10-minutilise vaheaja puhul ei ole tegemist TTOS § 9 lg 2 nimetatud vaheaegadega, vaid

§ 47

lg 2 sätestatud vaheaegadega, mida vastavalt nimetatud

-i sättele tööaja sisse ei arvestata. Seda kinnitab poolte käitumine hageja töölepingu kehtivuse perioodil. Hageja töölepingu kehtivuse ajal, so perioodil 1.09.2016 kuni 31.05.2019, ei väljendanud ei hageja ega kostja millegagi arusaamist ega kokkulepet selles, et hageja iga tööpäev on poole tunni võrra pikem kui 8 tundi, so 8,5 tundi.

1. Hageja on esitanud ebaõigeid andmeid oma töö iseloomu ja tööl esinenud füüsilise koormuse kohta. Kostja ei nõustu sellega, et hageja töö oli nö liinitöö. Hageja töötas üksi eraldiseisva masina taga. Hageja töö kiirus ei sõltunud teiste töötajate töötempost. Samuti ei dikteerinud masin, mille taga hageja töötas, hageja töötamise kiirust. Hagejal oli võimalik valida oma töötempo ise. Hageja töö ei olnud pingeline ja kiire nagu hageja on väitnud. Hageja töö iseloom ja tööpäeva pikkus ei olnud sellised, et kostja oleks pidanud andma hagejale tööpäevasiseselt pause, mis tuleb arvestada tööaja sisse ja mida tuleb tasustada.
2. Hagejal puudub alus nõuda pärast töösuhte lõppemist tööpäevasiseste vaheaegade arvestamist tööaja hulka ja nõuda sellest tulenevat ületundide eest saamata tasu ning viiviseid tasu maksmisega viivitamise eest.
3. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. 3 Kohtu põhjendused
4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. 15.

§ 2

kohaselt

-s ja võlaõigusseaduses (VÕS-s) lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on

-s ette nähtud. Õige on hageja esindaja seisukoht, et tegemist on töötaja kui nõrgema poole kaitset tagava normiga. 16.

§ 44

lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. 17.

§ 44

lg 7 ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 18.

§ 47

lg 2 kohaselt kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.

1. TTOS § 9 lg 1 kohaselt on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada tervisekahjustusi.
2. TTOS § 9 lg 2 kohaselt töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks ja võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel tuleb arvestada töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi ning tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul.
3. Hageja on esitanud töötasu saamisele suunatud nõude, mille alusena tugineb hageja sellele, et tema ja kostja vahel oli tööleping, kusjuures hageja tegi ka ületunnitööd, mille eest kostja pole töötasu maksnud.
4. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja poolt tööpäeva jooksul võimaldatud kolm 10minutilist vaheaega on käsitlevad kui tööpäevasisesed vaheajad

§ 47

lg 2 tähenduses või on need vaheajad TTOS § 9 lg 2 järgsed tööaja sisse arvestatavad vaheajad.

1. Hagiavalduse kohaselt töölepinguga sai kokkulepitud lõunaks ehk vaheajaks einestamiseks ja puhkamiseks ette nähtud aeg kell 12.00 – 13.00 (Töölepingu p. 3.3.), pärast töölepingu sõlmimist selgus, et lõunavaheaeg on kell 12.00-12.
2. Lisaks lõunavaheajale andis kostja töötajatele, sh hagejale, tööpäeva jooksul kolm
3. minutilist puhkepausi, kell 10.00-10.10, 14.00-14.10 ja 14.50-15.
5. Hageja käitus mitmeaastase perioodi jooksul töösuhtes olles vastavalt talle tutvustatud kostja töökorraldusreeglitele, mille punkt 3.2 sätestab, et tehas ja kontor töötavad üldjuhul ühes vahetuses 8.00-17.00, lõuna 12.00-12.30; töötajale on ettenähtud kolm puhkepausi: kell 10.00-10.10, 14.00-14.10, 15.30-15.
6. Kuivõrd hageja käitus vastavalt töökorraldusreeglitele, siis saab järeldada, et ta oli nimetatud reeglitest aru saanud nii, et töökorraldusreeglite p. 3.2 kehtib ka tema suhtes.
7. Kuivõrd hageja ja kostja käitumine nendevahelise töösuhte kehtivuse ajal vastab kostja töökorraldusreeglitele, siis kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, sh alltooduga, mille kohaselt hageja ja kostja käitumine nendevahelise töösuhte kehtivuse ajal osundab sellele, et nii hageja kui ka kostja käsitlesid töötajatele ettenähtud 4 tööpäevasiseseid vaheaegu, so ühte 30-minutilist vaheaega ja kolme 10-minutilist vaheaega tööpäevasiseste vaheaegadena

§ 47

lg 2 tähenduses, so selliste tööpäevasiseste vaheaegadena, mida ei arvestata tööaja sisse. ….. Vaheaegade pikkus ei oma siinkohal tähtsust.

§ 47

lg 2 kohaselt peab töötajale olema pikema kui 6tunnise töötamise kohta tagatud vähemalt üks pooletunnine vaheaeg, kuid

§ 47

lg 2 ei välista, et tööandja annab töötajale tööpäeva sees täiendavaid vaheaegu, mida samamoodi tööaja sisse ei arvestata.

1. Kõik asjas ära kuulatud tunnistajad (Reet Rebane (tl 43 pöördel - tl 44), Eiko Tammist (tl 44 - tl 45), Egne Aun (tl 45 - tl 46 pöördel) ja Kalev Põder (tl 46 pöördel - tl 47 pöördel)) kinnitasid, et kostja poolt määratud töökorralduse osaks olid 10-minutilised vaheajad ja pooletunnine vaheaeg, kusjuures vaheaegasid ei arvatud tööaja sisse. Selline tööajakorraldus oli seega kõigil töötajatel ja see oli kõigile töötajatele teada. Hageja sisuliselt nõustus toimiva ja kollektiivina töötava töötajaskonna enamuse eelistatud tööaja korraldamise variandiga.
2. Asjas pole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et pooled leppisid kokku ületunnitöö tegemises. Hageja ei teavitanud töösuhte ajal mitmeaastase perioodi jooksul kostjat asjaolust, et kostja on jätnud maksmata tasu väidetava ületunnitöö eest.
3. Hageja andis vande all seletuse (tl 48), mille kohaselt 2019.a märtsis-aprillis viis ta tunnistajana ülekuulatud Egne Aunale paberi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3 kohta ja näitas seda talle. Hageja seletus on ebapiisav tuvastamaks asjaolu, et tema ja kostja pidasid läbirääkimisi väidetava ületunnitöö eest maksmata tasu osas kokkuleppe saavutamiseks. Tunnistajate ütlused nimetatud läbirääkimiste toimumist ei kinnita. Hageja seletusest ei nähtu, et tema ja kostja vahel toimusid läbirääkimised, mille sisuks võis olla väidetava ületunnitöö eest saadav võimalik tasu.
4. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja esmane huvi, et tööaeg lõppeks pool tundi varem. Sellest saab järeldada, et hageja ei käsitlenud töösuhte ajal kolme 10-minutilist vaheaega kui ületunnitööd.
5. Tõendamist ei leidnud, et vaheaegu TTOS § 9 lg 2 mõttes oli vaja vältimatult võimaldada. TTOS § 9 lg-s 2 nimetatud vaheaegade mõte on vältida füüsilist ülekoormust. Hageja tegi tööd, mille tegemise kiirus ei olnud otseses sõltuvuses teiste töötajate töötamise kiirusest. Hageja sai ise valida töö tegemise kiiruse. Hageja tõstis detaile, mis valdavas osas olid suhteliselt väikesed ja kerged. Suuremate detailide tõstmine ei olnud vajalik igapäevaselt. Kostja poolt esitatud köögikapi foto ja joonised (tl 31-35) kinnitavad väikeste detailide suuremat osakaalu. Sama tüüpi liigutuste kordumine oli küll tööprotsessi osa, kuid kostja poolt esitatud videosalvestusest nähtuvalt ei olnud vajalikud liigutused mitte liiga suure intensiivsusega. Seega ei saa järeldada ka TTOS § 9 lg-s 2 sätestatud alusel, et nimetatud kolm 10-minutilist vaheaega tuli igal juhul tööaja hulka arvata.
6. Teiselt poolt – vaheajad töös (sh töövõime taastumiseks) olid tagatud kuni 30.04.2019 toimunud töökorralduse kaudu, st läbi (kolme 10-minutiliste) vaheaegade tegemise, mille võrra lõunapaus oli lühem. Seetõttu on väidetava ületunnitöö seostamine ebapiisavate vaheaegadega kunstlik.
7. Ei saa jaatada hageja poolt väidetut, et ta töötas pool tundi kauem kui ettenähtud 8 tundi päevas. Olukorras, kus hagejale võimaldati tööprotsessi ajal lisaks pooletunnisele lõunavaheajale kolm vaheaega, ei saa hageja samal ajal väita, et 5 puhkepauside tööaja hulka mittearvestamine on tõlgendatav tema poolt ületunnitöö tegemisena.
8. Vaheaegade ajaline pikkus ei ole otseselt seostatav füüsilise ülekoormuse vältimiseks vajalikuga ja võimaliku tegeliku vajadusega töövõime taastumiseks. Ei ole välistatud, et hageja võis vajada rohkem ja pikemaid vaheaegu töövõime parema taastumise tagamiseks, kuid hageja nõude aluseks olevate vaheaegade arvestamine ületunnitööna ei ole hagi rahuldamist kaasa toov, sest vaheaegade arv, mille alusel hageja on nõude esitanud, ei ole seostatav hageja enda kehaliste või ealiste iseärasusustega ning tema töövõime muutumisega tööpäeva või vahetuse jooksul.
9. Väidetav keeld töötamise ajal aeg-ajalt istuda ei ole seostatav toimunud kolme 10minutilise vaheajaga nende lugemisega ületunnitööks, sest vaheajad võimaldasid töövõimet taastada kõigil töötajatel, sh hagejal.
10. Olukorras, kus hageja töötas kostja juures aastaid väidetava ületunnitöö eest maksmata tasuga seonduvalt etteheiteid tegemata, siis puuduvad

§ 44

lg-st 1 nähtuvast tõendamisesemest tulenevalt alused, mis võimaldavad hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 150 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja esindaja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 3012,50 eurot. Kostja esindaja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: avaldus töövaidluskomisjonile ja dokumentide läbitöötamine ajamahuga 4 h, so 600 eurot; ettevalmistus istungiks, esitatud materjali läbivaatamine 1 h 30 minutit, so 225 eurot; töövaidluskomisjoni istung 1 h 30 minutit, so 225 eurot; istungi protokolli läbivaatamine, protokolli parandus ja taotlused TVK-le, teeside ettevalmistus ajamahuga 1 h 40 minutit, so 250 eurot;

1. november 2019.a. ettevalmistus istungiks ajamahuga 30 minutit, so 75 eurot;
2. detsember 2019.a. töövaidluskomisjonis istung 1 h, so 150 eurot; hagiavalduse koostamine 3 h 30 minutit, so 525 eurot; 28.mai 2020 kostja vastuse läbivaatamine 20 minutit, so 50 eurot, 29.05.2020 kirjalikud seisukohad ja protokolli läbivaatamine 2 h, so 300 eurot. Kohtuistungist osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: 29.05.2020 istungiks ettevalmistamine 0,5 h ja istung 2 h 50 minutit, so 500 eurot. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 2900 eurot (koos käibemaksuga). 6 Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja esindaja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 3260 eurot. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on esitanud vastuväiteid kostja menetluskuludele. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: nõupidamine kliendiga seoses X.X.avaldusega 40 minutit, so 80 eurot; vastuse koostamine X.X.avaldusele 1 h 30 minutit, so 180 eurot; X.X.täpsustatud avaldusega tutvumine, 12.09.2019.a töövaidluskomisjoni istungiks ettevalmistamine 2 h, so 240 eurot; esindamine 12.09.2019.a töövaidluskomisjoni istungil 1 h 15 minutit, so 150 eurot, vastuse koostamine X.X.täpsustanud avaldusele 3 h, so 360 eurot; töövaidluskomisjoni 3.12.2019.a istungiks ettevalmistamine 2 h, so 240 eurot; esindamine töövaidluskomisjoni 3.12.2019.a istungil 1 h, so 120 eurot; vastuse koostamine hagile 4,25 h, so 510 eurot; kirjalike seisukohtade koostamine 3 h, so 360 eurot. Kohtuistungist osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: 29.05.2020 istungiks ettevalmistamine 0,5 h ja istung 2 h 50 minutit, so 400 eurot. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 2640 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja kasuks tuleb menetluskulude hüvituseks hagejalt välja mõista 2640 eurot (ilma käibemaksuta) ja menetluskuludelt (2640 eurot) viivis VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 7