← Eesti

2-19-12733/19

Obsah (8)§ 113§ 3§ 101§ 108§ 635§ 26§ 28§ 112

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-12

§ 113lg 1 järgi perioodi 14.02.2018-14.08.2019 eest 125,84 eurot.

Kokku võlgneb kostja hagejale 1173,44 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja jättis kohtule esitamata asjas tähtsust omavad tõendid. Hageja pidi teadma, et ainuüksi arve esitamine ei tõenda tööde tegemist täies mahus, mis vastaks kokkuleppele ja kokkulepitud summale. Hageja arve oli kostja poolt viivitamatult vaidlustatud koheselt esitamise järel, viidates varasemale kokkuleppele hageja ja kostja vahel. MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja põhivõla 1047,60 eurot, viivise 125,53 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse 550 eurot ja mõistis selle summa kostjalt välja. Maakohus viitas

§ 3

p 1, § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1. Hageja hinnapakkumisega, poolte kirjavahetusega ja ettemaksuarvega tuvastas maakohus, et pooled sõlmisid pakkumuse ja sellega nõustumisega lepingu kuue klaasi valmistamiseks ja paigaldamiseks maksumusega kokku 2127,60 eurot ning, et lepingu kohaselt pidi kostja tasuma ettemaksuna 50% enne paigaldust ja 50% pärast paigaldust. 2

(7)Hageja kinnitas hagiavalduses, et kostja tasus lepingu alusel 18.01.2018 esitatud arve nr 1890289 summas 1080 eurot 19.01.2018. Nimetatu tõendab täiendavalt lepingu sõlmimist hagiavalduses esile toodud tingimustel. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et kostja kinnitas hagejale 05.02.2018, et klaasid on paigaldatud 01.02.2018 probleemideta ja täpselt kavandite järgi. Seega on tõendatud, et kauba üleandmisega ja paigaldamisega kostjale tema poolt määratud kohas, on leping hageja poolt kohaselt täidetud. Poolte vahel puudub vaidlus kauba üleandmise ja kauba tellimise ning kauba kvaliteedi ja paigalduse teostamise kohta. 06.02.2018 arvega nr 1890577 summas 1047,60 eurot on tõendatud hageja väide, et ta esitas lepingu raames kostjale tasumiseks arve tasumata osas. Arvelt ja hageja 06.02.2018 e-kirjast nähtub, et hageja on sellelt maha arvestanud ettemaksu. Kostja 05.02.2018 kirjast nähtuvalt ei nõustunud ta töömahuga, kuna temale tasuti kokkulepitust vähem, samuti põhjusel, et hageja ei ole ise klaase valmistanud ning arve ei ole nõude aluseks. Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Arve väljastamise aluseks oli poolte vahel sõlmitud leping. Asjaolu, et kostja lepingupartner ei tasunud kostjale kokkulepitud summat, ei ole asjassepuutuv. Nagu ka see, kas hageja valmistas klaasid ise või mitte, sest see ei ole olnud lepingu osaks. Leping sõlmiti klaaside müügiks ja paigaldamiseks. Kuna kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1047,60 eurot. Viivise osas viitas maakohus

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1.

Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 14.02.2018, seega on põhjendatud viivise nõue perioodi 14.02.2018 kuni 14.08.2019 eest 125,84 eurot. APELLATSIOONKAEBUS 4. Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Kohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse, samuti on otsus olulises ulatuses põhjendamata ja tõendeid on ebaõigesti hinnatud. Pooltele pole antud võimalust esitada oma seisukohti. Kohus oleks pidanud hagejat kohustama esitama lisatõendeid, millest nähtuks, kas on olemas tööde lõpliku hinna kokkulepe 2127,60 eurot või on see ligikaudne. Hinnapakkumise näol on tegemist vaid lepingueelse läbirääkimisega. Selle käigus lepiti kokku, et hinnapakkumine on ligikaudne ja võib muutuda, kui tööde teostamisel muutub töömaht. Hageja ise kirjutas lõpphinna muutmise võimalusest. Ainuüksi arve esitamine ei tõenda tööde tegemist täies mahus. Tõendite hindamisel jättis maakohus tähelepanuta asjaolu, et igas dokumendis on selgelt nähtav esialgne kokkulepe, et ’’umbes 50%’’-lise ettemaksu näol on tegemist ligikaudse summaga. Kostja tellis hagejalt vaid klaaside transpordi ja paigalduse. 6 klaasi valmistas W-Glass OÜ ja Arle Reklaam OÜ ning demonteerimistöid hageja objektil ei teinud. Kui reaalselt teostatud tööd või tööde maht ei vasta lepingulisele kokkuleppele, on kostjal alus hinda alandada. 05.02.2018 kirjalik kinnitus paigaldustöö vastavuse kohta ei olnud kostja nõusolek tööde mahuga. Väär on kohtu väide, et kauba üleandmisega ja paigaldamisega kostjale tema poolt määratud kohas, on leping hageja poolt kohaselt täidetud. Kostja soovis tasuda lõpparvet vastavalt kujunenud olukorrale pärast tööde teostamist osalises mahus. Hageja jättis kohtule 3

(7)esitamata tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja muud tõendeid, mis selgitavad, et hageja kulud osutusid plaanitust väiksemaks. Tegemist on töövõtulepinguga. Hageja hinnapakkumine sisaldab majutuse hinda, kuid töövõtjat ei saa saata töölähetusse, seega töövõtjal ei ole õigust nõuda lähetusega seotud kulude (töötajate majutamise) hüvitamist. Hageja jättis esitamata kuludokumendid seoses majutusega Helsingis,. Seega on alust arvata, et hinnapakkumises ja lõpparves olev hind ei ole õige. Pooltel puudus kokkulepe viivise määras 0,2%. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
  2. Oma 15.05.2020 kirjas selgitas ringkonnakohus pooltele kohalduvat õigust ja palus pooltel asjaolusid selgitada ja tõendada. Hageja kohtu kirjale ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 807,60 eurot ületavas ja viivist 96,82 eurot ületavas osas (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas uue otsuse. I
  4. Apellatsioonkaebusest ilmneb, et vaidlus on poolte vahel küsimuses, milles pooled kokku leppisid ja kuidas kujunes lepingu hind, eriti kas hind jäi mingis osas lahtiseks tingimuseks. Vaidlus taandub küsimusele, kas hagejal on õigus nõuda paigaldamise eest kogu tasu, kui ta klaase ei demonteerinud.
  5. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel: - hageja tegi kostjale 18.12.2017 hinnapakkumise nr 5366; - 18.01.2018 esitas hageja ettemaksuarve nr 1890289 1080 euro tasumiseks; - kostja tasus 18.01.2018 esitatud arve 19.01.2018; - 05.02.2018 kinnitas kostja hagejale, et klaasid on paigaldatud 01.02.2018 probleemideta ja täpselt kavandite järgi; - 06.02.2018 esitas kostja arve nr 1890577 1047,60 euro tasumiseks, arvestades sellelt maha ettemaksu; - kostja ei nõustunud 05.02.2018 töömahuga.
  6. Hageja tugines peamiselt järgmistele väidetele: - leping sõlmiti poolte kirjavahetuse ja hinnapakkumise teel 6 klaasi valmistamiseks ja paigaldamiseks; - lepingu hind 2127,60 eurot tuli kostjal tasuda 50% ettemaksuna ja 50% pärast klaaside paigaldust.
  7. Kostja vastuväited hagile olid peamiselt järgmised: - hageja ei valmistanud klaase, seda tegid W-Glass OÜ ja Arle Reklaam OÜ; - kostja ei teostanud töid täies mahus; - kostja vaidlustas II arve koheselt selle esitamise järel poolte varasemate kokkulepete alusel. 4
(7)
  1. Maakohus ei ole pooltega asja ammendavalt arutanud ning on jätnud tuvastamata, mis oli poolte kokkuleppe sisu ehk millise kauba pidi hageja kostjale müüma või millised tööd/teenused tegema, millised olid poolte kokkulepped hinna osas ja kas mingid tööd jäid tegemata. Kohus peab menetlema asja poolte poolt esiletoodud asjaolude alusel ega tohi neid ise tõenditest tuletada (TsMS § 5 lg 2). Seetõttu tulnuks maakohtul selgitada kostjale, et kõik asjaolud tuleb kostjal endal esile tuua ja viidata tõendile, mis kostja väiteid tõendavad. Maakohus ei pidanud kohustama hagejat esitama lisatõendeid (eellepingu, lepingu või muu dokumendi näol), sest pooled valivad tsiviilkohtumenetluses ise, millised asjaolude ja tõendid nad kohtule esitavad.
  2. Kostja täpsustas apellatsioonimenetluses asjaolusid järgmiselt: - tööde maht oli kokku lepitud konkreetselt ja lõplikult; - tööde hind oli kokku lepitud lahtise tingimusena; - majutuse hind oli kokku lepitud konkreetselt, kuid lähtudes kahest tööpäevast (tegelikult kestis töö 1 päev); - demonteerimine ja paigaldamine oli lahutamatu terviklik töö; - hageja pakutud tööaeg oli 2 päeva, s.o 16 tundi; - viieosalise klaasseina demonteerimiseks oli arvestatud 3-4 tundi, mis on ca 20-25% tööaja kulust ja rahalises vääringus ca 200 eurot; - hind ei sisaldanud vanade klaaside utiliseerimist; - transpordi turuhind võis olla ca 400 eurot + km; - paigaldustöö osa on ca 1400-400 = 1000 eurot + km; - tööd anti üle objektil hagejate esindajate poolt kostjale; - esialgses hinnapakkumises arvestati klaaside tellimisega hagejalt, kuid kostja tellis need mujalt, seega oli tellitud tööde hinnaks 1178 + käibemaks (transport + paigaldus kokku, demonteerimisega, kuid utiliseerimiseta). Kostja esitas apellatsioonimenetluses täiendava poolte kirjavahetuse, mille ringkonnakohus võtab asja juurde. II
  3. Asjaoludest tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et leping sõlmiti hinnapakkumise ja e-kirjade vahetamise teel. Ühestki tõendist ei järeldu, et pooled leppisid kokku klaaside valmistamises nagu hageja seda väidab. Hinnapakkumises nr 5366 (tl 5) ei sisaldu klaaside valmistamist. Ettemaksuarve nr 1890289 (tl 6) on esitatud paigaldustööde eest Soomes. Sellele järgnevalt esitatud arvelt nr 1890577 (tl 7) nähtub, et tegemist oli kliendi klaasiga, arve on esitatud paigaldustarvikute ning paigaldustöö ja majutuse eest. Ka hageja ja kostja esitatud kirjavahetusest (tl 9-10, 27) nähtub, et klaasid telliti teistelt äriühingutelt, s.o Arle Reklaam OÜlt ja W-GLASS OÜ-lt.
  4. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja nõude aluseks saab olla kohustuse täitmise nõue (

§ 108lg 1).

Maakohus ei ole tuvastanud, mis lepinguga tegemist oli. Arvestades kostja apellatsioonimenetluses esitatud väiteid ja tuvastatud asjaolu, et hageja ei valmistanud klaase, on tegemist teenuste osutamise lepinguga, s.o töövõtulepinguga (

§ 635lg 1 mõttes).

16. Hinnapakkumisest (tl 5) ilmneb, et hind kujunes kolmest komponendist: paigaldustarvikud kokku 223 eurot, transport Soome ja paigaldus 1400 ning majutus 150 eurot. Hinnale pidi lisanduma käibemaks 354,60 eurot. 5

(7)
  1. Kostja on maakohtu menetluses selgitanud, et töid ei tehtud täies mahus. Kostja on apellatsioonimenetluses selgitanud, et demonteerimistöid ei tehtud. Nimetatu on tõendatud kostja 05.02.2018 e-kirjaga hagejale, milles kostja selgitab hagejale, et korteriomanik tellis küll kahe klaasipiirde mahavõtmise, kuid lasi selle teha Soome remondimeestel, et lihtsustada ja kiirendada klaaside paigaldust.
  2. Lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused) (

§ 26lg 1).

Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised (

§ 28lg 1).

Kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind (

§ 28lg 2).

Kui lepingupoolte vahel puudub kokkulepe hinnas, siis ei too see kaasa lepingu mittesiduvust, välja arvatud juhul, kui saab eeldada poolte teistsugust tahet. Hageja kirjutas vaidlusalust 18.12.2017 hinnapakkumist kostjale saates sama kuupäeva e-kirjas (tl 72 pöördel) järgmist: „Hinnapakkumine manuses. Hinnapakkumine on umbkaudne ja vastavalt mõõtmistulemustele hind võib muutuda. Täpne maksumus selgub peale kohapeal käimist/mõõtmist. /…/ Igaks juhuks arvestasin paigalduses 2 päeva koos majutuse maksumusega.“ Nimetatud e-kirjast ei tulene, et pooled jätsid paigaldustööde hinna täiesti lahtiseks. E-kirjast tulenevalt arvestas hageja paigalduseks kaks päeva. 19.12.2017 hageja ekirjas kirjutas hageja kostjale: „Lisaks tahame ka näha, kuidas olemasolevad klaasid paigaldatud on, et kuidas nende eemaldamisega läheb jne.“ Kirjadest järeldub, et tööde täpne maksumus hinnapakkumises oli esialgne ja pidi selguma kas eelneva ülevaatuse või tööde käigus. Seega oli paigaldustöö hind mitte lahtine tingimus, vaid selle suurus võis muutuda sõltuvalt asjaoludest. Nimetatut kinnitab ka ettemaksuarve märkusega „Paigaldustööd Soomes, ettemaks umbes 50%“ esitamine. Kuivõrd asjaoludest järeldub, et akende demonteerimistöö vajadus langes ära, ei ole hagejal alust hinnapakkumise alusel selle eest tasu nõuda. 19.

§ 112

lg 1 I lause kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamisega tegemist ei ole, kuna kostja ei ole võtnud vastu mittekohast täitmist ja puuduvad eeldused antud normi kohaldamiseks. Kostja peab hinna alandamise all silmas ilmselt mitte juriidilist terminit, vaid asjaolu, et ta keeldus tasumast teenuse eest, mida talle ei osutatud.

  1. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja ei nõustunud töömahuga, kuna temale endale tasuti kokkulepitust vähem. Kostja 05.02.2018 e-kirjast nähtub, et kostja vaidles arvele vastu põhjusel, et langes ära vajadus teha demonteerimistöid. III
  2. Hageja ei ole esile toonud, kui palju demonteerimistöö maksis ja miks ta täies ulatuses kostjalt tasu nõuab. Ringkonnakohus ei saa tõenditest hageja väiteid tuletada. Kostja on esitanud põhistuse, kui palju võis demonteerimistöö maksta ja leiab, et see moodustas 20-25% kogu töö hinnast ja rahalises vääringus 200-250 eurot (+käibemaks). Hageja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Kuivõrd töövõtja peab tasuma tehtud töö eest, ei ole hagejal kostjalt seaduslikku alust nõuda tasu maksmist töö eest, mida hageja ei teinud. Hinnapakkumise 6

(7)kohaselt oli tööde hinnaks 1773 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et minimaalselt on kostja põhistuste järgi tegemata töö hinnaks 200 eurot, puudub kostjal kohustus tasuda hagejale enam kui 1773-200= 1573 eurot. Koos käibemaksuga on hagejal õigus nõuda kostjalt 1573 + 314,60 = 1887,60 eurot. Arvestades sellest maha ettemaksuarve alusel tasutud summa 1080 eurot (sisaldab käibemaksu), on hagejal õigus praeguse hagi alusel kostjalt nõuda 1887,60 – 1080 = 807,60 eurot.
  1. Apellandi käsitlus töötajate lähetamisest ei ole asjakohane. Kui töö tuli teha Soomes, kaasnes sellega eelduslikult vähemalt üks öö ööbimist välisriigis. Kui pooltel oli kokkulepe, et kostja hüvitab töötajate majutuse, tuli kostjal selle eest mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt tasuda sõltumata sellest, kas töö sai varem valmis või mitte. Kostja väited, et hageja töötajad ööbisid võib-olla kaubikus, kuna olid järgmisel hommikul väsinud, on oletuslikku laadi. Esitatud asjaoludel ei ole alust järeldada, et pooled oleks kokku leppinud, et töövõtja esitab kostjale kuludokumendid töötajate ööbimise osas ja nimetatu ei tulene ka seadusest.
  2. On ilmne, et hageja on nõudnud viivist seadusjärgses määras, seetõttu pole kostja vastuväited viivise arvestamise alusele asjakohased. Viivise summat tuleb seoses põhinõude vähendamisega vähendada. Viivisenõude suuruseks arvestades võlgnetava põhivõla suurusega 807,60 eurot, perioodis 14.02.2018-14.08.2019 olnud 547 päevaga ja seadusjärgse viivise summaga on 96,82 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/ arvutuse kohaselt).
  3. Kokkuvõttes tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 807,60 eurot ja viivis 96,82 eurot. Kostja apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele 23% ulatuses. IV
  4. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ja tühistada menetluskulude kindlaksmääramine ning väljamõistmine kostjalt. Poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad 23% ulatuses hageja ja 77% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1).
  5. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kostja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.