3-20-1145/8

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1145 Määruse kuupäev

1. juuni 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt
2. aprillil 2020 aluspükste väljastamata jätmisega RESOLUTSIOON
3. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
4. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
5. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
6. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas
7. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja selgitab, et esitas
8. aprillil 2020 avalduse aluspükste väljastamiseks, kuid avaldust vastu ei võetud ning aluspükse ei väljastatud. Kaebaja esitas
9. mail 2020 vaide nõudega võtta avaldus menetlusse, kuid vaiet menetlusse ei võetud. Kaebaja palub tuvastada vangla tegevusetuse õigusvastasus ja kohustada sooritama tegevust. Seejuures esitas N. Lilitškin menetlusabi taotluse vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest ja taotluse määrata kaebajale advokaat.
10. Esmalt annab kohus hinnangu kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (I) ning seejärel lahendab kaebaja taotluse määrata talle advokaat (II). I
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tuginedes kohtule esitatud kaebusele mõistab kohus, et N. Lilitškini peamine eesmärk on Tartu Vangla kohustamine väljastada taotletud aluspüksid ning sellest tulenevalt on N. Lilitškin kohtule esitanud vastavasisulise kohustamiskaebuse. Kuivõrd kaebaja on kohtule esitatud kaebuses ka ise välja toonud, et õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub kohustamisnõudes, ei käsitle kohus õigusvastasuse tuvastamise nõuet iseseisva nõudena, vaid kohustamisnõude raames esitatud põhjendusena. Iseseisva tuvastamisnõude esitamine ei oleks HKMS § 45 lg 2 alusel ka lubatav, kuna kaebaja õigusi saab kaitsta tõhusamalt kohustamisnõudega.
12. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
13. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
14. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
15. Kaebaja rõhutas kaebuses, et esitas
16. aprillil 2020 vanglale taotluse aluspükste väljastamiseks. Kaebajale aluspükse ei väljastatud, mistõttu esitas ta vanglale vaide, mis registreeriti nr 2-3/2116-1 all. Vaatamata sellele, et vaides nr 2-3/2116-1 vaidlustas kaebaja
17. aprillil 2020 aluspükste väljastamata jätmist, on vangla kohtule teada andnud, et mainitud kuupäeval esitatud taotlused ei ole olnud seotud aluspükstega. Eelnevast tuleneb, et kaebaja ei ole vanglale esitanud
18. aprillil 2020 taotlust aluspükste väljastamise kohustamise nõudes ehk kaebajal on sõltumata vaide esitamisest kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata.
19. Kohus selgitab, et kaebaja peab esmalt esitama Tartu Vanglale taotluse aluspükste väljastamiseks ning kui vangla sellest keeldub või tagastab taotluse, peab kaebaja esitama Tartu Vanglale vaide ning alles siis, kui vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud, on kaebajal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kui kaebaja esitab vanglale võõrkeelse taotluse aluspükste väljastamiseks ning vangla tagastab selle, peab vangla vaidemenetluse raames andma hinnangu kaebaja varasema võõrkeelse pöördumise tagastamise õiguspärasusele. Seejuures on vanglal kohustus tõlkida kaebaja venekeelne vaie, kui kaebaja isikuarvel puuduvad rahalised vahendid vaide tõlkimiseks ning ta eesti keelt ei valda (justiitsministri
20. novembri
21. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491).
22. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisekaebuse esitamisel ning kohus tagastab N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
23. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
24. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. II
25. Kaebuses on N. Lilitškin muuhulgas taotlenud advokaadi määramist, millest kohus saab aru, et N. Lilitškin soovib riigi õigusabi korras esindajat käesolevas haldusasjas.
26. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 2
27. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi vangla vastu, ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks (vt määruse I osa). Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
28. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N. Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3