Obsah (6)

§ 188§ 195§ 1045§ 116§ 189§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-125994 Tsiviilasi KIMBUTAJA OÜ

§ 188

lg 2 ja ülesütlemistele kohalduv

§ 195

lg 2 näevad ette, et ülesütlemine ja taganemine vabastavad lepingu pooled edasiste lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja leidis, et tal tekkis lepingu alusel üleantu tagasi saamise õigus. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kuna kostjad ei ole hageja üle antut lepingu lõppemisel, so 06.09.2019 tagastanud, on hagejal õigus kostjatelt nõuda lepingu punktis 7 kokkulepitud viivitusintressi 0,25% päevas alates 07.09.2019 kuni nõude täitmiseni.

1. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostjate vastuväited
2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja J B ei ole ühtegi suulist lepingut P Jga sõlminud. Samuti ei ole J B ega Polar Construction OÜ sõlminud lepinguid hagejaga.
3. 09.08.2019 sõlmis kostja Polar Construction OÜ kirjaliku lepingu P Jga. Lepingu alusel kohustus kostja korda tegema Tartu mnt 51-3 ukse esise trepi 5 astet ja 21 m2 platvormi. Samal päeval 09.08.2019 saatis Polar Construction OÜ P Jle arve, lähtudes töövõtulepingu punktist
4. P J ei tasunud arvet nr 1019 täies mahus, vaid osaliselt. 09.08.2019 laekus Polar Construction OÜ arvele 200 (kakssada eurot). P J mainis telefonis, et ta arveldas kogemata oma ettevõtte arvelt. Ta lubas ise osta vajalikud materjalid. Kuna P J ei suutnud ise ehitusmaterjale osta, lasi ta materjalid osta Polar Construction OÜ-l ning tegi arve nr 1019 lõppmakse 130 eurot 16.08.
5. Seega viibis tööde alustamine 8 päeva.
6. Ajavahemikul 10.08.2019 kuni 14.08.2019 teostas Polar Construction OÜ vastavalt töövõtulepingu lisale järgmised tööd: plaatide eemaldamine trepilt, 6 h (tunni hind 15 eurot ja tasu 72 eurot), ehitusprahi ja plaatide koristamine ja utiliseerimise, 5 h (tunni hind 12 eurot, tasu 60 eurot ja utiliseerimine 35 eurot), olemasoleva betoonpinna puhastamine ja ettevalmistus 7 h (tunni hind 12 eurot, tasu 84 eurot).
7. Kostja tegi ka trepi valamise tööd. Kuna kostjal algas teine lepinguline töö, mis oli tingitud tellija viivitusest, teavitas kostja sellest P J. 24.08.2019 tegi Polar Construction OÜ olemasoleva trepi tasanduse betooniga koos aukude sulgemisega ja pinna katmisega nakkedispersiooniga, 4 h (tunni hind 15 eurot ja tasu 60 eurot). Kokku tegi kostja töid 311 euro ulatuses.
8. 16.08.2019 oli xxxx ilmaga probleem, millest kostja teavitas P J telefoni teel. P J nõustus, et nii suure pinna betooni valamist ei saa vihmase ilmaga teha. Kui Polar Construction OÜ läks töid lõpetama, teostas neid juba P J palgatud uus ettevõte.
9. Kostjad ei olnud hageja nõudega nõus. Kostja J B ei ole ühtegi lepingut sõlminud. Kohtuotsuse põhjendused
10. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
11. Pooled ei vaidle selle üle, et P J sõlmis kirjaliku töövõtulepingu kostja Polar Construction OÜ-ga, mille kohaselt pidi viimane teostama lepingus märgitud trepi renoveerimise tööd 540 euro eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja Polar Construction OÜ esitas lepingu alusel P Jle ettemaksu arve summas 330 eurot, mille alusel tasus hageja kostjale tähtaegselt 200 eurot ning 16.08.2019 täiendavalt 130 eurot.
12. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja taganes kehtivalt lepingust, mille tulemusena on tal õigus nõuda ettemaksuna tasutud summat tagasi. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas lisaks ettemaksuna tasutud summa tagastamisele on hagejal õigus nõuda viivist ning kas hageja ees vastutavad solidaarselt mõlemad kostjad.
13. Hageja väitis, et ta omandas nõuded P Jlt, kes sõlmis kostja J Biga 08.08.2019 suulise töövõtulepingu ja kostja Polar Construction OÜ-ga kirjaliku töövõtulepingu. Kuna kostjad töid ei teinud, andis hageja neile 02.09.2019 täiendava tähtaja ja ütles seejärel lepingu üles. Hageja palus nõude rahuldada solidaarselt mõlema kostja vastu, sest kostja J B tegutseb teise kostja esindajana ja vastutab ÄS § 187 alusel. Kostja J B ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid.
14. Kostjad väitsid, et J B ei ole P Jga ühtegi lepingut sõlminud. Kirjaliku lepingu alusel esitatud ettemaksu arve tasumisega P J viivitas, millest tulenevalt viibis tööde algus. Kostja Polar Construction OÜ teostas lepingulised tööd osaliselt 311 euro ulatuses. Kui töövõtja tuli töid lõpetama, tegutses objektil juba uus ettevõte.
15. Kohus leiab, et hageja nõue kostja J Bi vastu on täielikult alusetu ega kuulu rahuldamisele. Kohus selgitas hagejale 21.04.2019 pöördumises (toimiku lk 70-71), et viimasel tuleb oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale TsMS § 230 lõiget 1 ja vajadust tõendada lepingust tuleneva nõudeõiguse olemasolu. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostja J Biga. Kohus selgitas, et hageja viide ÄS § 187 lõikele 2 ei ole kohane. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja ühtegi tõendit, mis tõendaks tema väidet suulise lepingu sõlmimise kohta kostja J Biga. Iseenesest on antud hageja väide vastuolus tema väitega, et kostja J B vastutab hageja ees kui kostja Polar Construction OÜ esindaja. Isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud lepingu sõlmimist kostja J Biga, saaks ta lepingust taganemise korral esitada tagasitäitmise nõude isiku vastu, kellele ta on midagi lepingu täitmiseks üle andnud. Hageja esitatud konto väljavõttest (toimiku lk 31) nähtub, et hageja tegi maksed üksnes kostjale Polar Construction OÜ-le, mis iseenesest juba välistab lepingu alusel saadu tagastamise nõude rahuldamise kostja J Bi vastu.
16. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul rahuldada tema nõuet kostja J Bi kui kostja Polar Construction OÜ juhatuse liikme vastu. ÄS § 187 lg 2 küll sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Eeltoodust on hageja teinud eksliku järelduse, et kui lepingu pooleks on juriidiline isik, vastutavad juriidiline isik ja tema juhatuse liige lepingu täitmise eest solidaarselt. Sellist kohustust ÄS § 187 lõikest 2 ei tulene. Antud sättest tuleneb juhatuse liikmete solidaarne kohustus hüvitada äriühingule tekkinud kahju, kui nad on juhatuse liikmetena rikkunud kohustusi, mis on äriühingule kahju tekitanud. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi kostjale J Bile kui juhatuse liikmele etteheidetavat kohustuse rikkumist, millega viimane tekitas kahju Polar Construction OÜ-le.
17. ÄS § 187 lg 4 näeb ette, et ÄS § 187 lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Antud sättest on hageja teinud eksliku järelduse, et kuna tal on Polar Construction OÜ vastu lepinguline nõue, on sama nõude näol automaatselt tegemist kahju hüvitamise nõudega, mida ta võib esitada teise lepingu poole juhatuse liikme vastu. Sellist nõudeõigust eelviidatud sättest ei tulene. ÄS § 187 lg 4 alusel saaks hageja võlausaldajana nõuda juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamist Polar Construction OÜ-le, mitte endale. ÄS § 187 lg 4 sätetele vastavat nõuet hageja esitanud ei ole.
18. Kohus loeb ka asjakohatuteks hageja viiteid sellele, et J B rikkus juhatuse liikme kohustusi, kuna jättis tähtaegselt äriregistrile esitamata ettevõtte
19. a majandusaasta aruande. Hageja ei ole põhistanud, kuidas on J B antud kohustuse rikkumisel tekitanud kahju Polar Construction OÜ-le. Hageja ei ole selgitanud, kuidas juhul, kui majandusaasta aruanne oleks olnud tähtaegselt esitatud, oleks see taganud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja on sõlminud töövõtulepingu kostja Polar Construction OÜ-ga pärast
20. a majandusaasta äriregistrile esitamise kohustuse tähtaja möödumist. Majandusaasta aruannete esitamise kohustuse eesmärgiks ei ole tagada ettevõtte lepinguliste kohustuste täitmist kolmandate isikute ees. Seega on hageja viited majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta asjakohatud. Kohus lisaks selgitab, et

§ 1045

lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.

1. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude J Bi vastu summas 330 eurot. Kuna kohus jätab põhinõude rahuldamata, ei saa antud kostja osas rahuldamisele kuuluda ka viivisenõue.
2. Kostja Polar Construction OÜ osas on hageja nõue põhinõude osas põhjendatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Polar Construction OÜ esitas P Jle 09.08.2019 arve (toimiku lk 30) summas 330 eurot. Arve maksetähtaeg oli 14.08.
3. Arve sisuks oli 10,5 m2 suuruse trepi renoveerimine 210 euro eest ja lammutuse ning prahi utiliseerimise eest summas 120 eurot. Hageja tasus arve alusel kostjale Polar Construction OÜ-le 09.08.2019 200 eurot ning 16.08.2019 130 eurot.
4. P J ja kostja Polar Construction OÜ sõlmisid 11.08.2019 töövõtulepingu (lepingus endas oli selle sõlmimise kuupäevaks märgitud 09.09.2019, toimiku lk 32—34). Lepingu kohaselt pidi kostja teema lepingu lisas 1 märgitud töö ajavahemikul 09.08.2019 kuni 23.08.
5. Lepingu punkti 4 järgi pidi tellija tasuma töö eest kokku 540 eurot. Tasu maksmine pidi toimuma kahes osas. Tellija pidi ettemaksuna tasuma 330 eurot ja teise osa pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kohus osundas, et iseenesest ei näinud leping ette, et töövõtja peab töödega alustama alles pärast ettemaksu tervikuna tasumist.
6. Lepingu punkt 7 nägi ette, et kui töövõtja ei lõpeta lepingu punktis 2 nimetatud tööd tähtajaks, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt viivist üleandmisega viivitatud töö maksumusest 0,25% iga viivitatud päeva eest. Lepingu lisaks 1 olnud tööde kirjelduse kohaselt oli tööde sisuks plaatide eemaldamine olemasolevalt trepilt, ehitusprahi ja plaatide utiliseerimine, olemasoleva betoonpinna ettevalmistus, olemasoleva betoonpinna katmine nakkedispersiooniga, olemasoleva trepi katmine.
7. Kostja on väitnud, et ta teostas lepingulise töö osaliselt vähemalt 311 euro eest. Lepingulise töö osalise teostamise kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Kostja on nõustunud, et ta ei alustanud lepingulisi töid selles toodud tähtajal, kuid ei ole tõendanud ega põhistanud, et selline viivitus oli tingitud tellijast. Kostjad esitasid kohtule sõnumite vahetuse P Jga (toimiku lk 62) seoses materjalide ostmisega 12.08.2019 kuni 15.08.
8. Antud sõnumite vahetusest ei saa kohus teha mistahes järeldusi selle kohta, kas või millised takistused esinesid kostjal tööde tähtaegse alustamisega. Sisuliselt on kostja nõustunud hageja väitega, et ta töid tähtaegselt ega tervikuna valmis ei teinud. Kostja ei ole tõendanud väidet, et ta ei saanud töid lõpetada põhjusel, et P J oli objektile palganud töid lõpetama teise ettevõtja.
9. 02.09.2019 saatis P J kostjale e-kirja (toimiku lk 78), milles teatas, et seisuga 02.09.2019 ei ole treppi renoveeritud ja kokku lepitud tööd tehtud. P J teatas, et ta annab trepi renoveerimistööde lõpetamiseks aega kuni 06.09.2019 ning kui selleks ajaks ei ole trepp renoveeritud, palus ta lugeda esitatud avalduse lepingust taganemise avalduseks. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja andis kostjale tööde lõpetamiseks täiendava tähtaja. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks täiendava tähtaja jooksul töid lõpetanud. Kohus leiab, et järelikult oli hagejal õigus lepingust taganeda. Lepingust taganemise tulemusena tekkis tal õigus tagasi nõuda lepingu alusel saadu. Seda, et kostja tegi objektil töid 311 euro väärtuses, ei ole kostja tõendanud. Järelikult on tõendatud ja põhjendatud hageja nõue ettemaksu 330 euro tagastamiseks. Hageja on ka tõendanud, et sõlmis 01.10.2019 lepingu P Jga (toimiku lk 45), millega viimane loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. 37.

§ 116

lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116

lg 2 p 5 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Käesolevas asjas on hageja tõendanud, et andis kostjale täiendava tähtaja töö lõpetamiseks. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud tööde lõpetamist ning järelikult oli hagejal õigus lepingus taganeda. 38.

§ 189

lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse

§-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

§ 189

lg 2 p 1 kohaselt peab taganemise või väljaandmise asemel lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega juhul, kui töövõtja on teinud töid osaliselt, saab tellija tagasi nõuda vaid seda osa ettemaksust, mis ei vasta talle üleantu väärtusele. Kostja ei ole tõendanud tööde osalist tegemist ega tehtud tööde väärtust, kuigi kohus selgitas kostjale tema vastuväidete tõendamise kohustust (toimiku lk 70-71).

§ 189

lg 3 näeb ette, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see

§ 189lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.

Seega tuleb kostjalt Polar Construction OÜ-lt hageja kasuks välja mõista 330 eurot, kui lepingu alusel üleantu väärtusele vastav summa.

1. Hageja viivisenõue kohtu hinnangul täielikule rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitas hagejale enne hagiavalduse menetlusse võtmist korduvalt viivisenõude ning leppetrahvinõude erinevusi. Vaatamata sellele esitas hageja lõplikus hagiavalduses 19.01.2020 nõude mõista kostjalt välja leppetrahvina 78 eurot ja viivise põhinõude summalt 330 eurolt lepingujärgses määras 0,25% päevas alates 26.11.
2. Hagiavalduses märgitud arvestuse kohaselt alustas hageja leppetrahvi arvestamist 23.08.2019 ning ta arvestas leppetrahvi kuni 26.11.
4. Hageja osundatud lepingu punkti 7 kohaselt oli tellijal õigus nõuda tööde tähtajaks üleandmisega viivitamise eest töövõtjalt viivist 0,25% töö maksumusest. Tegemist ei ole poolte vahel kokku lepitud viivisega mistahes rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 41. Kohtu hinnangul on lepingu punkti 7 kokku lepitud leppetrahv, mida kostja pidi tasuma, kui ta lepingus toodud tähtajaks 23.08.2019 töid ei lõpeta. Hageja andis kostjale täiendavalt aega tööde lõpetamiseks kuni 06.09.2019 ning teatas, et taganeb lepingust, kui töid selleks ajaks ei lõpetata.

§ 188

lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega ei olnud kostjal pärast lepingust taganemist 06.09.2019 enam kohustust lepingut täita. Kostjal ei olnud enam kohustust töid lõpetada ega leppetrahvi maksta. Hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud üksnes aja eest 23.08.2019 kuni 06.09.2019 summas 12,37 eurot. Kostjalt Polar Construction OÜ-lt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 12,37 eurot. 42. Hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlgnevuselt viivis alates 26.11.2019 lepingujärgses määras 0,25% päevas ei kuulu rahuldamisele. Hageja viidatud viivise määras ei ole pooled kokku leppinud. Kuna hageja taganes lepingust, ei olnud kostjal pärast lepingust taganemist enam kohustust leppetrahvi maksta. Hagejal oleks olnud õigus nõuda kostjalt

§ 189

lg 1 alusel intressi tagastatavalt summalt, kuid sellist nõuet hageja ei esitanud, kuigi kohus selgitas talle korduvalt viivise, leppetrahvi ja intressinõude esitamisega seonduvat. 43. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis hageja nõude ühe kostja vastu täielikult rahuldamata ning rahuldas teise kostja suhtes osaliselt. Seetõttu leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik