Obsah (8)

§187§ 438§ 163§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-137241 Tsiviilasi Renovum OÜ h

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 31.03.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse V I (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on E AS’i ja V I vahel 20.03.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 12.05.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 1000 euro, intressi 191,38 euro ja viivise 49,03 euro osas ning mõistab kostjalt välja viivise alates 01.04.2020 kuni põhinõude 1000 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 2 228,38 eurot ning viivise alates 01.04.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas. 2.
3. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 21.04.2019 kuni 31.03.2020 eest summas 277,41 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 45,5%. 2.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 2.

1. Kohus on seisukohal, et E AS ja V I vahel 20.03.2019 sõlmitud laenulepingu nr xxxx põhitingimus, millega E AS ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,13% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ja viivise aastamäär on 45,5%, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 0,13% päevas ja 45,5% aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab perioodi 24.04.2019 kuni 31.03.2020 viivist järgnevalt. Viivise arvestuse algus 21.04.2019 21.05.2019 21.06.2019 21.07.2019 21.08.2019 21.09.2019 24.09.2019 Kokku Viivise arvestuse lõpp 23.09.2019 23.09.2019 23.09.2019 23.09.2019 23.09.2019 23.09.2019 31.03.2020 Põhiosa võlgnevus Viivitatud päevade arv Viivise määr aastas / päevas Viivise summa 67,36 69,91 72,56 75,31 78,17 81,13 1000 156 126 95 65 34 3 190 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 2,3 1,93 1,51 1,07 0,58 0,05 41,59 49,03 3 Kohus jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 228,38 eurot (277,41 – 49,03 = 228,38). 2.
2. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates 01.04.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas. Kohus on leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 45,5% aastas, on tühine. Põhjendatud ei ole välja mõista viivise alates 01.04.2020 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 01.04.2020 kuni põhinõude 1000 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 84,9 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 1513,79 eurot (põhinõue 1000 eurot + intress 191,38 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 277,41 eurot + sissenõudmiskulu 45 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 1285,41 eurot (põhinõue 1000 eurot + intress 191,38 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 49,03 eurot + sissenõudmiskulu 45 eurot).

§ 163lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab hageja menetluskuludest 84,9% kostja kanda ja 15,1 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 15,1% ulatuses hageja kanda ja 84,9% ulatuses kostja enda kanda. 4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 1968,79 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 2000 eurot tasuda riigilõiv summas 225 eurot. Põhjendatud on hageja tasutud riigilõiv 225 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 480 euro ulatuses. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta), kokku 4 tundi (120 x 4 = 480). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav esindamiseks hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks (120 x 2 = 240). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 465 eurot (225 + 240). 5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab V I hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 6. Kuivõrd kohus jätab 84,9% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 394,78 eurot (465 x 84,9% = 394,78). Hageja ei taotle 4 käibemaksu hüvitamist. 7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5